Aleksander Gavrilov

Aleksander Gavrilov (1. jaanuar 1912 Tallinn – 3. oktoober 1999) oli Eesti arst (onkoloog).

Ta lõpetas 1931. aastal Tallinna Vene Ühisgümnaasiumi ja õppis aastatel 1931–1940 (lõpetas) Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas.

Astus 1934. aastal Eesti kodakondsusse.

Töötas alates 1940. aastast Petserimaal: 1940. aastast oli Värska jaoskonnaarst ning hiljem Petseri haigla kirurg ja aastatel 1944–1946 juhataja.

Edasi töötas ta Tallinna II Haiglas kirurgina. 1946. aastal tegi tervishoiu rahvakomissar vaneminspektor Gavrilovile ettepaneku asuda tööle Vabariikliku Tallinna Onkoloogia Dispanseri peaarstina, kellena töötas aastani 1951 ja uuesti aastatel 1957–1980.

Ta rajas Eesti onkoloogiateenistuse. Aastatel 1946–1983 oli ta Eesti NSV Tervishoiuministeeriumi peaonkoloog.

Ta oli Eesti NSV Ülemnõukogu VIII koosseisu saadik.

Teadustöö

Aleksander Gavrilov oli aastatel 1959–1981 Eesti Onkoloogide Teadusliku Seltsi esimees, on olnud ka Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituudi onkoloogiasektori juhataja. Töid plastilise resektsiooni meetodeist ja mao polüpoosi ravist.

Tunnustus

• 1962 Lenini orden
• 1962 Eesti NSV teeneline arst
• 1996 Riigivapi IV klassi teenetemärk

Isiklikku

Ta on olnud abielus röntgenoloog Lilian Luigega, nende poeg Jüri Luik on Eesti diplomaat ja poliitik.

Välislingid

• Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944
• Haud Tallinna Aleksander Nevski kalmistul