Pärnu lennujaam

Allikas: Vikipeedia
Pärnu lennujaam

Pärnu airport terminal 20080610.jpg
Pärnu lennujaama terminal

IATA: EPU – ICAO: EEPU
Üldandmed
Tüüp avalik
Valdaja AS Tallinna Lennujaam
Asukoht 4 km Pärnust loodes
Avati 1939
Üldkõrgus 14 m
Koordinaadid 58° 25′ 8″ N, 24° 28′ 22″ E58.41888888888924.472777777778
Lennurajad
Suund Pikkus Laius Kate
03/21 2480 m 45 m betoon
Statistika (2013)
Reisijaid 3 538
Kaupu 3 600 kg
Lennuoperatsioone 1 463

Pärnu lennujaam (IATA: EPU, ICAO: EEPU) asub Pärnu kesklinnast 4 kilomeetrit loodes. Lennuväli rajati kolmekümnendate aastate lõpul. Nõukogude okupatsiooni vältel paiknesid seal mitmesugused hävituslennukid. Eesti taasiseseisvumise järel teenindab Pärnu lennujaam eralennukeid ja hooajalisi liinilende Kihnusse, Ruhnusse, Kuressaarde ning Stockholmi. 2007. aastal läbis lennujaama 2350 reisijat ja 27 187 kg kaupu.[1] Lennujaama pääseb Pärnu linnaliinibussiga nr. 23.[2]

Pärnu lennuväli on varustatud VOR/DME ringsuunalise raadiomajakaga ning kesk- ja kaugmarkeriga rajal 21. Kahest lennurajast on kasutuses üks betoonkattega rada, mis sobib kuni 120-tonniste lennukite vastuvõtuks. Lennud toimuvad ööpäevaringselt omal vastutusel, kuid lennujaama tööajal on lenduritel võimalik kasutada lennuinformaatori teenuseid.[3]

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pärnu lennuväljale pandi alus 1930. aastate keskel seoses Kaitseväe kavaga luua üle-Eestiline lennuväljade võrk. Asukohaks valiti Sauga mõisa maad, kuhu rulliti murukattega rada, mis sai valmis kümnendi lõpuks.

1941. aastal suvel paiknes lennuväljal lühikest aega Tupolev SB tüüpi pommitajatega varustatud Balti mere laevastiku 73. pommituslennuväe polk ja septembrist oktoobrini Saksa kahemootoriliste hävitajate Messerschmitt Bf 110 grupp. Kuni suveni 1944 seisis lennuväli kasutuseta, siis toodi Liibavist üle Saksa mereluure lennuüksus Sonderstaffel Buschmann, mis õpetas välja eestlasi ja lätlasi.[4] Sama aasta septembris lahkus üksus Eestist ning lennuväli läks Nõukogude Liidu Baltimere laevastiku 9. ründelennudiviisi käsutusse.[5]

Teise maailmasõja järel jäi Pärnu lennuväli Baltimere laevastiku merelennuväele. Mais 1961 anti lennuväli õhukaitsele ning Pärnusse toodi Tapalt üle hävituslennukitega MiG-19 relvastatud 655. hävituslennuväe polk. Samal kümnendil vahetati MiG-19 välja Il-28 vastu. Novembris 1977 allutati polk Balti Sõjaväeringkonnale. 1980ndate alguses võeti kasutusse MiG-23. Polgu üksused osalesid aastatel 19851986 Nõukogude–Afganistani sõjas.[6]

Pärast Eesti taasiseseisvumist ja Nõukogude vägede lahkumist jäi lennujaam hooletusse ja oli alalises sulgemisohus, kuna madal tehniline valmisolek piiras lendude arvu.[7] Muudatuse tõi suuremahuline rekonstrueerimine, mille käigus ehitati uus reisijateterminal, avati uus terminal 5. novembril 1999, paigaldati intensiivsed lähenemis- ja rajatuled ning VOR/DME raadiomajakas (2000).[8] Pärnu lennuväljale rajati ka Piirivalve lennusalga hooldusbaas.

Lennuliinid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Endine sihtpunkt
Hooajaline
Tuleviku sihtpunkt
Pärnust (Pärnu lennujaam)
Linn Riik IATA ICAO Lennujaam Lennukompanii Alates Kuni Lennu tüüp
Kihnu Flag of Estonia.svg Eesti - EEKU Kihnu lennuväli Air Livonia 1996 2006 Antonov An-28
Avies 2006 2009 Let L-410
Luftverkehr Friesland Harle 2009 praegune Britten-Norman BN-2 Islander
Ruhnu Flag of Estonia.svg Eesti - EERU Ruhnu lennuväli Air Livonia 1996 2006 Antonov An-28
Luftverkehr Friesland Harle 2006 praegune Britten-Norman BN-2 Islander
Stockholm Flag of Sweden.svg Rootsi ARN ESSA Stockholmi Arlanda lennujaam Skyways Express 2007 2008 Fokker 50
Estonian Air Regional 31. mai 2008 2010 Saab 340

Peale lisatud talvine 2012

Lennuliikluse stastika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pärnu lennujaama reisijateveo stastika
Aasta Reisijaid kokku Lennuoperatsioone
1992 2 416 290
1993 3 124 782
1994 1 914 640
1995 3 100 1 076
1996 3 514 1 104
1997 5 285 2 240
1998 6 500 1 300
1999 7 072 1 458
2000 3 738 928
2001 4 506 1 115
2002 5 413 1 843
2003 4 996 2 203
2004 5 035 1 155
2005 4 774 1 647
2006 3 351 1 078
2007 2 350 1 245
2008 3 110 1 614
2009 4 025 1 344
2010 5 184 1 716
2011 3 863 1 490
2012 5 634 1 562
2013 3 538 1 463

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]