Mine sisu juurde

Kadri Mälk

Allikas: Vikipeedia
Kadri Mälk (2014). Tanel Veenre foto

Kadri Mälk (aastani 1976 Kadri Sõerd; 27. jaanuar 1958 Tallinn1. jaanuar 2023) oli eesti ehtekunstnik ja õppejõud.

Mälk oli üks Eesti ehtekunsti koolkonna loojaid ja selle silmapaistev esindaja.[1][2][3]

Kadri Mälk oli arstist ema ja psühholoogist isa ainus laps.[4] Varases nooruses veetis ta palju aega vanaisa juures Abja-Paluojal.[4]

Aastatel 1965–1976 õppis ta Nikolai Gogoli nimelises Tallinna 21. Keskkoolis[5]. Kunstiõpinguid alustas 1977–1981 Tartu Kunstikoolis maali ja dekoratsiooni erialal (lõpetas cum laude, diplomitöö juhendaja Sirje Parve). Aastatel 1981–1986 õppis Mälk Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis ehtekunsti erialal professor Leili Kuldkepi käe all.[6] Aastatel 1993–1994 õppis ta Helsingi Ülikoolis ja Lahti Kujunduskunsti Instituudis gemmoloogiat Esko Timoneni juhendamisel. Seejärel jätkas ta õpinguid Bernd Munsteineri kivilõikeateljees Saksamaal. Kivilihvimise ja gemmoloogia alal täiendas ta end ka Peterburis.[7] 2003. aastal oli Mälk Portugalis residentuuris.[8]

Aastail 1986–1993 töötas Mälk vabakunstnikuna.[7] Tema esimene ateljee asus Gonsiori tänaval[9], teine Sulevimäel[10]. 1989. aastal alustas Mälk õppejõutööd toonases Tallinna Kunstiülikoolis.[11] 1996. aastast oli Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti eriala professor.[1][12] Mälk töötas külalisõppejõuna ka paljudes välisülikoolides, alustades 1996. aastal Kuninglikust Kunstikolledžist Londonis[13] ning lõpetades 2015. ja 2016. aasta sügisel Müncheni Kunstiakadeemiaga.[7]

Mälgu esimene isikunäitus toimus 1989. aastal Tallinna Kunstihoone galeriis koostöös sisearhitekt Pille Lausmäega, kes kujundas näitusele vitriinid. Sama näitus oli hiljem väljas ka Tartu Kunstimuuseumis.

1999. aastal asutas Mälk ehtekunstirühmituse õhuLoss.[14]

2004. aastal valmis režissöör Marianne Kõrveri (Exitfilm) dokumentaalfilm Mälgust "Kujutluse tume taevas".[15]

Aastatel 2005[16] ja 2012[2] oli Mälk kunstiajakirja Kunst.ee ehtekunsti erinumbri külalistoimetaja. 2008. aastal algas koostöö saksa kirjastusega Arnoldsche.[17]

2015. aastast tegeles ta ka ikoonimaaliga.[18]

Ta oli üks kunstnikupalga saajaid aastatel 2022‒2024.[19]

Ta oli emeriitprofessor alates 2022. aastast.[20]

Ühiskondlik tegevus

[muuda | muuda lähteteksti]

2008. aastal asutas Mälk heategevusfondi Noor Eesti Ehe, mis toetas noori andekaid ehtekunstnikke.[21]

Kaelaehe "Amnesia" (2010). Kõrgus 120 mm. Materjalideks eebenipuu, must turmaliin ja hõbe. Kuulub Demmelhuberi kollektsiooni Saksamaal

Mälgu kunstiteoseid on eksponeeritud üle kogu maailma. Tema ehteid on omandanud lisaks Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumile ka Victoria ja Alberti muuseum Londonis, Šveitsi Rahvusmuuseum Zürichis, Ermitaaž Peterburis, Smithsoniani Rahvusmuuseum New Yorgis, Houstoni Kaunite Kunstide Muuseum USA-s, LACMA Los Angeleses, KunstgewerbeMuseum Berliinis, Museum für Kunst und Gerwerbe Hamburgis, Cominelli Foundation Permanent Collection Itaalias ja paljud teised avalikud kunstikogud.[3]

