Tartu maantee

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg  See artikkel on Tallinnas asuvast Tartu maanteest; teiste Tartu maanteede kohta vaata lehekülge Tartu maantee (täpsustus).

Tartu maantee Tallinna bussijaama lähedal

Tartu maantee on tänav Tallinnas ja Rae vallas, Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee algusosa. Linna piires on tänav 5,5 km pikkune.

Tänava kulg[muuda | muuda lähteteksti]

Kaart
City Plaza, Tartu maantee 2

Tartu maantee osa Tallinna linnas algab Kesklinnas Kompassi asumis Ants Laikmaa tänavalt jalgteena. Kivisilla tänava piirkonnas muutub Tartu maantee sõiduteeks ja ristudes Kivisilla tänavaga siseneb Maakri asumisse, jäädes Kompassi ja Maakri vaheliseks piiriks. Üle Kompassi platsi tuleb Tartu maanteele trammitee, kuid tänav on siin veel kitsas ja ühesuunaline. Maakri poolt suubub Tartu maanteele Tornimäe tänav, Kompassi poolt tulevad Eduard Viiralti ja Pronksi tänav.

Pronksi tänava ristmikust edasi saab Tartu maanteest suur läbisõidutee, mis jätkub Rävala puiestee sihil kesklinnast välja viival suunal. Trammid peavad leppima neile eraldatud alaga tänava põhjaservas. Tartu maantee kulgeb nüüd Keldrimäe piiril, põhjaserv jääb Torupilli asumisse. Esmalt ristub Friedrich Reinhold Kreutzwaldi tänav. Keldrimäelt tulevad Tartu maanteele Torupilli ots ja Gildi tänav, Torupillist suubuvad Carl Robert Jakobsoni tänav, Jakob Kunderi põik, Laulupeo, Karl August Hermanni, Konstantin Türnpu, Johannes Kappeli ja Lubja tänav.

Pärast Keldrimäed riivab Tartu maantee lääne pool laiuvat Juhkentali asumit, kuhu suunduvad Odra ja Masina tänav. Siin tõuseb Tartu maantee mäkke: ees seisab Lasnamäe serv, millelt avaneb vaade seljatagustele vanalinna kirikutornidele. Idas algab Lasnamäe linnaossa kuuluv Sikupilli asum. Tramm hülgab siin Tartu maantee, pöördudes enne Lasnamäe tänavat piki mäenõlva kirde suunas. Sikupillist jõuab Tartu maanteele ka Pallasti tänav.

Juhkentali ja Ülemiste piiril haarab Tartu maantee endasse võimas Ülemiste liiklussõlm, kus üksteise järel ületavad tänava kolm suurt silda. Esmalt ristub Tartu maantee Peterburi teega, seejärel jääb pea kohale Tallinna–Narva raudtee ja kohe selle järel kõrgub kolmas viadukt, mis ühendab Suur-Sõjamäe tänavat Järvevana teega.

Pärast liiklussõlme jääb läände Ülemistejärve asum, kuhu maanteelt avaneb kohati vaade Ülemiste järvele ja ära paistab ka Linda kivi. Idas ääristab maanteed Ülemiste keskuse ja Tallinna lennujaama parklate avarus, nende vahel siirdub Ülemiste asumisse Lennujaama tee. Selles lõigus iseloomustavad Tartu maanteed vaade lennujaamale ning tihti madalal üle pea vihisevad maanduvad või õhku tõusvad lennumasinad.

Seal, kus Tartu maantee alt läheb läbi Vaskjala–Ülemiste kanal, algab viimaks Mõigu. Tartu maanteega ristuvad Mõigus Vana-Tartu maantee, Kanali tee, Kaabli tänav, Kuldala tee, Juhtme tänav, Lambi tänav (mis jätkub Peetri alevikus kui Raudkivi tee), Vati ja Oomi tänav. Alates Raudkivi teest on maantee lääneserval Rae vald. Kuna Mõigu on osa Kesklinna linnaosast, jõuab Tartu maantee Tallinna kagupiirile kordagi Kesklinnast väljumata. Linnapiiril jõuab Tartu maanteele lõunast tulev Mõigu tee.

Hooned ja kinnistud[muuda | muuda lähteteksti]

Tartu mnt 17
  • Tartu maantee 17, algne Kauplus Turisti hoone, arhitektid Peep Jänes, Henno Sepmann (1983). Kasutusel lõbustusasutuste hoonena. Algselt valuutapona ehitatud hoone näol on tegemist ainulaadse hoonetüübiga Eesti arhitektuuriajaloos. Hoone ehituskvaliteet oli ajastu kohta väga kõrge, ehitaja oli Soome firma Keskus-SATO. Klinkertellistest „müüridega” kindlusetaoline sümmeetriline hoone on siiski eksimatult modernistlik, meenutades nii väliselt kui ka lehvikukujulise plaani poolest Alvar Aalto ehitisi. Kolmekorruselises hoones oli läbi hoone kõrguse ulatuv kaldlaega müügisaal, kus müügipinnad paiknesid rõdudel. Hoone välisperimeetril külgnesid müügisaaliga laod. Kahte ülemist korrust läbis kunstimüügisalong koos väikese baariga.
Tartu maantee 23
Tartu maantee 26 / Liivalaia tänav 44 / Lastekodu tänav 1
Vaade Tartu maanteele, Konstantin Türnpu tänava ristmikult

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Tartu maantee on üks vanemaid Tallinna sisemaaga ühendavaid teid. Kuna oluliseks ühendusteeks Tartuga oli ka Narva maanteelt ära pöörav Piibe maantee, on teed varem kutsutud ka Paide ning Põltsamaa maanteeks.[4]

