Victoria (Suurbritannia kuninganna)

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Kuninganna Victoria)
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Victoria
Victoria
Kuninganna Victoria (1882; Alexander Bassano foto)
Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi kuninganna
Ametiaeg
20. juuni 1837 – 22. jaanuar 1901
Eelnev William IV
Järgnev Edward VII
India keisrinna
Ametiaeg
1. mai 1876 – 22. jaanuar 1901
Järgnev Edward VII
Isikuandmed
Sünninimi Alexandrina Victoria
Sünniaeg 24. mai 1819
Sünnikoht Kensingtoni palee, London
Surmaaeg 22. jaanuar 1901 (81-aastaselt)
Surmakoht Osborne House, Wight
Abikaasa Prints Albert
Vanemad Edward Augustus, Kenti ja Strathearni hertsog
Saxe-Coburg-Saalfeldi Victoria
Lapsed Victoria, kuninglik printsess
Edward VII
Alice, Hesseni suurhertsoginna
Alfred, Edinburghi ning Saksi-Coburgi ja Gotha hertsog
Helena, Christian of Schleswig-Holsteini printsess
Louise, Argylli hertsoginna
Arthur, Connaughti hertsog
Leopold, Albany hertsog
Beatrice, Henry of Battenbergi printsess
Sugulased Hannoverid
Allkiri Queen Victoria Signature.svg
Kuninganna Victoria pärast kroonimist Franz Winterhalteri maalil (1859)

Victoria (sünninimega Alexandrina Victoria; 24. mai 181922. jaanuar 1901) oli Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi kuninganna ning 1876. aastast India keisrinna.

18-aastaselt troonile asunud kuninganna Victoria valitses aastatel 18371901. Tema valitsemisaeg kestis 63 aastat, 7 kuud ja 2 päeva. Victoria oli pikima valitsemisajaga naismonarh maailma ajaloos ja pikima valitsemisajaga Briti monarh, kuni tema lapselapselapselaps kuninganna Elizabeth II need rekordid 9. septembril 2015 ületas.

Ta oli viimane võimul olnud Hannoveri dünastia esindaja Ühendkuningriigis. Kõik tema esivanemad olid sakslased Hannoveri, Saksi-Gotha, Mecklenburgi, Saksi-Hildburghauseni, Saksi-Koburgi ja Saalfeldi, Braunschweig-Wolfenbütteli, Reuss-Ebersdorfi ja Erbach-Schönbergi dünastiatest.

Victoria ajastu[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Victoria ajastu

Tema valitsemisaeg sai tuntuks Victoria ajastu nime all. See ajastu järgnes valgustusajastule ja pakatas tööstusrevolutsioonidest ning andis kuju uuele, pulseerivale Atlandi-ülesele maailmale. Selle jooksul laienes Suurbritannia kaubanduslik ja poliitiline impeerium. Jõudsalt arenesid nii raudteed, tööstus, kultuur, teadus, sõjandus kui ka poliitika. Kuningriik tõusis mõne kümnendiga maailma võimsaimaks riigiks, rikkamaks ja mõjukamaks kõikidest Euroopa rivaalidest, välja arvatud Venemaa.

Londonist kui impeeriumi pealinnast sai maailma suurim ja rahvarohkeim linn, kus elas üle kuue miljoni inimese. Metropolist oli kujunenud globaalselt domineeriv poliit-, finants- ja kommertskeskus. Sinna emigreerusid inimesed nii Briti kolooniatest kui ka Euroopa vaesematest osadest. Kord moodustasid Iirimaa suure näljahäda (1845–1852) eest põgenevad iirlased 20% linna elanikkonnast, tunduvalt väiksemad olid juudi ja skandinaavia kogukonnad.

Sajandi lõppedes võtsid esilekerkivad Ameerika Ühendriigid siiski Ühendkuningriigilt maailma juhtriigi tiitli üle. Euroopas tõusis Suurbritannia kõrvale veel üks suurvõim, mis moodustus Saksa riikidest, kus arendati rasketööstust ja ehitati üles vägevat sõjaväge. Sellist olukorda, üksteisemõistmatust ja hõõrumist Euroopa impeeriumide vahel peetakse maailmasõja alguse peamiseks ajendiks.

Järeltulijad[muuda | muuda lähteteksti]

Victoriat peeti kogu kuningliku Euroopa matriarhiks, ta oli peaaegu kõikide Euroopa suurte dünastiate otsene esiema või vähemalt hõimlane. Tema isa oli kuningas George III neljas poeg Edward Augustus.

Victoria abikaasa oli Saksi-Coburgi ja Gotha prints Albert. Neil oli üheksa last:

Pärast Alberti surma 1861. aastal tõmbus Victoria endasse ja teda hakati kutsuma Windsori lohutamatuks leseks.

Lapselapsi sündis kokku 48.

Tänapäeval ulatub Victoria järeltulijate arv sadadesse. Nende hulka kuuluvad Elizabeth II ja tema abikaasa Philip Mountbatten, Norra kuningas Harald V, Rootsi kuningas Karl XVI Gustav, Taani kuninganna Margrethe II, Hispaania kuningas Juan Carlos I ja tema abikaasa Sofía.

Tütar printsess Beatrice ja poeg kuningas Edward VII otsustasid pärast ema surma, et tema päevikuid ei sobi anda avalikkusele uurida, ning need lasti peaaegu viimseni hävitada.

Residentsid[muuda | muuda lähteteksti]

Kuninganna Victoria elas Buckinghami palees ja puhkas Põhja-Šoti mägismaa äärealal asuvas Balmorali lossis.

Mälestuse jäädvustamine[muuda | muuda lähteteksti]

Victoriat kujutav maailma esimene postmark aastast 1840

Victoria järgi on nimetatud palju kohti, eriti Briti Rahvaste Ühenduse piires, sealhulgas Seišellide pealinn, Aafrika suurim järv, Victoria juga, Suur Victoria kõrb, Victoria saar, kaks Austraalia osariiki (Victoria ja Queensland) ning kahe Kanada osariigi keskus (Briti Columbia keskus Victoria ja Saskatchewani keskus Regina). Tema järgi on nime saanud ka Buckinghami palee lähistel asuv Victoria raudteejaam Londoni kesklinnas.

Eelnev:
William IV
Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi kuninganna
18371901
Järgnev:
Edward VII

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]