Ilmar Mikiver

Allikas: Vikipeedia

Ilmar Mikiver (1. jaanuaril 1920 Loksa26. september 2010 Washington) oli eesti ajakirjanik, kirjanduskriitik ja teatrimees.

Ta õppis aastatel 19321935 Gustav Adolfi Gümnaasiumis ja lõpetas aastal 1939 Tallinna Reaalkooli. Aastatel 19401943 õppis ta Tartu Ülikoolis ja töötas 19421943 Postimehe ajakirjanikuna, põgenes 1943 Soome kaudu Rootsi. Aastal 1954 lõpetas ta Stockholmi Ülikooli filosoofiakandidaadi kraadiga.

Mikiver kuulus vabatahtlikuna Soome armee jalaväerügementi JR 200.

Hiljem asus Mikiver tööle Ameerika Hääle harutoimetusse Saksamaal Münchenis. Aastatel 19881992 juhatas Ameerika Hääle Eesti Osakonda Washingtonis. Ta on töötanud Ameerika Ühendriikides ka börsimaaklerina.

Literaadina on Ilmar Mikiver teinud tõlkeid, arvustusi ja esinenud loengutega, samuti avaldanud sürrealistlikku luulet, muuseas ajakirjas Mana.

Pärast taandumist Ameerika Häälest avaldas Mikiver ameerika ajalehtede ülevaateid Eesti ajakirjanduses ja oli New Yorgis ilmuva Vaba Eesti Sõna alaline kolumnist.

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

  • Kirves ja tuiksoon: luuletusi 1960-1975. Toronto: Boreas and Mana, 1976.
  • Oltsile: uduseil hommikuil su kare säär kumas tubakapeenarde vahel... (bibliofiilne väljaanne, 8 lk., 25 eksemplari). Stockholm: Otto Paju, 1994.
  • Urb: teine kogu luuletusi. Tallinn: Maarjamaa, 2007.
  • Ankruketi lõpp. 9 esseed eesti luulest. Koost. ja järelsõna T. Hennoste. LR 2010, nr 36-37.

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Tähelepanuväärsete teenete eest raadioajakirjanikuna on Ilmar Mikiveri veebruaris 2001 autasustatud Valgetähe III klassi teenetemärgiga.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]