Juba 13. sajandi alguses oli Tartu maantee lähtealas Kivisilla eeslinn, kus asus 1237. aastal esimest korda mainitud Jaani seek. Seegiümbrus jäi ulatuslikult asustatuks pikaks ajaks – 1688. aasta Waxelbergi plaan näitab seal tihedat hoonestust, samas kui Narva maantee ääres paiknesid vaid üksikud suvilad ja kõrtsid.[5]

Vanemal ajal siirdus osa Narva maanteed pidi Tallinna suunduvaid sõidukeid Lasnamäelt laskumise kohal Tartu maanteele, kuna Narva maantee lõik Filmi tänavast mäetõusuni oli veel 19. sajandil merevee kõrgseisu ajal vee all ja üldiselt raskesti läbitav. Toonased maanteede kirjeldused tõendavad seda. Sellepärast nimetati Tartu maanteed 1676. aastal Wierscher und Jerwischer Weg (Viru ja Järva maantee). Hiljem kasutati teed üle Lasnamäe esmajoones taliteena, see on märgitud Waxelbergi plaanil kui Winter wäg uthur Landet.[6]

Tartu maantee 4,27 kilomeetri pikkusel lõigul oli 1817. aastal kuus silda.[7] Maantee algust kuni Härjapea jõe sillani nimetati Silla ja Kivisilla tänavaks (Steinstrasse, Brückstrasse, Steinbrückstrasse). 1723. aastal on toodud selle eestikeelne nimetus Prügulits, mis on ilmselt moonutatud saksa keelest.[6]

Kivisilla-taguse osa kohta on kasutatud mitmeid lähematele ja kaugematele sihtpunktidele viitavaid nimetusi, näiteks Viru ja Järva maantee, Järva ja Tartu maantee, Paide ehk Tartu maantee, Põltsamaa maantee, Mõigu tee.[6]

1867. aasta üleujutus[muuda | muuda lähteteksti]

5. juunil 1867 toimus Tartu maanteel suur üleujutus, kui tormi tekitatud lained murdsid läbi muldtõkke, mis oli rajatud kaitseks Ülemiste järve üleujutuste eest. Ülemiste mäel oli lahtine linna suubuv magistraaltoru, kust Härjapea jõgi voolas Tartu maantee kohalt paesse raiutud kanalit mööda mäest alla. Jõe vesi täitis ääreni veskitiigi Juhkentalis (praegu asub sel kohal Tiigiveski park ja Kalevi spordihall), mis peagi üle ajas, ujutades üle Tartu maantee ja Maakri tänava lähikonna. Tartu maantee oli Mõigust kuni seegini järvelaadseks veekoguks muutunud, Narva maanteed mööda voolas suur jõgi. Lühikese ajaga oli Tartu maantee kuni Kivisillani vee all. Pärast üleujutustest rikutud Tartu maantee parandamist ja veemagistraali kraavi katmist paigaldati 1867. aastal Tartu maanteele 10 kilomeetri pikkune malmtorustik.[7][8]

Suur-Tartu maantee, 1930 aastate Tallinna kaardil

Tartu maanteed nimetati kuni 1938 nimetati Suur-Tartu maanteeks. 23. märtsil 1938 nimetati tänav ümber Tartu maanteeks, kuna puudus vajadus Suur- ja Väike-Tartu maantee eristamiseks. Väike-Tartu maantee ja Väike-Pärnu maantee olid 1936. aastal ühendatud Sakala tänavaks.[6]

Tartu maantee piirkond 1942

Alates 1934. aastast teostas Eesti valitsus ambitsioonikat plaani Tartu maantee uue trassi rajamiseks, mis pidi kulgema sirgjooneliselt Tallinnast Põltsamaani. Sirgel teel oleks autode maksimumkiirus olnud 150 kilomeetrit tunnis. Tallinna tööbörsi kaudu värvati ehitusele töötuid, sest projekti üks eesmärk oli võidelda majanduskriisi vastu. Parematel päevadel oli Tallinna lähedal tee-ehitusel ametis ligi 450 inimest.[9]

Detsembrist 1934 kuni 1940. aasta suveni jõuti valmis ehitada kaheksa kilomeetrit uut teed Tallinnast Assakuni.[9] Uut teelõiku nimetati algul Riia maanteeks. Okupatsioonivõimud laiendasid 1958. aastal Tartu maantee nimetust ka uuele trassile, vana maanteelõik hakkas kandma Vana-Tartu maantee nime.[6]

Galerii[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Ester Vaitmaa, Stalinistlik maja, forte.ee, 18. NOVEMBER 2016
  2. Scala City – büroo linna südames
  3. Huvitavat lugemist
  4. Aleksander Kivi. Tallinna tänavad. Tallinn: Valgus, 1972. Lk 120.
  5. Aleksander Kivi. Tallinna tänavad. Tallinn: Valgus, 1972. Lk 120–121.
  6. 6,0 6,1 6,2 6,3 6,4 Aleksander Kivi. Tallinna tänavad. Tallinn: Valgus, 1972. Lk 121.
  7. 7,0 7,1 Robert Nerman "Torupilli piirkond sai omale nime sealkandis asunud kõrtsilt", 16.02.2007.
  8. Heiki Suurkask "Kui Ülemiste vanake viimati vihastas: Suur Tallinna uputus 1867. aastal", Delfi. 13.04.2014.
  9. 9,0 9,1 Mairo Rääsk. Aastasajad vormisid looduslikust rajast tiheda liiklusega Tallinna—Tartu maantee