Pärnu lennujaam

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Pärnu lennujaam
Pärnu airport terminal 20080610.jpg
Pärnu lennujaama terminal
IATA: EPU – ICAO: EEPU
Üldandmed
Tüüp avalik
Valdaja AS Tallinna Lennujaam
Asukoht Eametsa
Avati 1939
Üldkõrgus 14 m
Koordinaadid 58° 25′ 9″ N, 24° 28′ 22″ E
Kaart
Lennurajad
Suund Pikkus Laius Kate
03/21 1970 m 30 m betoon
Statistika (2020)
Reisijaid 361
Lennuoperatsioone 201

Pärnu lennujaam (IATA: EPU, ICAO: EEPU) on lennujaam Pärnumaal Tori vallas Eametsa külas. Lennujaam asub Pärnu kesklinnast 4 kilomeetrit loodes.

Eesti taasiseseisvumise järel teenindab Pärnu lennujaam tsiviillennukeid ja hooajalisi reisijateveo liinilende riigisiseselt Kihnusse, Ruhnusse, Kuressaarde ja rahvusvaheliselt Stockholmi ja alates 5.mais 2022 Helsingisse . aastal läbis lennujaama 2350 reisijat ja 27 187 kg kaupu.[1]

Lennujaama pääseb Pärnu linnaliinibussiga nr 23[2] ja 24 [3]( al. 5.maist teenindab ainult Helsingi ja Stockholmi lennule minejaid ning tulijaid! )

Lennuliinid[muuda | muuda lähteteksti]

Endine sihtpunkt
Hooajaline
Tuleviku sihtpunkt
Pärnust (Pärnu lennujaam)
Linn Riik IATA ICAO Lennujaam Lennukompanii Alates Kuni Lennuki tüüp
Helsingi Soome Soome HEL EFHK Helsingi Vantaa lennujaam NyxAir 5. mai 2022 28. august 2022 SAAB2000 või

ATR 42-500

Kihnu Eesti Eesti EEKU Kihnu lennuväli Air Livonia 1996 2006 Antonov An-28
Avies 2006 2009 Let L-410
Luftverkehr Friesland Harle 2009 2016 Britten-Norman BN-2 Islander
Ruhnu Eesti Eesti EERU Ruhnu lennuväli Air Livonia 1996 2006 Antonov An-28
Luftverkehr Friesland Harle 2006 praegune Britten-Norman BN-2 Islander
Stockholm Rootsi Rootsi ARN ESSA Stockholmi Arlanda lennujaam Skyways Express 2007 2008 Fokker 50
Estonian Air Regional 31. mai 2008 2010 Saab 340
Scandinavian Airlines (operaator Xfly) 25. juuni 2022 16. august 2022 ATR 72

Peale lisatud talvine 2022

Lennuliikluse statistika[muuda | muuda lähteteksti]

Pärnu lennujaama reisijateveo statistika
Aasta Reisijaid kokku Lennuoperatsioone
1992 2416 290
1993 3124 782
1994 1914 640
1995 3100 1076
1996 3514 1104
1997 5285 2240
1998 6500 1300
1999 7072 1458
2000 3738 928
2001 4506 1115
2002 5413 1843
2003 4996 2203
2004 5035 1155
2005 4774 1647
2006 3351 1078
2007 2350 1245
2008 3110 1614
2009 4025 1344
2010 5184 1716
2011 3863 1490
2012 5634 1562
2013 3538 1463
2014 2752 914
2015 2067 1326
2016 1196 1017
2017 839 1066
2018 920 626
2019 1009 590
2020 361 201
2021 379 152

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Lennuväli rajati 1930. aastate lõpul. Pärnu lennuväljale pandi alus 1930. aastate keskel seoses Kaitseväe kavaga luua kogu Eestit kattev Õhukaitse lennuväljade võrk. Asukohaks valiti Sauga mõisa maad, kuhu rulliti murukattega rada, mis sai valmis kümnendi lõpuks.

