Radziwill

Allikas: Vikipeedia

Radziwillid (leedupäraselt Radvila; poolapäraselt Radziwiłł; valgevenepäraselt Радзівіл, Radzivił; saksapäraselt Radziwill) olid leedu päritolu[1] Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi ja Rzeczpospolita aadlikesuguvõsa.

Radziwillide suguvõsavapp

Suguvõsa esiisaks loetakse Leedu suurvürsti Vytautase õukondlast ja Vilniuse kastellaani Kristinas Astikast (1363 – 1442 või 1444). Radziwillide suguvõsa liikmed omasid suurt mõjuvõimu ja tähtsust Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigis ja hiljem ka Leedu-Poola ühisriigis Rzeczpospolitas ning ka selle vasallriigis Preisi kuningriigis. Suguvõsa liiikmed omasid ka suurt tähtsust nende riikide (Leedu, Poola, Valgevene, Ukraina, Preisimaa) kultuuris ja ajaloos. Radziwillid olid ka Saksa-Rooma riigi riigivürstid.

Saksa-Rooma riigi riigivürstidele Radziwillidele, Saksa-Rooma keisri poolt 1547. aastal annetatud suguvõsavapp

Suguvõsa nimetuse aluseks on legend huntide poolt kasvatatud (rado vilko) lastest, nimekuju Radvila kasutamine algas Kristinas Astikase poja Radvila Astikas ja pojapoja Mikalojus Radvila ajal. Ajalookirjanduses on põhiliselt kasutatud nime poolapärast nimekuju Radziwiłł, kuna leedu päritolu aadelkond Leedus ja Leedu-Poola ühisriigis olid keskaegse Euroopa suurriigi Poola kuningriigi ja Rzeczpospolita kõrgemalt arenenud kultuurilise mõju all.

Radziwillidele, 16. sajandist kuni 1939. aastani kuulunud ehitised (Nesviži loss ja Miri asulas, tänapäeva Valgevenes jt.) on lülitatud UNESCO maailmapärandi nimistusse 2009. aastal.

Mikalojus Radvila poegadest: Mikołaj, Jan, ja Jerzy moodustusid suguvõsa kolm põhiliini.

Radziwillide suguvõsa liinid:

Radziwillide Goniadzi-Meteliu suguvõsaliin katkes pärast Mikołaj Radziwilli ainsa poja Mikołaj III Radziwilli, kes asus vaimulikuseisusesse ning sai hiljem Žemaitija piiskopiks.

Radziwillide Biržai-Dubingiai suguvõsaliin katkes 1695. aastal.

Radziwillide Nesviž-Kletsk-Olika suguvõsaliin oli suguvõsa edukaim ja jagunes omakorda neile kuulunud valduste nimetuste järgi:

  • Nesviži suguvõsaliin, esiisa
  • vanem Kletski suguvõsaliin, esiisa
  • Olika suguvõsaliin.

Nende suguvõsaliinise asutajateks olid: Mikołaj Radziwill Must (1515–1565), Mikołaj Krzysztof "Orb" (1549–1616), Albrycht Stanislaw Radziwill (1595–1656) ja Stanislaw Pius Radziwill (1559–1599).

Rzeczpospolita kaart, millel on välja toodud magnaatidele 16.–17. sajandil kuulunud maa-alad sinisega Radziwillide alad, roosaga Ostrogskite alad ning punasega Wiśniowieckite, Zborowskite ja Zaslawskite alad

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Jerzy Jan Lerski, Piotr Wróbel, Richard J. Kozicki (1996). Historical Dictionary of Poland, 966-1945. Greenwood Publishing. p. 415. ISBN 978-0-313-26007-0.