Dubai

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Disambig gray.svg  See artikkel räägib linnast; emiraadi kohta vaata artiklit Dubai emiraat.
Dubai
araabia دبي Dubayy
Madinat Jumeirah-Dubai3303.JPG
Burj al-‘Arab uusarenduse taustal
Pindala 35 km² Muuda Vikiandmetes
Elanikke 3 564 931 (2023)[1] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid 25° 16′ N, 55° 19′ E
Dubai (Araabia Ühendemiraadid)
Dubai
Dubai asukoht Araabia Ühendemiraatides

Dubai (araabia keeles دبيّ) on Araabia Ühendemiraatidesse (AÜE) kuuluva Dubai emiraadi haldus-, kaubandus- ja rahanduskeskus, ühtlasi kõige suurem linn Pärsia lahe ääres.

Dubai linn asub Dubai emiraadi põhjarannikul. Selle jaotab kaheks Dubai Creek, mis on 100–1300 meetri laiune ja umbes 14 kilomeetri pikkune oja Pärsia lahe ääres. Varem oli ojast põhja pool linn Daira ja lõuna pool Bur Dubai. Linn laiub lõunasuunas piki Jumeirahi randa ja Sheikh Zayed Roadi maanteed; põhjas piirneb Dubai Ash-Shāriqah' emiraadiga.

85% Dubai emiraadi elanikest elab Dubai linnas. 2013. aastal oli Dubais elanikke 2 213 845.

Dubais on 2011. aasta seisuga 63 pilvelõhkujat, millest 46 on kõrgemad kui 200 m ja 17 kõrgemad kui 300 m. Kõrgeim on 2010. aastal valminud Burj Khalīfah, mis on 828 meetriga maailma kõrgeim ehitis. Ehitusjärgus on mitu üle 400 meetri kõrgust hoonet.

Kliima[muuda | muuda lähteteksti]

Dubais valitseb kuum kõrbekliima. Suved on väga kuumad, tuulised ja niisked. Kõige kuumem on augustis, kui keskmine päevane õhutemperatuur jääb 41 °C juurde ning öine minimaalselt 30 °C juurde. Enamik päevi aastas on päikeselised. Talved on lühikesed ja soojad – jaanuar on kõige külmem, siis jääb temperatuur päevasel ajal 24 °C juurde ja öösiti minimaalselt 14 °C juurde.[2] Sademeid on aga viimase paarikümne aasta jooksul juurde tulnud ning aastasademed ulatuvad juba 94,3 mm-ni aastas. Suvi võib Dubais paljudele suure õhuniiskuse tõttu põhjustada ebamugavusi.[3]

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

2013. aastal oli Dubais elanikke 2 213 845, kuid tegelikult on keeruline elanike arvu uuringutega teada saada, sest igal aastal toimuvad suured migratsioonilised muutused. Igal aastal kolivad kümned tuhanded inimesed Dubaisse ajutiselt elama, kuid on ka palju alalisi elanikke. Dubais elab umbes 250 000 rändtöölist, kõige enam on neid Lõuna-Aasiast. 2005. aastal oli 84% Dubai linna elanikest sündinud välismaal, umbes pooled neist Indias.[4]

Kultuur ja vaatamisväärsused[muuda | muuda lähteteksti]

Fail:Dub-jum-mos2.jpg
Üks paljudest mošeedest AÜE-s – Jumeirahi mošee
Traditsiooniline abaya

Kultuur[muuda | muuda lähteteksti]

AÜE kultuur on mõjutatud islamist, traditsioonilisest araabia ja beduiini kultuurist. Dubai linn on aga väga kosmopoliitne, mitmekesise ja elava kultuuriga. Samas on islami ja araabia kultuuri mõjutusi näha arhitektuuris, muusikas, rõivastusviisis, pakutavates söökides ja elustiilis. Viis korda päevas kutsutakse muslimeid minarettidelt palvele. Minarette on ehitatud üle kogu riigi, et oleks alati võimalik palvusest osa võtta. Alates 2006. aastast on AÜE-s nädalavahetus reedel ja laupäeval, sest reede on muslimite jaoks püha päev.[5]

Tähtsaimad pühad nii AÜE-s kui ka Dubais on Īd al-Fiţr ehk ramadaani lõpu tähistamine ja iseseisvuspäev (2. detsember).

Suurüritused nagu Dubai 45-päevane ostufestival (Dubai shopping festival) ja Dubai suveüllatused (Dubai summer surprises) meelitavad linna üle 4 miljoni külastaja. Ostufestivali käive on 8 miljardit dirhamit ehk 8% Dubai SKP-st.[6][7] Suured ostukeskused, nt Dubai Mall, Mall of the Emirates ja ka traditsionaalsed souk'id ehk turud meelitavad piirkonda ostlejaid.

