Brest (Valgevene)

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib linnast Valgevenes; selle nime teiste tähenduste kohta vaata Brest (täpsustus).

Brest

valgevene Брэст / Brest
vene Брест
(Brest)

Coat of Arms of Brest, Belarus.png
Bresti vapp
Pindala: 145 km²
Elanikke: 318 000 (2009)

Koordinaadid: 52° 8′ N, 23° 40′ Ekoordinaadid: 52° 8′ N, 23° 40′ E
Brest-pos.jpg

Brest (valgevene Брэст, vene Брест, poola Brześć) on linn Edela-Valgevenes.

Linna nimekujud on veel Берасце (Bieraście [bj'erastje]; taraškievica: Берасьце) ning Бярэсце (Biareście [bjar'estje]; taraškievica: Бярэсьце).

Ta on samanimelise rajooni ja oblasti keskus. Asub Bugi jõe paremal kaldal Muhhavetsi jõe suudmes.

Linn on oluline transpordisõlm. Teda läbivad Läänemerd Musta merega ühendavad veeteed ning Moskvast Varssavisse suunduvad maanteed ja raudteed, kunagised Nõukogude Liidu ja praegused Valgevene väravad lääne suunal. Bresti ühendab Minskiga mitmerealine tasuline kiirtee.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Bresti mainiti esimest korda 1019 (Берасце) Nestori kroonikas Kiievi-Vene linnana. Sellega on ta Valgevene vanuselt kolmas linn Połacki (862) ja Turaŭ (980) järel. Esialgu kuulus Brest Turaŭ vürstile. 1044 hõivas linna Jaroslav Tark ja Kiievi-Vene koosseisu jäi Brest 12. sajandini, mil läks üle Volõõnia vürstkonnale.

Algselt kaitses Bresti linna 11. sajandil ehitatud puidust linnus. Arheoloogilistel kaevamistel paljastus 4 meetrise kultuurkihi alt kaks tänavat ja elamute puidust seinad

Umbes 1319 läks Brest Leedu suurvürstiriigi koosseisu. Teda nimetati aastani 1921 ka Brest-Litovskiks (Брэст-Літоўск), kuna ta jäi Poola-Leedu riigis Leedu suurvürstiriigi (Litva) maadele.

1596 sõlmiti siin Bresti unioon, mis kehtis pärast Poola jagamisi Venemaale läinud aladel 1840. aastani. Uniooniga sai suurvürstiriigi õigeusklike kirikupeaks Rooma paavst.

Bogdan Hmelnitski ülestõusu ajal 1648 toimus ka Brestis Poola-vastane ülestõus. 1795 läks Brest Kolmanda Poola jagamise käigus Venemaale.

3. märtsil 1918 sõlmiti siin Saksamaa, Venemaa ja Ukraina vahel Bresti rahu.

19191939 kuulus Brest Poolale (Brześć),

1939. aasta 1. septembril alanud Teise maailmasõja Saksamaa vägede pealetungi käigus toimus Poola vägede poolt Bresti tsitadelli kaitsmine 14-16. septembrini, kindluse osade kaitsmine jätkus Poola vägede poolt ka pärast NSV Liidu kallaletung Poolale 17. septembril, siis juba Punaarmee väeosade vastu. Kuna Saksa väed olid ületanud Molotovi-Ribbentropi paktis määratletud väekoondiste paiknemise piirjoone, pidid nad Bresti loovutama Punaarmeele. 22.septembril korraldati ühine sõjaväeparaad mida juhatasid Punaarmee 29. kaardiväe üksiku tankibrigaadi komandör kindralmajor Semjon Krivošein ja Wehrmahti 4 .armee motoriseeritud korpuse kindralleitnant Heinz Guderian.Kindralid suhtlesid prantsuse keeles.Pidulike marsihelide saatel asus teele saksa sõjaväekorpus ja sisenesid nõukogude tankid. Hiljem, 22 juunil 1941 oli Bresti vallutamas kindralooberst Heinz Guderian. 28. juulil 1944 vallutas Bresti kindralmajor Semjon Krivošein.1939 aasta sõbralikust Bresti paraadist osaleja Semjon Krivošein (Semyon Krivoshein) elas 79, kaotuse üleelanud Heinz Guderian 65 aastat.

Nõukogude ja saksa ohvitserid keskustelus enne paaradi ja seljataga plakatid Staliniga.

Pärast piirkonna vallutamist Saksa vägede poolt ning selle üleandmist NSV Liidule liideti valgevenelastega asustatud ajalooline Valgevene piirkond Valgevene NSV-ga.

1941. aasta suvel alanud NSV Liidu ja Saksa Riigi vahelises sõjas peetud lahingutes, pidasid selleks ajaks juba NSV Liidu ja Saksamaa vahelises piirilinnas sisse piiratud nõukogude väed pingelisi kaitselahinguid(langes 400-500 punaarmeelast), mille eest nimetati Bresti kindlus kangelaskindluseks.Nõukogude ajal kindluse hoovi ehitatud pompoossed skulptuurid pidid varjama Poola kaitsjate saatust 1939 aastast ja kõrvale juhtima Nõukogude okupatsiooni olemust.

Rahvastik[muuda | redigeeri lähteteksti]

2009. aasta rahvaloenduse andmetel oli Bresti elanikest valgevenelasi 82,13 %, venelasi 10,67 %, ukrainlasi 4,16 % ja poolakaid 0,97 %.

Allikad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]