Viljandi lennuväli

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Viljandi lennuväli (ICAO kood: EEVI) on Viljandi vallas Päri külas asuv lennuväli. Lennuvälja haldab Viljandi Lennuklubi.

Lennuväli on murukattega, pinnase kandevõimega kuni 7-tonnistele lennukitele[1]. Märgistatud lennuraja pikkus on 800 m ja laius 30 m[1].

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Klemm Kl 25

5. juunil 1931 Viljandis asutatud Sakalamaa Õhuasjanduse Ühing tegeles lennunduse populariseerimisega ja rajas koostöös Eesti Kaitseväe Õhukaitsega Männimäele lennuvälja. Ühingu üks asutaja oli endine Viljandi linnapea August Maramaa. Heinz von Ungern-Sternberg ostis Saksamaalt sportlennuki Klemm L 25 b VII (ES-UST). Ühingu eestvedamisel rajati Riia maantee äärsele endisele mõisapõllule lennuväli ja ehitati angaar. Lennuväli avati 10. juulil 1932. Lennukikuuri kõrvale ehitati ka lennuväljavahi elamine ja veidi suurem ruum, mida kavatseti kasutada reisijate ooteruumina.

Ungern-Sternbergile kuulunud mõisa hooned asusid Viljandi lossimägede jalamil Valuoja kaldal, praeguse Hariduse ja Talli tänava ristmiku piirkonnas. Seal paiknes ka Heinz Ungern-Sternbergi mehaanikatöökoda, kus põhitöö kõrval ehitati entusiasmikorras mootor- ja purilennukeid. 1933. aastal ehitati Ungern-Sternbergi töökodades esimene purilennuk Eestis.

Viljandi Lennukitehase hoone[2] Hariduse tänav 12a

1934. aasta 12. juuli õhtul toimus Viljandi lennuvälja lähedal raske lennuõnnetus: Ungern-Sternbergi lennuk ES-AAC (ES-AAT[2]) purunes maandumisel. Lennukis viibinud piloot Heinz von Ungern-Sternberg ja konstruktor Ernst Lemm said vigastada, kuid mitte eluohtlikult. Äikesepilv oli halvendanud nähtavust ja piloot ei suutnud lennukit korralikult maandada, kuna maandumist takistasid lennuväljale kuhjatud heinarõugud. Lennuki tiib riivas hämaras maanteekraavi kallast ning lennuk kukkus ninaga maasse[3] teistel andmetel jäid nad reisilt tagasi lennates pimeda peale ja maandumisel takerdus lennuk maantee äärse telefoniliini traatidesse ja purunes. Parun sai kergeid vigastusi, aga insener Lemm suri hiljem haiglas[4].

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 http://www.viljandilennuklubi.ee/lennuvali (vaadatud 01.03.2015)
  2. 2,0 2,1 Viljandi lennukitehase hoone, 20. saj I pool kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 22.03.2021)
  3. 4. Eesti tsiviillennundus aastatel 1920-1940, lennundusajalugu.weebly.com
  4. Heiki Potter, Viljandi parun pani aluse Eesti eralennundusele, sakala.postimees.ee, 24. märts 2012

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]