Euroopa Liidu 2007. aasta laienemine

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Sinisega on märgitud enne 2007. aastat Euroopa Liitu kuulunud 25 riiki. Aastal 2007 liitunud riigid (Bulgaaria ja Rumeenia) on tähistatud kollasega

Euroopa Liidu 2007. aasta laienemine tõi kaasa kahe uue riigi, Bulgaaria ja Rumeenia, liitumise Euroopa Liiduga mainitud aasta 1. jaanuaril. Koos Euroopa Liidu 2004. aasta laienemisega käsitletakse seda osana Euroopa Liidu laienemise viiendast lainest.[1]

Läbirääkimised[muuda | muuda lähteteksti]

Rumeenia oli hilisematest postkommunistlikest riikidest esimene, millel olid ametlikud suhted Euroopa Majandusühendusega. Ühe 1974. aastal sõlmitud lepinguga kaasati ühenduse üldisse soodustuste süsteemi ka Rumeenia. Pärast 1989. aasta Rumeenia revolutsiooni oli iga Rumeenia valitsuse ja pea iga Rumeenia partei peamine eesmärk Euroopa Majandusühenduse ning selle järglase Euroopa Liidu liikmelisus. Rumeenia allkirjastas oma Euroopa lepingu aastal 1993[2] ja esitas ametliku Euroopa Liidu liikmeks astumise taotluse 1995. aasta 22. juunil. Bulgaaria esitas oma ametliku taotluse sama aasta 14. detsembril. Rumeenia ja Bulgaaria olid seeläbi vastavalt kolmas ja neljas taotluse esitanud postkommunistlik riik (pärast Ungarit ja Poolat). Koos ametliku Euroopa Liidu liikmeks astumise taotlusega esitas Rumeenia ka Snagovi deklaratsiooni, mille allkirjastasid kõik 14 suurimat poliitilist parteid, väljendades oma täielikku toetust EL-i liikmeks saamisele.[3]

2000. aastatel viisid Bulgaaria ja Rumeenia EL-iga ühinemist ette valmistades läbi mitmeid reforme, sealhulgas oma demokraatlike süsteemide konsolideerimise, õigusriigi põhimõtete sisseviimise, inimõiguste austamise tunnustamise, isiklikule sõnavabadusele pühendumise ja toimiva turumajanduse kehtestamise. Euroopa Liiduga liitumine kui eesmärk mõjutas ka Rumeenia regionaalseid suhteid. Sel põhjusel kehtestasid Bulgaaria ja Rumeenia viisarežiimid mitmete riikide suhtes: sealhulgas Venemaa, Ukraina, Valgevene, Serbia, Montenegro, Türgi ja Moldova suhtes.

EL-i liikmesriikide ja EL-i kandidaatriikide Bulgaaria ning Rumeenia vahel peetud integratsiooninõupidamiste raames toimus 2004. aasta 22. juunil "assotsiatsioonikomitee". See kinnitas liitumise ettevalmistamise üldist head arengut, osutades samas ka mõnedele puudustele. Tõsteti esile vajadust täiendavate reformide järele nii Bulgaaria kui ka Rumeenia kohtustruktuurides (konkreetselt kohtueelsetes etappides) ja ka vajadust täiendavate pingituste järele poliitilise korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevusega (sealhulgas inimkaubandusega) võitlemisel. Komitee järeldused kajastusid 2004. aasta korralises Bulgaariat ja Rumeeniat käsitlevas aruandes.[4]

Euroopa Ülemkogu 2004. aasta 17. detsembri kohtumisel kinnitati Bulgaaria ja Rumeeniaga peetud ühinemisläbirääkimiste lõpuleviimist.[5]

Kirillitsa kasutuselevõtt Euroopa Liidus[muuda | muuda lähteteksti]

2013. aastal kasutusele võetud viieeurone rahatäht, millel lisaks ladina tähestikule ja kreeka tähestikule on "Euro" kirjutatud ka kirillitsas (seoses Bulgaaria liitumisega 2007. aastal)

