Viljandi lennuväli

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Viljandi lennuväli (ICAO kood: EEVI) on Viljandi vallas Päri küla lähedal asuv lennuväli. Lennuvälja haldab Viljandi Lennuklubi. Kogu lennuväli on murukattega, pinnase kandevõimega kuni 7 tonnistele lennukitele[1]. Märgistatud lennuraja mõõtmed on 800 x 30 m[1].

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Klemm Kl 25

5. juunil 1931. aastal asutati Viljandis Sakalamaa Õhuasjanduse Ühing. Sakalamaa Õhuasjanduse Ühing tegeles lennunduse populariseerimisega ja rajas koostöös Eesti Kaitseväe Õhukaitsega Männimäele lennuvälja. Ühingu üks asutajaid oli kunagine Viljandi linnapea August Maramaa. Heinz von Ungern-Sternberg ostis Saksamaalt sportlennuki Klemm L 25 b VII (ES-UST) Õhuasjanduse Ühingu poolt oli Riia maantee äärsele endisele mõisapõllule rajatud lennuväli ja angaar. Viljandi lennuväli avati pidulikult 10. juulil 1932 lennuväljal oli ka lennukuur (15 x 20 meetrit), selle kõrvale rajatud lennuvälja vahi elamine ja veidi suurem ruum, mida kavatseti kasutada reisijate ooteruumina.

Ungern-Sternbergile kuulunud mõisa hooned asusid Viljandi lossimägede jalamil Valuoja kaldal, praeguse Hariduse ja Talli tänava ristmiku piirkonnas. Seal paiknes ka Heinz Ungern-Sternbergi lennukitehas, kelle tehases valmistati mootor- ja purilennukeid. 1933. aastal ehitati Viljandis, H. Ungern-Sternbergi töökodades esimene purilennuk Eestis. Viljandi Lennukitehase hoonetes tegutseb alates 2013. aastast endise tehase ruumides, Hariduse 12A Viljandi Avatud Noortetuba.

Viljandi Lennukitehase hoone[2] Hariduse tänav 12a

1934. aasta 12. juuli õhtul toimus Viljandi lennuvälja lähedal raske lennuõnnetus. Ungern-Sternberg`i lennuk ES-AAC (ES-AAT[2]) purunes maandumisel. Lennukis olid piloot Heinz von Ungern-Sternberg ja konstruktor Ernst Lemm, kes mõlemad said vigastada, kuid õnneks mitte eluohtlikult. Äikesepilv oli halvendanud nähtavust ja piloot ei suutnud lennukit vaatamata korduvatele katsetele korralikult maandada, kuna maandumist takistasid lennuväljale värskelt kuhjatud ristikheinarõugud. Lennuki tiib põrkus hämaras vastu maanteekraavi kallast ja lennuk kukkus ninaga maasse[3] või Tallinna-reisilt tagasi lennates jäid nad pimeda peale ja maandumisel takerdus lennuk Riia maantee äärse telefoniliini traatidesse ja purunes. Parun sai kergeid vigastusi, aga insener Lemm suri hiljem haiglas[4].

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 http://www.viljandilennuklubi.ee/lennuvali (vaadatud 01.03.2015)
  2. 2,0 2,1 Viljandi lennukitehase hoone, 20. saj I pool kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 22.03.2021)
  3. 4. Eesti tsiviillennundus aastatel 1920-1940, lennundusajalugu.weebly.com
  4. Heiki Potter, Viljandi parun pani aluse Eesti eralennundusele, sakala.postimees.ee, 24. märts 2012

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]