Mine sisu juurde

NAFTA

Allikas: Vikipeedia
NAFTA logo

Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Leping (ka Põhja-Ameerika Vabakaubandusleping, ingl North American Free Trade Agreement, NAFTA) oli Ameerika Ühendriikide, Kanada ja Mehhiko vahel 17. detsembril 1992 San Antonios alla kirjutatud ja 1. jaanuaril 1994 jõustunud vabakaubandusleping. See leping lõi ühe maailma suuremaid kaubandusühendusi. Lepingu eesmärk oli kaotada aja jooksul liikmesriikide vahelised tollimaksud ning mitmesugused kvoodid.

1. juulil 2020 hakkas kehtima uus kaubandusleping samade riikide vahel (USMCA), mis asendas eelmise lepingu.

1989. aastal sõlmisid Kanada ja USA vabakaubanduslepingu, 1994. aastal liitus nendega Mehhiko [1]. Sõlmitud leping pidi tähistama kaasaegse turu avamist. Algusaastatest peale on NAFTA kaotanud Kanada, Ameerika Ühendriikide ja Mehhiko kaubanduse ja investeeringute tariifseid ja mittetariifseid barjääre. Sellega on saavutatud tugev ja usaldusväärne investeeringute raamistik. Lisaks on NAFTA aidanud luua usaldusväärse ja stabiilse keskkonna pikaajalistele investeeringutele [2]. See ulatuslik leping, mis on pikk ja keeruline dokument ning koosneb 8 osast, 22 peatükist ja umbes 2000 leheküljest [3]. NAFTA regioon on koduks 444,1 miljonile inimesele, 33,3 miljonit neist Kanadas, 304,1 Ameerika Ühendriikides ning 106,7 miljonit Mehhikos. NAFTA riikides peamisteks keelteks on inglise,hispaania ja prantsuse keel. Kuigi selle kontinendi piires räägitakse veel väga palju muid keeli [1].

Liikmesriigid

[muuda | muuda lähteteksti]

NAFTA toimimise algusajast on kaubandus ja investeeringute tasemed Põhja-Ameerikas tõusnud, mis on omakorda kaasa toonud tugeva majanduskasvu, töökohtade loomise ning paremad hinnad ja valiku tarbekaupadele [4]. Eelised on Põhja-Ameerika ettevõtetel, tarbijatel, peredel, töötajatel ja põllumeestel. NAFTA tagab parema materjali, tehnoloogia, investeerimiskapitali kättesaadavuse Põhja-Ameerikas. Leping on olnud kõigile kolmele partnerile väga edutoovaks. See on kasu toonud kõigis kolmes riigis tegutsevatele ettevõtetele, mis on teed sillutanud madalatele maksudele, uutele partnerlussuhetele ja uutele võimalustele [5].

NAFTA liikmesriigid

Üks viiest töökohast Kanadas on seotud rahvusvahelise kaubandusega ja Kanada heaolu on üles ehitatud rahvusvahelise kaubanduse ja investeeringute avatusele. Üks olulisemaid konkurentsieeliseid Kanadale on partnerlus Põhja-Ameerikaga. Kanada kasutab seda platvormi ühe viisina, et aidata Kanada ettevõtetel leida uusi ärivõimalusi üle maailma[1]. Kanadas edenenud ettevõtted on näiteks Bombardier ja Unique Solutions.

Ameerika Ühendriigid

[muuda | muuda lähteteksti]

Kõige suurem ja mitmekesisem majandus maailmas on Ameerika Ühendriikide turumajandus, mille ettevõtted on maailma juhid tootmis- ja kõrgtehnoloogia sektorites, eriti arvutite, meditsiinilise varustuse, lennunduse ja põllumajanduse alal ning lisaks ka teenuste alal, mis sisaldab näiteks finantsteenuseid ja telekommunikatsiooni [1]. NAFTA kasu Ameerika Ühendriikides tegutsenud ettevõtetele on selgelt avaldunud ettevõtete Catepillar Inc. ja Mary Kay Inc. näol.

Kaubanduse liberaliseerimine on muutnud ja moderniseerinud Mehhiko elavat majandust, mis on edukalt suurendanud kaubandust ja investeeringute tulva. Kõigest mõne aasta jooksul on Mehhiko eksport mitmekesistunud esialgsest õli ekspordist kuni masstootmiseni. See teeb Mehhikost ühe suurima eksportija maailmas [1]. Mehhikos on NAFTA edu toonud ettevõtetele nimedega Mabe ja Modelo.