Sõjaväelennuväli[muuda | muuda lähteteksti]

Nõukogude okupatsiooni ajal paiknesid sellel sõjaväelennuväljal alates 1941. aastast sõjalennukid. 1941. aastal suvel paiknes lennuväljal lühikest aega Tupolev SB tüüpi pommitajatega varustatud Nõukogude Liidu Balti mere laevastiku 73. pommituslennuväe polk ja septembrist oktoobrini Saksa kahemootoriliste hävituslennukite Messerschmitt Bf 110 grupp. Kuni suveni 1944 seisis lennuväli kasutuseta, siis toodi siia Liibavist üle Saksa mereluure lennuüksus Sonderstaffel Buschmann, mis õpetas välja eestlasi ja lätlasi.[4] Sama aasta septembris taganes see üksus Eestist ning lennuväli läks uue okupandi, Nõukogude Liidu Baltimere laevastiku 9. ründelennuväe diviisi käsutusse.[5]

Teise maailmasõja järel jäi Pärnu lennuväli NSV Liidu mereväe Balti laevastiku merelennuväele. Mais 1961 anti lennuväli üle NSV Liidu õhukaitsevägedele ning Pärnusse toodi Tapalt üle hävituslennukitega MiG-19 relvastatud 655. hävituslennuväe polk. Samal kümnendil vahetati MiG-19 välja Jak-28 vastu. Novembris 1977 allutati polk Balti Sõjaväeringkonnale, 1980-ndate algusest alates lendas see polk lennukitega MiG-23.[6] Tsiviillennunduse jaoks oli kasutusel praegusest betoonrajast 1 kilomeeter kagus olnud rada 03/21 mõõtmetega 1100 x 35 meetrit.

Pärnu õhukaitselennuväe polgu raadiomajakad olid Valgerannas ja Nurmel, raketibaas Sanga-Ridalepas ning laod ja sideväeosa Mokal. Väeosale kuulus ka Lutsu (tuntud ka Kikepera või Tammaru nime all) raadiotehniline väeosa.

Lennuväli taasiseseisvunud Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast Eesti taasiseseisvumist ja Nõukogude vägede lahkumist jäi lennuväli hooletusse. Sellel tegevust alustanud Pärnu Lennujaam oli pidevas likvideerimise ohus, kuna kasin tehniline valmisolek piiras lendude arvu.[7] Muudatuse tõi suuremahuline rekonstrueerimine, mille käigus ehitati uus reisijateterminal, mis avati 5. novembril 1999, paigaldati kõrge intensiivsusega tuled ja VOR/DME raadiomajakas (2000).[8] Pärnu lennuväljale rajati ka Piirivalve lennusalga hooldusbaas.

Pärnu lennuväli oli varustatud VOR/DME ringsuunalise raadiomajakaga tähisega "PRN " ja töösagedusega 115,900 MHz ning kesk- ja kaugmarkeriga rajal 21 (tähised ja töösagedused vastavalt "R" ja 376 kHz ning "RC" ja 425 kHz). Kahest lennurajast oli kasutuses üks betoonkattega rada suunaga 03/21 mõõtmetega 2480 x 31 meetrit, mis sobis kuni 120-tonniste lennukite vastuvõtuks, omaaegse tsiviillennunduse raja kasutusest loobuti täielikult. Lennud toimusid ööpäev läbi omal vastutusel, kuid lennujaama tööajal oli lenduritel võimalik kasutada lennuinformaatori teenuseid.[9] 2013. aasta novembris piiras Lennuamet seoses raja väga halva olukorraga lennukite lubatud massi 6 tonnile.[10]

23. maist kuni 31. augustini 2014 toimus lennuraja remont, mille käigus rekonstrueeriti olemasoleva rajal lõik mõõtmetega 799 x 23 meetrit. Ülejäänud rada deklareeriti kasutuskõlbmatuks. Kõik lennuvälja raadionavigatsiooniseadmed lülitati remondi käigus välja ning lubati ainult VFR liiklus.