Dubai Creek on üks neist vähestest kohtadest, kus saab näha koos paljusid vanu traditsioone. Seda piirkonda pakuti ka UNESCO maailmapärandi hulka[8], kuid taotluse rahuldamine lükati edasi, sest UNESCO soovib rohkem informatsiooni sealse arhitektuuri, paatide, souk'ide ja ehitiste kohta.[9]

Nii nagu AÜE-s üldiselt, on ka Dubais ametlik usund islam. 2005. aastal moodustasid muslimid 76% rahvastikust; 9% olid kristlased ja ülejäänud 15% muu usundi esindajad (peamiselt hindud ja budistid).[10]

Riietus ja etikett[muuda | muuda lähteteksti]

Enamik kohalikest meestest eelistab riietuda kandura '​sse, mis kujutab endast traditsioonilist üle põlvede ulatuvat pikakäiselist valget särki. Naised kannavad abaya't, musta värvi traditsioonilist pikka ürpi, mis katab enamiku kehast, ning hijab'i ehk pearätikut.[11]

Dubaisse reisides tuleks kindlasti enne uurida, kuidas riietuda, et mitte sattuda ebameeldiva tähelepanu alla.

Dubai panoraam Pärsia lahelt

Pilvelõhkujad[muuda | muuda lähteteksti]

Dubaist 40 km raadiuses oli 2008. aastal umbes 150 vähemalt 150-meetrit kõrgust pilvelõhkujat, 60 üle 200-meetrist pilvelõhkujat ja kuus üle 300-meetrist pilvelõhkujat. Kõrgeimad tornid on Almas Tower (360 m), Emiratesi kaksiktornid (355 ja 305 m), Rose Tower (333 m), Burj al-‘Arab (321 m) ja maailma kõige kõrgem ehitis Burj Khalīfah (828 m). Ligi 20 üle 300 meetri kõrgust pilvelõhkujat on projekteerimis- või ehitusjärgus.

Dubai turismisihtpunkti ja elukohana[muuda | muuda lähteteksti]

2012. aastal koostatud pingerea järgi on Dubai maailma kõige kalleimate linnade edetabelis 22. kohal.[12] 2014. aasta keskel oli Dubai maailma hotellitubade hindade poolest Genfi järel teisel kohal.[13] Dubai (koos Abu Dhabiga) on aga nimetatud kõige paremaks elamispaigaks Lähis-Idas.[14] Paljud, kes elavad Dubaiga põhjas piirnevas Schardcha linnas, käivad just sealt odavama üüri tõttu Dubais tööl.

Liiklus[muuda | muuda lähteteksti]

Kaugtransport[muuda | muuda lähteteksti]

Dubai rahvusvaheline lennujaam (Dubai International Airport, DXB) on üks olulisemaid lennujaamu Lähis-Idas. Lennujaam asub Deirast põhja pool, umbes 5 km Dubai Creekist. 2010. aastal avati Dubais uus lennujaam (Jebel Ali juures) – Dubai World Central International Airport. Uus lennujaam peaks suutma teenindada kuni 120 miljonit inimest aastas. Dubais asub ka Araabia Ühendemiraatide lennufirma Emirates peakontor.

Abra ehk veetakso Dubai Creekil

Dubais Jebel Alis asub Pärsia lahe kõige suurem kaubaterminal. Kuid Dubais ei peatu ainult kauba-, vaid ka reisilaevad, mis ühendavad Dubaid meritsi kogu maailmaga. Reisilaevad peatuvad vanemas sadamas Port Rashidis, kust on laevaühendus Dohaga, Manamaga, Kuveidiga ja Muscatiga. Olulisel kohal on ka väiksed traditsionaalsed purjekad, mis seisavad Creeki kai ääres. Nendega püüavad kohalikud meremehed rannikuvetes kala, kuid toimub ka pisemat sorti kaubavedu terves Pärsia lahes, Omaani ja Jeemenisse, ka Punase mere äärsetele aladele, Ida-Aafrikasse ja Pakistani ning ka Goasse Indias.

Maanteid pidi on Dubai ühenduses Abu Dhabi, Schardscha, Hatta ja Al Ainiga.

Linnaliiklus[muuda | muuda lähteteksti]

Keerukad ristmikud Dubais
Dubai metroo
Dubaid teiste linnadega ühendav maantee Sheikh Zayed Road

Nagu Aasia linnadele kohane, on ka Dubai autode linn – 2011. aastal oli registreeritud iga kahe inimese kohta üks sõiduk.[15] Vanemates linnaosades on ummikutesse jäämise võimalus suur. Kõrge temperatuuri tõttu on tanklates klienditeenindus, et inimesed ei peaks konditsioneeritud õhuga autost väljuma.

Üha kasvava mootorsõidukite arvu tõttu otsustas kohalik teede planeerimise ja sõidukite registreerimisega tegelev amet Roads and Transport Authority (RTA) 2007. aasta juulis kindlad teelõigud maksustada, pannes aluse teemaksuga tegevale süsteemile Salik.[16] Igal sõidukil, mis sõidab maksustatud sildadel või teedel, peab olema esiklaasil Saliki kleebis. Maksustatud lõikude läbimisel tuvastatakse sõidukid ja iga sõidu eest esitatakse arve.

