Brest (Valgevene)
 |
See artikkel räägib linnast Valgevenes; selle nime teiste tähenduste kohta vaata Brest (täpsustus). |
| Brest |
|
|
| valgevene Брэст / Brest |
| vene Брест (Brest) |
|
|
 Bresti vapp |
| Pindala: 145 km² |
| Elanikke: 318 000 (2009) |
|
|
| Koordinaadid: 52° 8′ N, 23° 40′ Ekoordinaadid: 52° 8′ N, 23° 40′ E |
 |
Brest (valgevene Брэст, vene Брест) on linn Edela-Valgevenes.
Linna nimekujud on veel Берасце (Bieraście [bj'erastje]; taraškievica: Берасьце) ning Бярэсце (Biareście [bjar'estje]; taraškievica: Бярэсьце).
Ta on samanimelise oblasti keskus. Asub Bugi jõe paremal kaldal Muhhavetsi jõe suudmes.
Linn on oluline transpordisõlm. Teda läbivad Läänemerd Musta merega ühendavad veeteed ning Moskvast Varssavisse suunduvad maanteed ja raudteed, kunagised Nõukogude Liidu ja praegused Valgevene väravad lääne suunal.
Ajalugu [muuda]
Bresti mainiti esimest korda 1017 (Берасце) kroonikas "Möödunud aegade lood" Kiievi-Vene linnana. Sellega on ta Valgevene vanuselt kolmas linn Połacki (862) ja Turaŭ (980) järel. Esialgu kuulus Brest Turaŭ vürstile. 1044 hõivas linna Jaroslav Tark ja Kiievi-Vene koosseisu jäi Brest 12. sajandini, mil läks üle Volõõnia vürstkonnale.
Umbes 1319 läks Brest Leedu suurvürstiriigi koosseisu. Teda nimetati aastani 1921 ka Brest-Litovskiks (Брэст-Літоўск), kuna ta jäi Poola-Leedu riigis Leedu suurvürstiriigi (Litva) maadele.
1596 sõlmiti siin Bresti unioon, mis kehtis pärast Poola jagamisi Venemaale läinud aladel 1840. aastani. Uniooniga sai suurvürstiriigi õigeusklike kirikupeaks Rooma paavst.
Bogdan Hmelnitski ülestõusu ajal 1648 toimus ka Brestis Poola-vastane ülestõus. 1795 läks Brest Kolmanda Poola jagamise käigus Venemaale.
1918 sõlmiti siin Saksamaa, Venemaa ja Ukraina vahel Bresti rahu.
1919–1939 kuulus Brest Poolale (Brześć),
1939. aasta 1. septembril alanud Teise maailmasõja Saksamaa vägede pealetungi käigus toimus Poola vägede poolt Bresti tsitadelli kaitsmine 14-16. septembrini, kindluse osade kaitsmine jätkus Poola vägede poolt ka pärast NSV Liidu kallaletung Poolale 17. septembril, siis juba Punaarmee väeosade vastu.
Pärast piirkonna vallutamist Saksa vägede poolt ning selle üleandmist NSV Liidule liideti valgevenelastega asustatud ajalooline Valgevene piirkond Valgevene NSV-ga.
1941. aasta suvel alanud NSV Liidu ja Saksa Riigi vahelises sõjas peetud lahingutes, pidasid selleks ajaks juba NSV Liidu ja Saksamaa vahelises piirilinnas sisse piiratud nõukogude väed pingelisi kaitselahinguid, mille eest nimetati Bresti kindlus kangelaskindluseks.
Pärst Teise mailmasõja lõppu kuulub Brest Valgevene riigi koosseisu.
Rahvastik [muuda]
2009. aasta rahvaloenduse andmetel oli Bresti elanikest valgevenelasi 82,13 %, venelasi 10,67 %, ukrainlasi 4,16 % ja poolakaid 0,97 %.
Välislingid [muuda]
- Ajaleht "Vetšerni Brest" (vene keeles)
- Bresti linna veebiportaal
- Bresti fotod
