24. aprill

24. aprill on Gregoriuse kalendri 114. (liigaastal 115.) päev. Juliuse kalendri järgi 11. aprill (1900–2099).

Sündmused

Eestis

• 1801 – Aleksander I määras taasavatava ülikooli asukohaks Tartu.
• 1927 – USAs resideeriv Alfred Maasik püstitas New Yorgis 5 miili jooksus uue Eesti rekordi 25.55,0.
• 1934 – Villem Telling valiti Elva alevivanemaks.
• 1934 – August Gailit vabastati Vanemuise teatri direktori kohalt arvates 25. aprillist.
• 1938 – Riigivolikogu, Riiginõukogu ja omavalitsuste esinduskogude poolt valitud esindajate kogu ühiskoosolekul valiti Konstantin Päts 219 poolt- ja 19 vastuhäälega Eesti Vabariigi presidendiks ja ta astus ametisse.
• 1939 – valiti ümber Pärnu ja Tartu maavolikogu.
• 1942 – Taani teedeminister Gunnar Larsen külastas Tallinna.
• 1959 – jõustus seadus "Kooli ja elu sidemete tugevdamisest ning haridussüsteemi edasiarendamisest Eesti NSV-s". Kehtestati 8-klassiline koolikohustus ja rajati 8-klassilised koolid, keskkoolides viidi sisse tootmisõpetus ja keskhariduse omandamine ühendati tootliku tööga. Kutseõppeasutused muudeti linna- või maakutsekoolideks. .
• 1981 – toimus kohtuprotsess Viktor Niitsoo üle.
• 1994 – Leedus visiidil viibiv NATO Põhjagrupi juhataja kindral Garry Johnson teatas, et NATO on valmis suurendama nii materiaalset kui konsultatiivset abi Balti riikide relvajõududele.
• 1994 – Tartus algas Eesti kuues ökoloogiakongress.
• 1995 – asutati Eesti Evangeelsete ja Vabakoguduste Liit. Lühendatult EEVL.

Maailmas

• 1184 eKr – pärimuse järgi viinud kreeklased sellel päeval Trooja hobuse Troojasse.
• 1514 – Türgi sultan Selim I alustas oma vägede viimist Pärsiasse.
• 1521 – Hispaania mässajad said Villalari lahingus lüüa ning Habsburgide-vastase liikumise juhid hukati.
• 1558 – 14-aastane Prantsuse prints François abiellus Pariisis Jumalaema kirikus temast aasta vanema Šotimaa kuninganna Mary Stuartiga.
• 1617 – Ancre'i markii Concino Concini tapeti Prantsusmaa kuninga Louis XIII käsul.
• 1800 – Washingtonis asutati Ameerika Ühendriikide Kongressi raamatukogu.
• 1819 – pärast pikaajalisi läbirääkimisi Suurbritanniaga sai Türgi Joonia saarestikust endale Parga.
• 1877 – Venemaa kuulutas sõja Türgile, algas Üheksas Vene-Türgi sõda.
• 1895 – Kanada meresõitja Joshua Slocum alustas purjekaga Spray üksi reisi ümber maailma.
• 1898 – olles saanud Ameerika Ühendriikidelt ultimatiivse käsu Kuubalt lahkuda, kuulutas Hispaania Ameerika Ühendriikidele sõja.
• 1909 – vabastusarmee võttis mässajatelt İstanbuli.
• 1913 – New Yorgis avati pilvelõhkuja Woolworth Building.
• 1915 – siseminister Talât Pascha korraldusel arreteeriti İstanbulis esimesed 200–400 armeenia ülemkihi liiget. Algas armeenlaste genotsiid Osmanite riigis.
• 1916 – Iirimaal puhkes Lihavõtteülestõus.
• 1918 – Villers-Bretonneux's pidasid Suurbritannia ja Saksamaa esimese maailmasõja esimese tankilahingu.
• 1923 – Leipzigis ilmus Sigmund Freudi kiri "Das Ich und das Es", milles Freud kirjeldas esimest korda toopilist psüühemudelit – psüühe jaotamisest miskiks, minaks ja üliminaks.
• 1926 – Saksamaa ja Nõukogude Liit sõlmisid sõpruslepingu.
• 1961 – Katanga president Moise Tshombe süüdistas Kongo liidrite konverentsil Kongo Vabariigi presidenti Joseph Kasavubut kokkulepluses ÜRO-ga. Kui ta konverentsil lahkus, võeti ta vahi alla.
• 1962 – jõustus Diplomaatiliste suhete Viini konventsioon.
• 1967 – Nõukogude kosmonaut Vladimir Komarov hukkus maandumisel kosmoseaparaadi langevarjunööri sassimineku tõttu.
• 1969 – Jordaania peaminister Rashid Karami astus tagasi, kui valitsus arutas Palestiina partisanide suhtes rakendatavaid kitsendusi.
• 1970 – Hiina saatis orbiidile oma esimese Maa tehiskaaslase Dong Fang Hong I.
• 1971 – Nõukogude kosmonaudid põkkasid oma laeva Maa mehitamata tehiskaaslasega, püüdes ehitada maailma esimest kosmoselaborit.
• 1975 – tuhanded vietnami põgenikud maabusid USA-le kuuluval Guami saarel, sest kommunistid tungisid Lõuna-Vietnamis kiiresti peale.
• 1975 – Lääne-Saksamaa vasakäärmuslik terroriorganisatsioon Punaarmee Fraktsioon vallutas Stockholmis Saksamaa saatkonna.
• 1980 – Iraani pantvangikriis: USA eriüksus Delta Force tegi ebaõnnestunud katse vabastada Iraani Ameerika Ühendriikide saatkond.
• 1986 – koidueelne plahvatus kahjustas Londoni elavaima liiklusega tänaval kompanii British Airways kontorit ja teisi hooneid.
• 1989 – moslemid pommitasid Jalālābādi linna (Ida-Afganistan), tappes vähemalt 54 inimest.
• 1990 – Nõukogude Liidus kuulutati vene keel riigikeeleks.
• 1990 – kosmosesüstiku Discovery missioon STS-31 viis orbiidile Hubble'i kosmoseteleskoobi.
• 1990 – Gruinardi saar Šotimaal kuulutati taas elamiskõlblikuks ning anti kunagiste maaomanike pärijate käsutusse. Teise maailmasõja ajal oli seal korraldatud eksperimente Siberi katkuga.
• 1990 – Micheal Milken tunnistas end Wall Streeti pettuseloos süüdi ning nõustus maksma 600 miljardit dollarit trahvi.
• 1991 – Lõuna-Aafrika Vabariigi valitsus teatas, et ta toetab kokkulepet Aafrika Rahvuskongressiga, et vabastada 30. aprilliks kõik poliitvangid.
• 1992 – Naftat Eksportivate Riikide Organisatsiooni liikmed lükkasid tagasi Iraani nõudmise naftatootmise suurendamise suhtes.
• 1994 – Kuuba pagulased külastasid Fidel Castrot.
• 1995 – Jaapani Aomori prefektuuri kuberner keelas radioaktiivsete tuumajäätmetega laevade randumise sealses sadamas.
• 2007 – avastati esimene väljaspool Päikesesüsteemi paiknev planeet, mis teadlaste arvates võib sobida elu tekkeks ja arenguks – Gliese 581 c.
• 2013 – Sabhari tekstiilitehase varing: Bangladeshis Sabharis varises kokku tekstiilitehas, milles hukkus 1135 inimest ja 2438 sai vigastada.

