Ameerika Riikide Konföderatsioon

Allikas: Vikipeedia
Ameerika Riikide Konföderatsioon
4. veebruar 1861–9. aprill 1865
Confederate National Flag since Mar 4 1865.svg   ConfederateStatesofAmericaSeal.jpg
Konföderatsiooni 3. lipp Konföderatsiooni vapp
CSAlocation.png
Valitsusvorm Föderatiivne vabariik
President Jefferson Davis
Asepresident Alexander Stephens
Pealinn Montgomery Alabamas
4. veebruar, 1861–29. mai 1861
Richmond Virginias
29. mai 1861–9. aprill 1865
Danville Virginias
3. aprill10. aprill 1865
Pindala 1 995 392 km² (välja arvatud Missouri ja Kentucky)
Rahvaarv
 –rahvastikutihedus
9 103 332
(sh 3 521 110 orja)
4,5 in/km² / km²
Riigikeel(ed) inglise, de facto üldrahvuslik, piirkonniti Euroopa ja indiaani keeled
Rahaühik CSA dollar (emiteeriti ainult paberraha)
USA dollar
Deviis Deo Vindice (Under God our Vindicator)
Hümn God Save the South (mitteametlik)
Dixie's Land (popular)

Ameerika Riikide Konföderatsioon (The Confederate States of America) oli Põhja-Ameerikas 18611865 eksisteerinud riik.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pärast Vabariikliku Partei kandidaadi Abraham Lincolni võitu presidendivalimistel 1860 lõid Lõunaosariigid 4. veebruaril 1861 11 osariigi konföderatsiooni, mille presidendiks sai Jefferson Davis. Konföderaalide rünnakuga Fort Sumterile 14. aprillil 1861 algas Ameerika kodusõda. Hoolimata põhjaosariikide majandusliku potentsiaali ja inimressursside ülekaalust, saavutas Konföderatsioon esialgu tunduvat edu. Murrangu tõid Homesteadi akt 1862, neegerorjade vabaks kuulutamine 1. jaanuaril 1863 ja armeesse mobiliseerimine, mis andsid sõjale liberaalse revolutsiooni ilme. 9. aprillil 1865 lõppes sõda Konföderatsiooni purustamisega.

Konföderatsiooni poliitilised liidrid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Geograafia[muuda | redigeeri lähteteksti]

# Linn (osariik) Elanikke 1860 Koht USA linnade
edetabelis
1. New Orleans (Louisiana) 168 675 6
2. Charleston (Lõuna-Carolina) 40 522 22
3. Richmond (Virginia) 37 910 25
4. Mobile (Alabama) 29 258 27
5. Memphis (Tennessee) 22 623 38
6. Savannah (Georgia) 22 292 41
7. Petersburg (Virginia) 18 266 50
8. Nashville (Tennessee) 16 988 54
9. Norfolk (Virginia) 14 620 61
10. Wheeling (Virginia) 14 083 63
11. Alexandria (Virginia) 12 652 74
12. Augusta (Georgia) 12 493 77
13. Columbus (Georgia) 9621 97
14. Atlanta (Georgia) 9554 99
15. Wilmington (Põhja-Carolina) 9553 100

Relvajõud[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Confederate States Army
  • Confederate States Navy
  • Confederate States Marine Corps

Konföderatsiooni väejuhid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Konföderatsiooni lipud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Olulised kuupäevad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Osariik Lahkulöömise järjestus Vastuvõtmine A.R.K.-sse Esindatus USA Kongressis taastamine Kohaliku omavalitsuse taastamine
Lõuna-Carolina 20. detsember, 1860 4. veebruar, 1861 9. juuli, 1868 28. november, 1876
Mississippi 9. jaanuar, 1861 4. veebruar, 1861 23. veebruar, 1870 4. jaanuar, 1876
Florida 10. jaanuar, 1861 4. veebruar, 1861 25. juuni, 1868 2. jaanuar, 1877
Alabama 11. jaanuar, 1861 4. veebruar, 1861 14. juuli, 1868 16. november, 1874
Georgia 19. jaanuar, 1861 4. veebruar, 1861 15. juuli, 1870 1. november, 1871
Louisiana 26. jaanuar, 1861 4. veebruar, 1861 4. juuli, 1868 2. jaanuar, 1877
Texas 1. veebruar, 1861 2. märts, 1861 30. märts, 1870 14. jaanuar, 1873
Virginia 17. aprill, 1861 7. mai, 1861 26. jaanuar, 1870 5. oktoober, 1869
Arkansas 6. mai, 1861 18. mai, 1861 22. juuni, 1868 10. november, 1874
Tennessee 8. juuni, 1861 16. mai, 1861 24. juuli, 1866 4. oktoober, 1869
Põhja-Carolina 20. mai, 1861 16. mai, 1861 4. juuli, 1868 2. veebruar, 1871
Missouri (ametlik ja legaalselt valitud valitsus) 31. oktoober , 1861 19. august, 1861 teadmata teadmata
Kentucky (Russellville'i valitsus) 20. november, 1861 10. detsember, 1862 teadmata teadmata

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]