Ühistransport on Dubai linnas odav ja ka bussiliine on palju. Eriliseks teevad Dubai bussiliikluse 2008. aastal ehitatud 800 konditsioneeritud bussiootepaviljoni, mis hakkavad tööle alates temperatuurist 22 °C.

2009. aastal avati osa Dubai metroost, mis ühendab Dubai rahvusvahelist lennujaama kesklinnaga. Nüüdseks on Dubais ka teine metrooliin ning kokku on kahe liini peale 47 peatust (neist 9 maa all), 2 ümberistumisvõimalust ja 75 km jagu metrooliine. Kogu süsteemis on 87 metroorongi, igaüks neist mahutab 643 reisijat. Lisaks tavaklassile on metroos ka gold class ehk luksuslikult sisustatud kuldne klass 18 kohaga. Eraldi klass on ka naistele ja lastele, kus on ruumi kärudele ja kottidele. Kõikides metroodes on koht ratastooliga reisijatele.[17]

Dubai Creeki ehk linna kaheks jaotavat lahte saab ületada ainult üle kahe silla, mis asuvad keskuse lähedal. Jalakäijad saavad aga väikeste praamidega ehk Abra'dega üle lahe sõita.

Dubai EXPO 2020[muuda | muuda lähteteksti]

2. novembril 2011 esitas Dubai viimasel minutil soovi saada 2020. aasta EXPO linnaks. 2013. aasta veebruaris käis Bureau International des Expositionsi delegatsioon Dubais, et veenduda linna valmisolekus nii suure ürituse korraldamiseks. Delegatsioonile avaldas Dubai infrastruktuur ja rahvusliku toetuse tase muljet. 2013. aasta mais sai ka avalikkus plaanist teada.[18] Sama aasta novembris sai Dubai õiguse korraldada Expo 2020.[19] Üritus toob endaga kaasa palju majanduslikke hüvesid, näiteks luuakse üle 270 000 uue töökoha.[20]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ https://www.dsc.gov.ae/en-us/Pages/default.aspx.
  2. ↑ Annual Climate and Weather of Dubai (kasutatud 03.10.2014)
  3. ↑ Temperature and Humidity in Dubai (vaadatud 03.10.2014)
  4. ↑ Migration Policy (kasutatud 03.10.2014)
  5. ↑ "UAE Weekend Switchover" (kasutatud 03.10.2014)
  6. ↑ Dubai City Guide (vaadatud 03.10.2014)
  7. ↑ "Sales will account for 8% of Dubai's GDP" Gulf News, 3. mai 2009 (vaadatud 03.10.2014)
  8. ↑ "Dubai Creek May Become a World Heritage Site", Dubai Chronicle (kasutatud 03.10.2014)
  9. ↑ "Dubai Creek's Unesco world heritage bid deferred" The National, 22. juuni 2014 (vaadatud 03.10.2014)
  10. ↑ Central Intelligence Agency UNITED ARAB EMIRATES (vaadatud 03.10.2014)
  11. ↑ UAE Clothing, GrapeShisha https://web.archive.org/web/20120104204209/http://www.grapeshisha.com/about-uae/uae-clothing.html (kasutatud 03.10.2014)
  12. ↑ "Cost of Living in Dubai Rising Rapidly", The National (kasutatud 06.10.2014)
  13. ↑ "Dubai – Second Most Expensive City to Stay In, Report Says" The National, 30. juuli 2014 (vaadatud 06.10.2014)
  14. ↑ "Abu Dhabi and Dubai are the Best Places to Live in the Middle East, Survey Says" The National, 30. november 2011 (vaadatud 06.10.2014)
  15. ↑ Dubai has one car for every two residents The Economic Times, 22. jaanuar 2011 (vaadatud 30.09.2014)
  16. ↑ Salik (kasutatud 03.10.2014)
  17. ↑ Dubai metro (kasutatud 03.10.2014)
  18. ↑ "Dubai EXPO 2020 Master Plan" Dubai Chronicle, 22. mai 2013 (vaadatud 03.10.2014)
  19. ↑ "Jubilant Dubai wins bid to host 2020 World Expo", Financial Times. (kasutatud 03.10.2014)
  20. ↑ "Dubai Expo May Create Over 270 000 Jobs" Dubai Chronicle, 24. mai 2013 (vaadatud 06.10.2014)

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Lara Dunston ja Sarah Monaghan. Dubai ja Abu Dhabi. (Silmaringi reisijuht). Inglise keelest tõlkinud Margus Elings, toimetaja Helen Kõrgesaar. [Tallinn]: Koolibri, 2009. ISBN 9789985024645

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Dubai&oldid=6213628"