1880
◄ |
18. sajand |
19. sajand
| 20. sajand
| ►
◄ |
1850. aastad |
1860. aastad |
1870. aastad |
1880. aastad
| 1890. aastad
| 1900. aastad
| 1910. aastad
| ►
◄◄ |
◄ |
1876 |
1877 |
1878 |
1879 |
1880
| 1881
| 1882
| 1883
| 1884
| ►
| ►►
1880. aasta (MDCCCLXXX) oli 19. sajandi 80. aasta.
Sündmused Eestis
[muuda | muuda lähteteksti]- Valmis Uulu kirik.
- Lutheri vabrik alustas mööblitootmist.
- 1. jaanuar[viide?] – alustas tööd Tartu Ülikooli psühhiaatria õppetool.
- 27. jaanuar (vkj 15. jaanuar) – avati Tallinna Raudtee Tehnikakool[1]. Kooli avamisest sai alguse tehnikahariduse ajalugu Eestis[1].
- 1. märts (vkj 18. veebruar) – Balti rüütelkonnad esitasid Venemaa siseministrile kollektiivmärgukirja, kus märgiti, et eesti ja vene radikaalne ajakirjandus ohustab tugevasti sealset kodurahu[1].
- 23.–25. juuni (vkj 11.–13. juuni) – Tallinnas toimus III üldlaulupidu.
- 12. juuli (vkj 30. juuni) – Venemaa keiser kinnitas Tartu õpperingkonna reaalkoolide põhimääruse, mille järgi Eesti alal võis asutada kohalikke saksa õppekeelega reaalkoole[1]. See oli eriline seetõttu, et nende koolide asutamine ei olnud ülevenemaalise põhimäärusega kooskõlas[1].
- 15. juuli (vkj 3. juuli) – asutati eesti esimene naisorganisatsioon Eesti Aleksandri-komitee Tallinna naisabikomitee, mille eesotsas oli Lydia Koidula õde Eugenie Rosenthal[1].
- 6. oktoober (vkj 24. september) – Tallinnas asutati eesti esimene naiskäsitöökool, mida juhatas Natalie Johanson-Pärna[1].
- 9. oktoober (vkj 27. september) – toimus Peterburi Eesti Heategeva Seltsi asutamiskoosolek[1].
- 7. november (vkj 26. oktoober) – Jakob Hurt sai Peterburi Jaani koguduse õpetajaks[1].
- 13. november (vkj 1. november) – Johann Voldemar Jannsen sai rabanduse ja oli sunnitud avalikust elust eemalduma[1].
- 15. november (vkj 3. november) – asutati Vene Tehnika Seltsi Eestimaa osakond[1].
- 30. november (vkj 18. november) – endise 4-klassilise kreiskooli alusel loodi Tartu Reaalkool[1].
- Ilmus Eduard Bornhöhe "Tasuja"[1].
Sündmused maailmas
[muuda | muuda lähteteksti]- 2. august – Suurbritannia parlament kinnitab Greenwichi meridiaani aja ametliku ajana, 1657. aastast oli Greenwichi meridiaani aega kasutatud ainult merenduses.
Sündinud
[muuda | muuda lähteteksti]- 22. veebruar – Eric Lemming, rootsi odaviskaja
- 24. veebruar – Mihkel Klaassen, riigikohtunik
- 1. märts – Lytton Strachey, Briti kirjanik ja kriitik
- 12. märts – Jaan Soots, Eesti sõjaväelane
- 5. mai – Herman de Wetter, baltisaksa päritolu fotograaf
- 6. mai – Ernst Ludwig Kirchner, saksa maalikunstnik
- 9. mai – Mihkel Lüdig, eesti helilooja
- 12. mai – Lincoln Ellsworth, Ameerika Ühendriikide polaaruurija
- 25. mai – Eižens Laube, läti arhitekt
- 10. juuni – André Derain, prantsuse maalikunstnik ja skulptor
- 13. juuni – Taavet Mutsu, eesti kirjastaja
- 17. august – Leo Ascher, juudi päritolu Austria helilooja ja jurist
- 30. oktoober – Georg Johannes Parikas, eesti fotograaf
- 6. november – Robert Musil, austria kirjanik
- 28. november – Aleksandr Blok, vene luuletaja
- 8. detsember – Johannes Aavik, eesti keeleteadlane
- 31. detsember – George Marshall, USA sõjaväelane ja riigimees, kes pälvis Nobeli rahuauhinna Marshalli plaani eest
Surnud
[muuda | muuda lähteteksti]- 28. aprill – Konstantin von Kügelgen, baltisaksa maalikunstnik
- 8. mai – Gustave Flaubert, prantsuse kirjanik
- 3. juuni – Marija Aleksandrovna, Venemaa keisrinna
- 9. juuli – Pierre Paul Broca, prantsuse arst ja antropoloog
- 1. oktoober – Aleksandr Ozerski, vene geoloog
- 3. oktoober – Adolphe-Félix Cals, prantsuse maalikunstnik
- 5. oktoober – Jacques Offenbach, saksa juudi päritolu prantsuse romantiline helilooja, dirigent, tšellist ja impressaario
- 28. oktoober – Edouard Séguin, prantsuse arst ja õpetaja, vaimupuudepedagoogika rajaja