Ilutulestik

Video ilutulestikust Prantsusmaal 2022. aasta juulis

Aastavahetuse ilutulestik Sydneys Harbor Bridge'i silla ja Sydney ooperimaja kohal 2006. aastal

Tulevärgi ettevalmistamine

Ilutulestik, ka tulevärk (saksa keelest Feuerwerk), on vaatemäng, mis põhineb pürotehnilise aine põlemisel tekkivatel järjestikustel valgus-, suitsu- või heliefektidel.

Suurem osa ilutulestikutooteist valmistatakse tänapäeval Aasias (peamiselt Hiinas), kus korraldatakse ka eriti meeldejäävaid ilutulestikke.

Kõige suurejoonelisemaks peeti uusaasta ehk aastavahetuse ilutulestikku Dubais 2014. aasta vastuvõtmisel, mis koosnes 450 000 tulevärgist 100 km pikkusel rannajoonel ja kestis 6 minutit. Selle ületas aga sama aasta 29. novembril Norra põhiseaduse 200. aastapäeva tähistav ilutulestik 540 382 tulevärgiga. Vaatemäng kestis 20 minutit ja kanti Guinnessi rekordite raamatusse.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Ilutulestik Hiinas. Illustratsioon Mingi ajastu teosest "Jin Ping Mei"

Vanim dokumenteeritud teade ilutulestiku kasutamisest pärineb 7. sajandi Hiinast, kus leiutati püssirohi ja tulevärk. Ilutulestik ja paugutamine kurjade vaimude peletamiseks on hiina kultuuri osa ja see kuulub paljude pidustuste juurde. Püssirohu tõenäoliseks leiutajaks peetakse 7. sajandil elanud taoistlikku alkeemikut Li Tiani, kes igavese elu eliksiiri otsides püssirohu kokku segas. Hiinast levis ilutulestik teistele maadele. Jaapanis, kus ilutulestikku kasutati religioossetel eesmärkidel, omandas see kunsti vormi ja sai nime hanabi (花火), 'tulililled' (hiina keelest 花火 huāhuǒ, sama tähendus). Marco Polot peetakse üldiselt püssirohu toojaks Hiinast 1270. aastatel, kuid salpeetripõhist püssirohtu, mis tekitab põlemisel heli ja valgust, on mainitud juba inglise munga Roger Baconi teoses "Opus Majus" 1267. aastal. 15. sajandil oli ilutulestik juba tavaline asi Euroopa kõrgklassi pidustustel. Itaalias ja Saksamaal kujunesid välja koguni tulevärgi koolkonnad. 19. sajandil laienes ilutulestiku värvipalett ja leiutati eriefektid.

Ohutusnõuded[muuda | muuda lähteteksti]

Pürotehnilise toote väärkasutamine võib põhjustada põlenguid, vigastusi (näiteks põletusi, kuulmis- ja nägemiskahjustusi).

Tehnilise Järelevalve Ameti soovitusel tuleb pürotehnilise toote kasutamisel järgida järgmisi ohutusnõudeid:^[1]

Pürotehnilisel tootel ei tohi olla väliseid mehaanilisi vigastusi, nende esinemise korral tuleb toode müüjale tagastada.
Pürotehnilist toodet tuleb hoida kuivas kohas.
Pürotehnilisel tootel peab olema kasutusjuhend, mis annab muuhulgas juhised toote toestamise, ohutu kauguse ja süütamise viisi kohta.
Pürotehnilise toote kasutamiseks tuleb valida õige aeg ja koht, arvestades nii öörahu, ilmastikuolude kui ka toote ohutu kaugusega inimestest.
Pürotehnilise toote süütaja peab pärast süütamist toote juurest võimalikult kiiresti eemalduma kasutusjuhendis märgitud minimaalse ohutu kauguseni.
Pürotehnilise toote süütamisel ei tohi kummarduda toote kohale.
Süütamise ajal ei tohi pürotehnilist toodet käes hoida.
Kui pürotehniline toode pärast süütamist ei toimi, võib sellele läheneda 10 minuti möödumisel.
Korraga ei tohi süüdata mitut pürotehnilist toodet.
Pürotehnilist toodet ei tohi asetada tulekoldesse.
Pürotehnilist toodet ei tohi visata teiste isikute ja loomade suunas.
Pürotehnilist toodet ei tohi kasutada alkoholijoobes.
Pärast pürotehnilise toote kasutamist tuleb kõik toote jäägid kokku korjata.

Kahjulikud mõjud[muuda | muuda lähteteksti]

Keskkonnamõju[muuda | muuda lähteteksti]

Ilutulestikke valmistatakse püssirohust, mis koosneb tavaliselt kaaliumnitraadist, söest või süsinikust ja väävlist ning vastavate toorainete kaevandamise käigus kahjustatakse piirkonna loodust. Samuti tekitab ilutulestik stressi nii kodu- kui muudele loomadele: näiteks 2010. aasta uusaastaööl ehmatas Arkansase ilutulestik punatiivalisi musträstaid, nii et nad lendasid majade, autode ja puude vastu ning langesid linnatänavatele. Ligikaudu 5000 lindu suri.^[2]

Tervisemõju[muuda | muuda lähteteksti]

Aastavahetusel korraldatavad ilutulestikud suurendavad metallosakesi sisaldavate peentolmude osakaalu õhus ajutiselt umbes sada korda, Saksamaa statistika kohaselt 30–40 mikrogrammilt kuupmeetri kohta nelja tuhandeni. Indias on seostatud Diwali pidustuste ilutulestikke elanike hingamisprobleemide suurenemisega 30–40% võrra. Õhust alla langevad kemikaalid satuvad veekogudesse, mida on peetud kilpnäärme probleemide üheks põhjustajaks.^[2]

Sõjaveteranidel võivad ilutulestikuga kaasnevad paugud süvendada traumajärgset stressihäiret.^[2]