Isikunäitusi

[muuda | muuda lähteteksti]
Ehisnõel "Medusa III" (2004). Kõrgus 90 mm. Materjalid: tumendatud hõbe ja kumm. Kuulub Bollmanni kollektsiooni Austrias

Mälk on avaldanud kümmekond erialast teost, sh rahvusvahelise ehtekunsti näituse kataloogi "Millenium" (1997), autoriraamatu "Kadri Mälk" (1999), "Metall 1" (1999), "Metall 2" (2004), "Metall 3" (2014), "Nocturnus" (2002), "Twilight" (2005), "Chroma. Monochroma" (2007), "Just Must" (2008), "Rauast/On Iron" (2013) ja "Õhuloss. Castle in the Air. Jewellery from Estonia" (2011).

2016. aastal andis Saksamaa kunstiraamatute kirjastus Arnoldsche Art Publishers välja Kadri Mälgu loomingu ülevaateraamatu "Testament".[7]

2022. aastal ilmus temalt ka raamat "Õpetaja", mis tutvustab ehtekunsti emeriitprofessorit Leili Kuldkeppi (1931–2008) kui isiksust ja tema õpetamismeetodeid.[22]

Kadri Mälgu isa oli psühholoog Juhan Sõerd, lesk on eesti tõlkija ja literaat Mati Sirkel.[7] Varem on ta abielus olnud Kaljo Mälgu ja teatrikunstnik Vadim Fomitševiga.[29]

  1. 1,0 1,1 1,2 "Kristjan Raua preemia 2017: kes väärivad tunnustamist?" Postimees, 20. mai 2017
  2. 2,0 2,1 Linnar Priimägi: "Ehte-eri – kunstilise sallivuse manifest" Sirp, 29. november 2012
  3. 3,0 3,1 Hendrik Alla: "Ehtekunstnik Kadri Mälk esitleb oma loomingut näitustel ning raamatus" Postimees Kultuur, 26. september 2016
  4. 4,0 4,1 Testament. Lk 280.
  5. Testament. Lk 284.
  6. Testament. Lk 290–292.
  7. 7,0 7,1 7,2 7,3 7,4 Mari Peegel: "Kadri Mälk: kivi on metsik nagu loom" Eesti Päevaleht, 1. oktoober 2016
  8. Testament. Lk 310.
  9. Testament. Lk 294.
  10. Testament. Lk 298.
  11. Testament. Lk 296.
  12. Kadri Mälk EKA
  13. Testament. Lk 304.
  14. Testament. Lk 306.
  15. Kujutluse tume taevas (2004) Eesti Filmi Andmebaas
  16. "kunst.ee 4/2007". Originaali arhiivikoopia seisuga 20. september 2017. Vaadatud 19. septembril 2017.
  17. Testament. Lk 314.
  18. Testament. Lk 318.
  19. "Uued kunstnikupalgalised on Karlson, Kongi, Mälk, Soans ja Toomik" ERR kultuur, 17. november 2021
  20. Emeriitprofessor Kadri Mälgu "viimane loeng" EKA, 21. juuni 2022
  21. Vision Sihtasutus Noor Eesti Ehe
  22. "Ehtekunstnik Kadri Mälk esitleb oma raamatut "Õpetaja"" Postimees, 6. juuni 2022
  23. 23,00 23,01 23,02 23,03 23,04 23,05 23,06 23,07 23,08 23,09 23,10 Maris Meiessaar: "Kadri Mälk usub ehtemaagiasse" Eesti Päevaleht, 6. september 2008
  24. 24,0 24,1 "Kultuuripreemiate laureaadid". Originaali arhiivikoopia seisuga 2. aprill 2016. Vaadatud 18. septembril 2017.
  25. "Ela ja Sära stipendiumi saajad 2000 - 2017". Originaali arhiivikoopia seisuga 20. september 2017. Vaadatud 19. septembril 2017.
  26. "Kadri Mälk sai Saksamaal auhinna" Postimees Kultuur, 2. märts 2016
  27. Reet Varblane: "Autasu – Baieri riigipreemia Kadri Mälgule" Sirp, 11. märts 2016
  28. Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
  29. Testament.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]