2007. aasta laienemisega sai kirillitsast ladina ja kreeka tähestiku järel kolmas ametlik tähestik Euroopa Liidus.[6] Kirillitsa esineb nii euro rahatähtedel kui ka Bulgaaria euromüntide esiküljel. Euroopa Keskpank ja Euroopa Komisjon nõudsid, et Bulgaaria muudaks valuuta ametlikuks nimeks varasema ЕВРО ("EVRO") asemel ЕУРО ("EURO"), väites, et valuuta nimel peaks kogu Euroopa Liidus olema standardne kirjapilt ja hääldus.[7] Küsimus lahendati otsustavalt Bulgaaria kasuks Euroopa Ülemkogu 2007. aasta tippkohtumisel Lissabonis, võimaldades Bulgaarial kasutada kirillitsas nimekuju евро kõigil ametlikel EL-i dokumentidel.[8][9]

Leping[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Euroopa Liidu ühinemisleping 2005

Ühinemise kuupäev 1. jaanuar 2007 pandi paika 2003. aasta Thessaloníki tippkohtumisel ja kinnitati Brüsselis 18. juunil 2004. Bulgaaria, Rumeenia ja Euroopa Liidu 25 liikmesriiki allkirjastasid ühinemislepingu 2005. aasta 25. aprillil Luksemburgis Neumünsteri kloostris. Ühinemislepingu viimane ratifitseerimisdokument anti Itaalia valitsusele hoiule 2006. aasta 20. detsembril, tagades seeläbi ühinemislepingu jõustumise 2007. aasta 1. jaanuaril.

Tööpiirangud[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklites Kodanike õiguste direktiiv ja Töötajate liikumisvabadus Euroopa Liidus

Mõned Euroopa Liidu liikmesriigid seadsid Bulgaaria ja Rumeenia kodanikele kohustuse hankida neis riikides töötamiseks luba. 2005. aasta ühinemisleping sisaldas üleminekuperioodi kohta punkti, mille järgi iga liikmesriik võis kehtestada 2+3+2 üleminekuperioodi. Piirangud kavatseti jätta kehtima kuni 2014. aasta 1. jaanuarini ehk seitsmeks aastaks pärast Bulgaaria ja Rumeenia liitumist Euroopa Liiduga.[10]

Kuupäev, alates millest oli Bulgaaria ja Rumeenia kodanikel võimalik teises EL-i liikmesriigis ilma luba taotlemata töötada
Teine liikmesriik Bulgaaria Rumeenia
Soome 1. jaanuar 2007 1. jaanuar 2007
Rootsi 1. jaanuar 2007 1. jaanuar 2007
Küpros 1. jaanuar 2007 1. jaanuar 2007
Eesti 1. jaanuar 2007 1. jaanuar 2007
Läti 1. jaanuar 2007 1. jaanuar 2007
Leedu 1. jaanuar 2007 1. jaanuar 2007
Poola 1. jaanuar 2007 1. jaanuar 2007
Tšehhi Vabariik 1. jaanuar 2007 1. jaanuar 2007
Slovakkia 1. jaanuar 2007 1. jaanuar 2007
Sloveenia 1. jaanuar 2007 1. jaanuar 2007
Portugal 1. jaanuar 2009 1. jaanuar 2009
Hispaania 1. jaanuar 2009 1. jaanuar 2009 (tööluba oli uuesti vaja vahemikus 1. jaanuarist 2011 kuni 1. jaanuarini 2014)
Kreeka 1. jaanuar 2009 1. jaanuar 2009
Taani 1. jaanuar 2009 1. jaanuar 2009
Ungari 1. jaanuar 2009 1. jaanuar 2009
Itaalia 1. jaanuar 2012 1. jaanuar 2012
Iirimaa 1. jaanuar 2012 1. jaanuar 2012
Prantsusmaa 1. jaanuar 2014 1. jaanuar 2014
Saksamaa 1. jaanuar 2014 1. jaanuar 2014
Austria 1. jaanuar 2014 1. jaanuar 2014
Belgia 1. jaanuar 2014 1. jaanuar 2014
Holland 1. jaanuar 2014 1. jaanuar 2014
Luksemburg 1. jaanuar 2014 1. jaanuar 2014
Suurbritannia 1. jaanuar 2014 1. jaanuar 2014
Malta 1. jaanuar 2014 1. jaanuar 2014

