Malbork

Allikas: Vikipeedia
Malbork

poola Malbork

Malborki vapp
Malborki vapp
Malborki lipp
Malborki lipp

Pindala: 17,15 km² km²
Elanikke: 40 100 (2005)

Koordinaadid: 54° 2′ N, 19° 2′ E54.03333333333319.033333333333koordinaadid: 54° 2′ N, 19° 2′ E
Malborki asendikaart

Malbork (saksa keeles Marienburg) on linn Poola põhjaosas Pomorze vojevoodkonnas Nogati jõe ääres 7–30 m kõrgusel merepinnast, Malborki maakonna keskus. Linnas elas 2005. aasta seisuga 40 100 inimest. Linn on tekkinud Malborki linnuse ümber.

Malborki linnus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ristirüütlite linnus asub Nogati jõe paremal kaldal. Selle rajamine algas 1274. Hiigelehitise rajamiseks kasutati üle miljoni tellise ning ehitustööd kestsid umbes 230 aastat. Malborki linnusest sai Saksa ordu keskus.

Jõgi ja madal kallas lubasid lossi sõita isegi merelaevadel.

Linnust nimetati saksa keeles Maarja järgi Marienburgiks, millest tuli poolapärane nimi Malborg või Malbork.

Praegu on Malborki linnus suurim telliskivist ehitatud linnus ja suurim gooti stiilis linnus maailmas. Alumise lossi müürid piiravad 21 hektari suuruse ala.

Malbork koosneb õigupoolest kolmest üksteise sisse ehitatud kindlusest. Ülemist, keskmist ja alumist lossi eraldavad tornid ja kuivad vallikraavid. Lossi kaitses omal ajal kolm tuhat relvavenda.

Teise maailmasõja ajal tehti loss sisuliselt maatasa, pärast sõda taastati. Ainult peakatedraal, mis oli täielikult taastatud just enne sõda ja sõjas uuesti purustati, jäeti varemeisse.

1997 kanti Malborki linnus UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Malborki linn[muuda | redigeeri lähteteksti]

Malborki ordulinnus oli aastast 1309 Saksa ordu keskus (ordumeistri residents). Selle linnuse ümber kerkiski tänapäevane linn.

Malbork oli hansalinn. Ta kontrollis liiklust ja eriti merevaigukaubandust kogu jõel ning kogus tollimakse. Korduvalt peeti Malborkis hansalinnade tippkohtumisi. Linnus pidas suurmeistri Heinrich von Plauen vanema juhtimisel edukalt vastu Jogaila vägede piiramisele pärast Grünwaldi lahingut 1410.

Kolmeteistaastase sõja ajal müüsid Böömi kuninga sõdurid, kes pidid linna kaitsma, Malborki ja veel kaks linnust 190 000 kuldtüki eest Poola kuningale Kazimierz IV-le. Hädavaevu suutis kuningas selle summa kokku saada. 6. juunil 1457 sisenesid Poola väed eesotsas kuningaga linna. Orduväed said seepeale üle kogu Preisimaa hulgaliselt abi. 28. septembril 1457, kui kuningas oli lahkunud, võtsid orduväed Malborki üllatusrünnakuga tagasi. Kogu poola garnison peale selle ülema hukati. Linnapea Bartholomäus Blume juhtimisel pidas linn kolm aastat poolakate rünnakutele vastu. 5. juulil 1460 Malbork vallutati. Blume poodi reeturina, sest ta oli 1457. aastal Poola kuningale truudust vandunud. Teise Thorni rahuga 1466 läks Malbork Poola koosseisu.

Kuni Esimese Poola jagamiseni 1772 oli Malbork Poola kuningate üks residentsidest.

Gooti stiilis Jaani kirik (kościół pw. Św. Jana) Malborkis
Malborki ordulinnus

Esimeses maailmasõja järel korraldati piirkonnas rahvahääletus, kas Malbork peaks minema Saksamaale kuuluva Ida-Preisimaa või Poola alluvusse. Saksamaa poolt anti 9641 häält, Poola poolt 165 häält. Seega anti Malbork Preisimaale.

Teise maailmasõja lõpupoole kuulutas Saksamaa väejuhatus Malborki kindluseks ja tsiviilelanikud evakueeriti (4 tuhat inimest jäeti). Lahingud lõppesid 9. märtsil 1945. Juunis 1945 anti piirkond üle Poola võimudele. Selgus, et vahepeal on kogu tsiviilelanikkond piirkonnast lihtsalt kadunud. 1996 leiti piirkonnast massihaud 178 surnuga, 2005 teine massihaud 123 surnuga ja oktoobris 2008 kolmas massihaud 2505 surnuga. Haudades oli mehi, naisi ja lapsi, nad olid kõik alasti ja umbes kümnendikku neist oli tulistatud pähe. Poola Rahvusliku mälu komisjon uurib selle massimõrva üksikasju.

Malbork taasasustati poolakatega, kellest paljud olid Ida-Poolast nõukogude võimude poolt välja aetud. Juba 1946. aastal oli linnas 10 017 elanikku, 2005. aastal 40 135.

19751998 asus Malbork Elblągi vojevoodkonnas, pärast seda Pomorze vojevoodkonnas.

Malborki sõpruslinnad on Margny-lès-Compiègne (Prantsusmaa), Monheim am Rhein (Saksamaa), Nordhom (Saksamaa), Sölvesborg (Rootsi) ja Trakai (Leedu).

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]