Lublin

Allikas: Vikipeedia
Lublin

[ l'ublin ]
poola Lublin

POL Lublin COA.svg
Lublini vapp
POL Lublin flag.svg
Lublini lipp

Pindala: 147,5 km²
Elanikke: 356 400 (2006)

Koordinaadid: 51° 14′ N, 22° 34′ E51.23333333333322.566666666667koordinaadid: 51° 14′ N, 22° 34′ E
Lublin

Lublin on suurim linn Ida-Poolas, Lublini vojevoodkonna halduskeskus.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Juba 6. sajandil oli Lublini Czwarteki linnaosa maa-ala asustatud. See nimi (poola keeles 'neljapäev') on arvatavasti mälestus kunagisest turupäevast. Juba 10. ja 11. sajandil kujunes sinna tähtis kaubanduskeskus. Esimesed kindlusrajatised ilmusid 8. sajandil Lossimäele. 10. sajandil asus seal silmapaistev kindlus, mille ümber kasvas asula. Esialgu oli kindlus puust, pärast juba kivist.

Esmakordselt mainitakse Lublinit kirjalikes allikates 1198. aastal. Linna kindlustusi mainitakse aastal 1224, ent nad on märksa varasemad.

1317. aastal vürst Władysław I ajal sai Lublin linnaks Magdeburgi õiguse alusel.

Lublin sai võõrvõimude (tatarlaste, leedulaste) rünnakute objektiks ning vallutati korduvalt. Kuningas Kazimierz Suur hindas linna strateegilist tähtsust ning 1341. aastal ehitas sinna lossi ja linna ümber kaitsemüüri. Samal aastal võitis ta linna all tatarlasi.

1474 tegi Kazimierz IV Lublini vastmoodustatud Lublini vojevoodkonna keskuseks.

1392 andis Jogaila (Jagiełło) Lublinile tähtsad kaubandusprivileegid. Koos Poola ja Leedu vahel sõlmitud rahuga pani see aluse linna edaspidisele tõusule. 26. juunil 1569 sõlmiti Lublini unioon, mis ühendas Poola ja Leedu Rzeczpospolitaks. 16. sajandil pidas Poola seim mitu korda oma istungi Lublinis.

15. ja 16. sajandil arenes Lublin intensiivselt tänu teda läbivatele kaubateedele Musta mere äärest Lääne-Euroopasse. Lublini laadad olid laialt tuntud.

17. sajandil tabas linna epideemia. Algul purustasid linna kasakad ja pärast rootslased. Ka edaspidi ei läinud linnal häti: linn kannatas Põhjasõjas. Lõpetati Lublini laatade pidamine. Lääne-Euroopa kaupmehed hülgasid linna, ehkki August II andis Lublinile Krakówiga võrdsed õigused. Alles pärast Põhjasõja lõppu hakkas linn jälle kosuma.

1792 hõivasid linna Vene väed, ent Kolmanda Poola jagamise käigus läks Lublin Austriale. 1809 läks linn äsjamoodustatud Varssavi hertsogiriigi koosseisu ja 1815 Poola Kuningriigi koosseisus Venemaale. 1897. aasta rahvaloenduse andmetel moodustasid juudid 50,9% linna elanikest.[1]

Esimese maailmasõja ajal hõivasid linna 1915 Saksamaa ja Austria-Ungari väed. Alates Poola riigi taastamisest kuulub Lublin Poolale ja lühikest aega paiknes seal Poola valitsus.

Teise maailmasõja ajal oli 19391944 Saksa vägede poolt okupeeritud. See aeg oli linlastele eriti raske, sest umbes 40% linnaelanikest moodustasid juudid ja Lublinisse toodi juutide hävitamise programmi operatsioon Reinhardt keskus. Pärast hõivamist Punaarmee poolt kuulutati Lublinis välja Poola Rahvavabariik ja Lublin oli riigi pealinn, kuni jaanuaris 1945 vabastati sakslastest ka Varssavi.

Vanalinn
Lublini holokausti mälestusmärk dominiiklaste kiriku ees

Vaatamisväärsused[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Krakówi värav (Brama Krakowska)
  • Loss ja lossi kaabel (Zamek z Kaplicą Zamkową)
  • Katedraal (Archikatedra)
  • Dominiiklaste kirik (Kościół Dominikanów)
  • Grodzka värav (Brama Grodzka)
  • Lossi plats
  • Bernardiinide kirik (Kościół Bernardynów)
  • Pühavaimu kirik (Kościół Św. Ducha)

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]