Meetermõõdustik

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Meetermõõdustik on füüsikaliste suuruste mõõtühikute süsteem, millele pandi alus 1790. aastatel Prantsusmaal. Meetermõõdustikul rajanevad mitmed ühikusüsteemid (CGS, MKSA jt), mida on järk-järgult edasi arendatud tänapäeval üleilmselt kasutusel olevaks SI-süsteemiks.

Meetermõõdustiku igas süsteemis on kindel arv täpselt defineeritud põhiühikuid. Nende kaudu määratletakse süsteemi muud ühikud. Iga füüsikalise suuruse ühikust suuremate ja väiksemate ühikute nimetused moodustatakse detsimaaleesliidete ehk kümnendkordsete eesliidete abil.[1]

Meetermõõdustik kehtestati kohustusliku süsteemina kõigepealt 1840. aastal Prantsusmaal ja seejärel põhiliselt 1870. aastatel mujal Euroopas. Eestis hakkas meetermõõdustik kehtima 1. jaanuaril 1929. Tänapäeval on meetermõõdustik SI-süsteemina kasutusel kõigis maailma maades, välja arvatud: USAs (kus see on traditsiooniliste ühikute kõrval küll lubatud, kuid mitte kohustuslik); Libeerias ja Myanmaris.

Ühikusüsteemide rahvusvaheline ühtlustamine on loonud aluse füüsikaliste suuruste ja ühikute üheti mõistmiseks, mis on oluline nii teaduses ja tehnoloogias kui ka majanduses ja kaubanduses.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ENE 6. köide, 1992

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]