Hiljem rakenduvad koostöövaldkonnad[muuda | muuda lähteteksti]

Kuigi Bulgaaria ja Rumeenia said 2007. aasta 1. jaanuaril Euroopa Liidu liikmeteks, ei rakendunud neile sel kuupäeval kõik Euroopa Liidu koostöövaldkonnad. Vastavate tingimuste täitmisel avanevad nende jaoks hiljem ka:

Jälgimine[muuda | muuda lähteteksti]

Kuigi mõlemad riigid võeti Euroopa Liitu vastu, püsisid jätkuvalt tõsised mured korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse pärast. Seetõttu rakendati mõlemale liitu vastu võetud riigile Euroopa Komisjoni poolset jälgimist läbi koostöö- ja kontrollimehhanismi. Esialgu määrati selle perioodiks kolm aastat pärast liitumist, kuid hiljem pikendati selle rakendamist määramata ajaks. Kuigi see mehhanism on korruptsiooni probleemi esile tõstnud ja pannud riikidele peale teatud surve reformidega jätkamiseks, ei ole see suutnud sundida Bulgaariat ja Rumeeniat reforme lõpetama ja korruptsioon ei ole neist riikidest kuhugi kadunud.[11][12][13]

Volinikud[muuda | muuda lähteteksti]

Sarnaselt teiste liikmesriikidega said ka Bulgaaria ja Rumeenia ühe Euroopa Komisjoni voliniku koha. Bulgaaria määras voliniku kohale Meglena Kuneva, kes sai Barroso komisjonis tarbijakaitsevoliniku koha. Rumeenia määras voliniku kohale Leonard Orbani, kes sai mitmekeelsuse voliniku koha. Mõlemad esitatud kandidaadid kiitis Euroopa Parlament ka heaks.

Euroopa Parlamendi liikmed[muuda | muuda lähteteksti]

Enne Euroopa Liiduga liitumist oli Bulgaarial ja Rumeenial Euroopa Parlamendis vastavalt 18 ja 35 vaatlejaliiget. Pärast liitumist said neist täieliku hääleõigusega saadikud seniks, kuni riikides olid nende kohtade täitmiseks valimised korraldatud (valimised tuli korraldada enne aasta lõppu). Bulgaarias toimusid valimised 20. mail ja Rumeenias toimusid valimised 25. novembril.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Enlargement, 3 years after. Europa.
  2. Chronology of the Fifth EU Enlargement. Foreign and Commonwealth Office of the United Kingdom.
  3. Melanie H. Ram, Ph.D.. "Sub-regional Cooperation and European Integration: Romania’s Delicate Balance".
  4. 2004 Regular Report.
  5. Brussels European Council of December 17 2004
  6. Leonard Orban (24.05.2007). "Cyrillic, the third official alphabet of the EU, was created by a truly multilingual European". europe.eu. Vaadatud 03.08.2014. 
  7. "Николай Василев ще брани в Брюксел изписването "евро" вместо "еуро"". Mediapool.bg. 07.11.2006. Originaali arhiivikoopia seisuga 28.05.2009. Vaadatud 04.01.2007. 
  8. "Bulgaria wins victory in "evro" battle". Reuters. 18.10.2007. 
  9. "Evro" dispute over - Portuguese foreign minister | The Sofia Echo.
  10. "4 EU nations ease work restrictions on new members". Associated Press. 08.01.2008. Vaadatud 08.01.2008.  [katkine viide]
  11. EU commission defends Romania-Bulgaria monitoring project. EUObserver, märts 2010.
  12. Bulgaria and Romania in trouble for a too fast EU integration. EuropaRussia, september 2010.
  13. EU Observer, 04.01.2011

Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:2007 enlargement of the European Union seisuga 20.11.2019.