Maljuta Skuratov

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Grigori Sedovi maal "Ivan Julm ja Maljuta Skuratov" (1870)

Grigori Lukjanovitš Skuratov-Belski (Григорий Лукьянович Скуратов-Бельский, rohkem tuntud kui Maljuta Skuratov (Малюта Скуратов); surnud 1. jaanuaril 1573) oli üks opritšnina juhtidest Ivan IV valitsusajal.

Nooruses oli ta kirikus kellalööja ja ikoonide lambisüütaja.

Ta astus tsaar Ivan Julma loodud opritšninasse ning võttis nimeks Maljuta Skuratov. Õige pea paistis ta silma eriti julmade vägivallategude tegijana ja oma halastamatusega. Ta võitis sellega tsaari usalduse. Koos tsaariga tapsid nad avalikult inimesi, enamasti neid tükkideks raiudes, elusalt põletades või kividega surnuks loopides. Maljuta tappis tihti rohkem kui 100 inimest päevas. 1569. aastal kägistas ta surnuks Moskva endise metropoliidi Filipp II. Bojaar Ivan Tšeljadnin-Fjodorovi karistamise osana kägistas Maljuta surnuks umbes nelikümmend inimest. Ta viis bojaaride naispereliikmeid tsaarile ja tema lähikondlastele vägistamiseks.[1]

1567. aastal lisati Maljuta Liivimaale tehtud sõjakäigus osalenud rügemendi nimekirja.[1]

1569. aastal vahistas ta tsaari käsul vürst Vladimir Staritski kahtlustatuna vandenõus.[1]

1570. aastal korraldas ta Tveri, Toržoki ja Novgorodi veresauna. Pärast veresaunu sai ta duuma liikmeks. 1572. aastal osales Skuratov koos tsaariga Leedu ja Krimmi vaherahude läbirääkimisel, sai vojevoodiks.

Skuratov juhtis Ivan Julma käsul opritšnina laiali ajamist.[1]

Maljuta tütar abiellus Boriss Godunoviga, kellest sai hiljem tsaar.

Maljutat on hinnanud Jossif Stalin ja Vladimir Putin.[1]

Maljuta Skuratov ja Eesti[muuda | muuda lähteteksti]

Mäo külla püstitatud mälestusmärk

1. jaanuaril 1573 osales Maljuta Paide piiramisel ning sai surma musketikuuli tõttu[1]. Paide garnisoni vangilangenud praeti elusalt ja loobiti mööda põlde laiali. Maljuta Skuratov maeti Jossif-Volokolamski kloostrisse Venemaal.

1886. aastal püstitati Mäo väljale Vene riiki admiralina teeninud parun Olaf von Stackelbergi eestvedamisel 8,5 meetri kõrgune Mündi dolomiidist obelisk 1573. aastal Paide piiramisel hukkunud venelastele, sealhulgas Maljuta Skuratovile.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 Minnik, Taavi (1. jaanuar 2023). "450 AASTAT TAGASI | Ivan Julm korraldas Paides kättemaksuks oma lemmiku hukkumisele jõhkra veresauna". Delfi. Vaadatud 1. jaanuaril 2023.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]