Institutsioonid

[muuda | muuda lähteteksti]

Mitmed NAFTA institutsioonid tagavad igapäevase sujuva lepingu tingimuste täitmise.

Vabakaubanduse komitee

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Koosneb NAFTA partnerite ministeeriumite esindajatest.
  • Kontrollib lepingu punktide täitmist ja edasiarendusi ning aitab lahendada tõlgendustest tulevaid eriarvamusi.
  • Jälgib NAFTA komiteede tööd, töögruppe ja teisi allasutusi.[6]

NAFTA koordinaatorid

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Koordinaatoriteks on määratud iga riigi poolt kaubandusosakonna ametnikud.
  • Vastutab NAFTA pidepunktide igapäevase rakendumise ja korrastamise eest.[6]

NAFTA töörühmad ja komiteed

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Hõlbustamaks kaubandust ja investeerimisi ning tagamaks NAFTA efektiivset teostumist ja juhtimist on loodud üle 30 töögrupi ja komitee.
  • Tarbekaupade, päritolureeglite ja tollimaksude vahetus, põllumajandustoodetega kauplemine ning toetused, standardid, riigihanked, investeeringud ja teenused, riigipiiri ületavad ettevõtete esindajad ning alternatiivsete lahenduste leidmine konfliktidele on peamised valdkonnad, kus vajatakse nimetatud töörühmi ja komiteesid.[7]

NAFTA sekretariaat

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Koosneb Kanada, Mehhiko ja Ameerika Ühendriikide osakonnast.
  • Vastutab NAFTA sätetes kajastatud konfliktide lahenduste haldamise üle.
  • Iga riiklik osakond peab spetsialistide, komiteede ja menetlustoimingute kohta kohtudokumentidega sarnast registrit.[8]

Tööjõu ühistegevuse komitee

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Tööjõuvahelise koostöö edendamine NAFTA liikmete seas ja efektiivse siseriikliku tööõiguse elluviimine.
  • Koosneb ministrite nõukogust ja sekretariaadist, mis tagab administratiivse, tehnilise ja operatiivse toe nõukogule ja rakendab iga-aastase tööprogrammi.[7]

Keskkonnaalase koostöö komitee

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Loodud, et toimiks edaspidine koostöö NAFTA partnerite vahel, mis jälgiks ka keskkondlikku külge ning lisaks tegeleb komitee mandri keskkonnaprobleemidega. Eriline tähelepanu on keskkonnaprobleemidel ja -võimalustel, mis kerkivad esile ülekontinentaalsest vabakaubandusest.
  • Koosneb nõukogust, kus iga riiki esindab keskkonnaminister, ühisest avalikust nõukogukomiteest, mis omakorda koosneb 15 vabatahtlikust liikmest, ning sekretariaadist.[9]
  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 "North American Free Trade Agreement Facts". Originaali arhiivikoopia seisuga 30. oktoober 2013. Vaadatud 22. mai 2013.
  2. "North American Free Trade Agreement Background". Originaali arhiivikoopia seisuga 24. juuni 2019. Vaadatud 22. mai 2013.
  3. "About North American Free Trade Agreement". Originaali arhiivikoopia seisuga 6. juuni 2019. Vaadatud 22. mai 2013.
  4. "Questions About NAFTA". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. juuni 2013. Vaadatud 22. mai 2013.
  5. "North American Free Trade Agreement Success". Originaali arhiivikoopia seisuga 4. juuni 2013. Vaadatud 22. mai 2013.
  6. 6,0 6,1 "North American Free Trade Agreement Institutions". Originaali arhiivikoopia seisuga 12. mai 2013. Vaadatud 22. mai 2013.
  7. 7,0 7,1 "Institutions of NAFTA". Originaali arhiivikoopia seisuga 13. mai 2013. Vaadatud 22. mai 2013.
  8. "NAFTA Secretariat". Originaali arhiivikoopia seisuga 16. jaanuar 2019. Vaadatud 22. mai 2013.
  9. "Commission for Environmental Cooperation". Vaadatud 22. mai 2013.
Viitamistõrge: Rühma "" <references>-siltide vahel oleval <ref>-sildil nimega "Committees / Working Groups" puudub sisu.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]