Sündinud

 Pikemalt artiklis Sündinud 24. aprillil

• 1576 – Vincent de Paul, prantsuse preester
• 1743 – Edmund Cartwright, inglise leiutaja
• 1845 – Carl Spitteler, Šveitsi luuletaja, Nobeli kirjandusauhind 1919
• 1846 – Karl von Bülow, saksa sõjaväelane
• 1885 – Helge Kjellin, rootsi kunstiajaloolane
• 1897 – Benjamin Whorf, ameerika keeleteadlane
• 1904 – Willem de Kooning, hollandi maalikunstnik
• 1908 – Józef Gosławski, Poola skulptor ja medalikunstnik
• 1916 – Oskar Ruut, eesti sõjaväelane
• 1926 – Thorbjörn Fälldin, rootsi poliitik
• 1927 – Joseph Barthel, Luksemburgi keskmaajooksja, sporditegelane ja poliitik
• 1933 – Klara Hallik, eesti ühiskonnateadlane
• 1933 – Gunnar Holm, eesti autovõidusõitja
• 1934 – Shirley MacLaine, ameerika näitleja
• 1942 – Barbra Streisand, ameerika laulja, näitleja ja filmilavastaja
• 1952 – Jean-Paul Gaultier, prantsuse moelooja
• 1963 – Tõnu Trubetsky, eesti muusik, kirjanik ja anarhist
• 1969 – Melinda Clarke, USA näitleja
• 1970 – Jan Beltrán, eesti kirjanik
• 1976 – Martin Helme, eesti poliitik ja ajakirjanik
• 1976 – Roman Kresta, tšehhi rallisõitja
• 1979 – Rebecca Mader, inglise näitleja
• 1982 – Kelly Clarkson, ameerika laulja
• 1991 – Kadi Veski, eesti kabetaja
• 1986 – Sandra Uusberg, eesti näitleja
• 2001 - Tõnis Sarap, eesti laulja, koorijuht ja saatejuht

Surnud

 Pikemalt artiklis Surnud 24. aprillil

• 1878 – Ferdinand Georg Schmidt, Viljandi bürgermeister ja raehärra
• 1888 – Juhan Kunder, eesti näitekirjanik, luuletaja ja pedagoog
• 1891 – Helmuth von Moltke, Saksa sõjaväelane, kindralfeldmarssal
• 1935 – Mart Vels, Eesti õpetaja ja põllumees
• 1942 – Jaan Maidre, Tapa linnavanem
• 1948 – Jāzeps Vītols, läti helilooja, dirigent ja pianist
• 1960 – Max von Laue, saksa füüsik, Nobeli auhind 1914
• 1967 – Vladimir Komarov, esimene inimene, kes hukkus kosmosemissioonil
• 1980 – Vootele Veikat, eesti ooperilaulja
• 1985 – Amanda Lääne, eesti näitleja ja laulja
• 1990 – Endel Pärn, eesti näitleja
• 1993 – Oliver Tambo, Lõuna-Aafrika Vabariigi apartheidi-vastane aktivist ja poliitik
• 2004 – Lia Laats, eesti näitleja
• 2005 – Ezer Weizmann, Iisraeli president 1993–2000
• 2012 – Erast Parmasto, eesti mükoloog
• 2020 – Hamilton Bohannon, USA laulja disco

Pühad

• Kolonialismi vastu ja rahumeelse kooseksisteerimise eest võitleva noorsoo rahvusvahelise solidaarsuse päev

Ilmarekordid

• 2000 – kuu kõrgeim õhutemperatuur +27,4 °C (Valga)
• Tallinna maksimumtemperatuur +27,2 °C (2000)
• Tallinna miinimumtemperatuur −7,2 °C (1955)
• Tartu maksimumtemperatuur +27,3 °C (2000)
• Tartu miinimumtemperatuur −8,1 °C (1981)