Tallinna Kaarli kirik

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg  See artikkel on Tallinna Kaarli kirikust; ka Tuhalas on Kaarli kirik.

Kaarli kirik
Kaarlikirikv.jpg
Kaarli kirik, 2007
Riik Flag of Estonia.svg Eesti
Asukoht Tallinn
Harju maakond

Kaarli kirik on uusromaani stiilis kirik Tallinnas. Arhitektid on Otto Pius Hippius ja Rudolf von Bernhard (laekonstruktsioonid).

Kirik pühitseti sisse 1870. aastal.

Kirikus asub eesti esimene monumentaalmaal "Tulge minu juurde kõik, kes te vaevatud ja koormatud olete…", mille autor on Johann Köler.

Pikemalt kiriku arhitektuurist ja kunstist[muuda | muuda lähteteksti]

Praegune Kaarli kirik on vähemalt viies sakraalehitis Tõnismäel. Muinasajal paiknes sama koha peal tõenäoliselt hiis.

Tõnismäe Antoniuse kabel[muuda | muuda lähteteksti]

Arvatavasti ehitati siia pärast 13. sajandi vallutusi mingi kabel. Esimest korda on Tõnismäel paiknevat pühak Antoniusele pühendatud kabelit mainitud kirikuna 1458. aastal. Võimalik, et kabel ja kirik olid eraldi ehitised. See andis piirkonnale ka nime: Antoniuse ehk rahvapärasemalt Tõnismäe. Kabel(id) hävis(id) arvatavasti Liivi sõja ajal.

Tõnismäe Kaarli puukirik[muuda | muuda lähteteksti]

1670. aastal pühitseti sisse Kreeka risti kujuline puukirik, mille laskis ehitada Rootsi kuningas Karl XI. Kirik oli mõeldud Toompea ja Toomalevi eestlastele ja soomlastele (Karlskirche finnisch-estnische). Kuninga auks hakati seda nimetama Kaarli kirikuks. Hoone põletati Rootsi poolt Suure Põhjasõja ajal 1710. aastal maha, kui Vene väed lähenesid Tallinnale.

Neljas, ajutine puukirik (Kaarli hädakirik) püstitati 1863. aastal praeguse Kaarli puiestee ja Tõnismäe vahelisele kolmnurksele platsile. Kui uus kirik valmis, muutus ajutine kirik tarbetuks ning see lammutati 1870. aastal.

Kaarli kirik[muuda | muuda lähteteksti]

Tallinna Kaarli kirik

1860. aastateks võimaldasid kujunev rahvuslik iseteadvus ja soodne majanduslik ning poliitiline olukord ehitusega pihta hakata. Krundi ja ehituskivid annetas kaupmees ja Toomgildi vanem Hans Heinrich Falck.

Uus Kaarli kirik pühitseti sisse 1870. aastal, kuigi ehitust alustati juba kaheksa aastat varem. Venimine oli seotud rahapuudusega.

Kiriku projekteeris baltisaksa arhitekt Otto Pius Hippius (18261883). Kiriku projekt valmis juba 1858. aastal, kuid nurgakivi pandi alles 1862. aastal. Kiriku lõplikku valmimist autor ise ei näinudki. Katus jõuti peale 1870. aastaks, mil kirik ka sisse õnnistati. Tornid lõpetati alles 1882. aastal, kuid siseviimistlus ning altarimaalid võtsid veel aega. Kirik ei ole praegugi täielikult lõpetatud: puudu on näiteks projektis ettenähtud raidkujud seinaniššides.

Kirikuhoone on uusromaani stiilis. Voldemar Vaga leiab, et "välisarhitektuuri iseloomustavad omavoliliselt käsitletud romaani stiili vormid." Karin Hallase sõnul on aga Kaarli kiriku puhul tegemist stiili sügava teadvustamise ja põhimõttelise käsitlusega.

Kaarli kiriku suursugune ja avar interjöör tuleb esile tänu selle erilisele katusekonstruktsioonile, mis võimaldas luua ühtse, piilaritega liigendamata ruumi. Selle projekteeris Otto Pius Hippius koos tuntud konstruktori Rudolf von Bernhardiga. Bernhardi projekteeritud puust laekonstruktsiooni peeti omal ajal ehitustehnika suursaavutuseks, mille mudel jäi ehtima Eestimaa provintsiaalmuuseumi ja Peterburi Tsiviilinseneride Instituudi ekspositsiooni. Bernhard oli omal ajal niivõrd mainekas insener, et kui 19. sajandil tekkisid Rooma Peetri kirikusse praod, kutsuti ka tema Peterburist Rooma probleemiga tegelema.

Tööde käiku juhatasid kohapeal kubermangu insener Rudolf Otto von Knüppfer ning Põltsamaalt kutsutud ehitusmeister Gustav Heinrich Beermann.

1. detsembril 1924 tapeti kiriku juures kordnik Johannes Kumel.

1937. aastal annetas kogudus Allveelaevastiku Sihtkapitalile vana kirikukella ja selle eest kinnitati kirikule Allveelaevastiku Sihtkapitali kinnisvaramärk[1].

Kiriku interjöör[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Tulge minu juurde kõik, kes teie vaevatud ja koormatud olete, mina tahan teile hingamist saata.

Pärast pikihoone valmimist ja kiriku õnnistamist võtsid siseviimistlustööd veel kaua aega. Kirikus puudus ka altaripilt. Arhitekt Hippius soovitas tellida altaripildiks kui mitte mosaiigis, siis vähemalt freskotehnikas altarimaali. Ilmselt soovitas ta ka pöörduda Johann Köleri poole. Köler maalis fresko tasuta ning see võttis tal aega kümme päeva. Punastes ja sinistes toonides altarimaal valmis 23. juulil 1879 ning õnnistati sisse 29. juulil. Kaarli kiriku fresko "Tulge minu juurde kõik, kes te vaevatud ja koormatud olete…" on Johann Köleri suurim teos ning Eesti esimene monumentaalmaal.

Kaarli kiriku altarit ehivad veel ühe teise kunstniku teosed. Nendeks on baltisaksa kunstniku Sally von Kügelgeni (18601928) stseenid Kristuse elust, mis valmisid kümme aastat pärast Köleri tööd – 1889. aastal. Põhjus, miks valiti tõenäoliselt Köleri kavandatud kompositsiooni lõpuleviimiseks baltisakslasest kunstnik, peitub Köleri rahvuspoliitilises tegevuses, mis oli baltisakslastele vastukarva. Sally von Kügelgeni valmistatud freskod Kaarli kirikus on Carl Timoleon von Neffi poolt Iisaku katedraali jaoks Peterburis loodud kompositsioonide pealiskaudse koopiad. Keskmine maal kujutab püha õhtusöömaaega, vasakul näeme Kristuse sündimise stseeni, paremal Kristuse taganutmist.

1923. aastal valmis saksa orelimeistri Eberhard-Friedrich Walkeri valmistatud orel 3 manuaali ja 83 registriga.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Allikad[muuda | muuda lähteteksti]

  • Karin Hallas. Historitsism Tallinnas. Arengujooni ja tendentse. – Kunstiteaduslikke uurimusi nr. 7, Tallinn 1994
  • Voldemar Vaga. Kunst Tallinnas XIX sajandil, Tallinn 1976.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]