2016. aastal hinnati, et lennujaama renoveerimine maksaks 13 miljonit eurot.[11] 2017. aasta oktoobris allkirjastasid majandus- ja taristuminister Kadri Simson, Pärnu linnapea Romek Kosenkranius ja Tallinna Lennujaama juhatuse esimees Piret Mürk-Dubout koostööleppe lennujaama rekonstrueerimiseks. Riik lubas projekti toetada 20 miljoni euroga ning Pärnu lennujaam loodeti avada 2020. aasta kevadel.[12]

Naaberkinnistu omanik vaidlustas lennuraja pikendamise ehitusloa kohtus[13] ning probleeme oli ka ehitushankega.[14] Lennuliiklusala rekonstrueerimistööde leping allkirjastati viimaks 2020. aasta suvel.[15] 13,9 miljoni eurone leping sisaldas lisaks lennuraja rekonstrueerimisele ka ruleerimisteede laiendamist, õhusõidukite perrooni rekonstrueerimist, automaatse ilmastiku seiresüsteemi paigaldamist, lennuvälja tuledesüsteemi uuendamist ning uus hoolde- ja päästetehnika angaari ehitamist.[15]

Terminali ehitushange läks luhta, sest ehitajad soovisid oodatust kõrgemat hinda.[16] Seejärel kuulutati välja uus ja eelmisest väiksem hange, et senine hoone renoveerida.[17] Valitsus kinnitas 17,3 miljoni eurose investeerimistoetuse Pärnu lennujaama väljaehitamiseks 2021. aasta algul.[18]

Taas alustati lendudega Pärnu ja Ruhnu vahel 4. oktoobril 2021. Kuna lennujaama terminali ehitamine alles käis, siis teenindati lennureisijaid ajutistes ruumides.[19]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Lennuamet: reisija- ja kaubakäive ning lennuoperatsioonid 2007.aastal". Originaali arhiivikoopia seisuga 22. november 2015. Vaadatud 12. juulil 2008.
  2. "Linnaliin nr. 23 sõidugraafik". Peatus.ee.
  3. Karl Hütt (28.04.2022). "Lennujaama ja kesklinna vahel avatakse bussiliin". Pärnu Postimees.
  4. "Lühiülevaade eesti lendurite sõjateest Teises maailmasõjas". Originaali arhiivikoopia seisuga 10. detsember 2008. Vaadatud 12. juulil 2008.
  5. Lennuväljad Eestis
  6. Venemaa relvajõud Eestis
  7. Sõnumileht: Pärnu lennujaam jätkab lendude vahendamist saartele
  8. "Regionaalsete lennujaamade arengukava aastateks 2000–2006". Originaali arhiivikoopia seisuga 19. november 2008. Vaadatud 12. juulil 2008.
  9. "Eesti lennundusteabe kogumik" (PDF). Originaali arhiivikoopia (PDF) seisuga 9. juuni 2007. Vaadatud 9. juunil 2007.
  10. "Pärnus tohivad edaspidi maanduda vaid kerged lennukid" ERR, 15. november 2013
  11. "Pärnu lennujaama renoveerimine maksab 13 miljonit eurot" Pärnu Postimees, 11. mai 2016
  12. "Pärnu lennujaama 20 miljoni eurone investeeringuotsus sai allkirjad" Ärileht, 4. oktoober 2017
  13. "Pärnu lennujaama kohtuvaidluse tõttu jäi renoveerimine 2020. aasta eelarvest välja" ERR, 3. oktoober 2019
  14. "Pärnu lennuvälja renoveerimine toppab vaidluste tõttu" ERR, 10. juuni 2019
  15. 15,0 15,1 "Algab Pärnu lennujaama lennuliiklusala renoveerimine" ERR, 1. juuli 2020
  16. "Pärnu lennujaama reisiterminali ehitushankest ei saanud asja" ERR, 20. oktoober 2020
  17. "Lennujaama reisiterminal tuleb plaanitust tagasihoidlikum" Pärnu Postimees, 27. aprill 2021
  18. "Valitsus kinnitas Pärnu lennujaama 17 miljoni eurose toetuse" Pärnu Postimees, 14. jaanuar 2021
  19. "Pärnu-Ruhnu lennuühendus taastus" ERR, 4. oktoober 2021
Viitamistõrge: <references>-siltide vahel olevat <ref>-silti nimega "CRWwN" ei kasutata eelnevas tekstis.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]