Austria riigipeade loend

Austria riigipeade loend sisaldab kahte tabelit, millest esimene toob ära Austria monarhid, teises tabelis on toodud Austria presidendid.

Alates	Kuni	Nimi	Eluaastad
Babenbergi dünastia
1141	1177	Heinrich II Jasomirgott	1107–1177
1177	1194	Leopold der Tugendreiche	1157–1194
1195	1198	Friedrich I Babenberg	u.1175–1198
1198	1230	Leopold VI	1176–1230
1230	1246	Friedrich II	1219–1246
Austria hertsogi tiitel läks Badeni markkrahvidele. Võimul ainult formaalselt.
1248	1250	Herman VI	??-1250
1250	1251	Friedrich I	1249–1268
1251 võttis Böömimaa kuningas Ottokar II Přemysl Austrias võimu
1251	1278	Ottokar II Přemysl	1230–1278
1278 võitis Rudolf I sõjas Ottokar II. Võim läks Habsburgidele
1278	1282	Rudolf I	1218–1291
1282	1308	Albrecht I	1255–1308
1282	1290	Rudolf II (Albrecht I kaasvalitseja)	1271–1290
1298	1307	Rudolf III (Albrecht I kaasvalitseja)	1281–1307
1308	1330	Friedrich I	1286või1289–1330
1308	1326	Leopold I (Friedrich I kaasvalitseja)	1290–1326
1330	1358	Albrecht II	1298–1358
1330	1339	Otto Rõõmus (Albrecht II kaasvalitseja)	1301–1339
1358	1365	Rudolf IV	1339–1365
Rudolf IV üritas 1359. aastal läbi pettuse tõsta Austria ertshertsogiriigi staatusesse. Austria valitseja kohta kasutatakse tiitlit „ertshertsog” alates Ernst Raudse võimu ajast, formaalselt 1453. aastast. Neubergi rahuga 1379 jagati Austria kolme Habsburgide liini vahel. Albrechti liin (albertiinid) sai endale Austria hertsogi tiitli ning Ülem- ja Alam-Austria koos Viiniga, Leopoldi liin (leopoldiinid) said Steiermarki hertsogiteks, Tirooli liinile läks Tirool.
Albrechti liin (Austria (erts)hertsogid)
1365	1395	Albrecht III
1395	1404	Albrecht IV
1404	1439	Albrecht V
1439	1440	valitsejata
1440	1457	Ladislaus Postumus
Leopoldi liin (Steiermarki, Kärnteri ja Kranjska (Kraini(?)), Tirooli ja Vorderösterreichi alade valitsejad.)
1365	1386	Leopold III
1386	1406	Wilhelm
1386	1411	Leopold IV (Wilhelmi kaasvalitseja)
1402 jagunes lepopoldi liin kaheks:
Steiermark, Kärnter ja Kranjska (Krain)
1402	1424	Ernst Raudne
1458	1493	Friedrich V
1446	1463	Albrecht VI (Friedrich V kaasvalitseja)
Tirool
1402	1439	Friedrich IV
1439	1490	Sigismund
Pärast 1490. aastat ühendati Austria alad Habsburgide võimu alla.
1493	1519	Maximilian I	1459–1519
1519	1521	Karl I	1500–1558
1521	1564	Ferdinand I	1503–1564
1564	1576	Maximilian II	1527–1576
1576	1608	Rudolf V	1552–1612
1612	1619	Matthias	1557–1619
1619	1637	Ferdinand III	1578–1637
1637	1657	Ferdinand IV	1608–1657
1657	1705	Leopold VI	1640–1705
1705	1711	Joseph I	1678–1711
1711	1740	Karl III	1685–1740
1740	1780	Maria Theresia	1717–1780
1780(1765)	1790	Joseph II	1741–1790
1790	1792	Leopold VII	1747–1792
1792	1804	Franz II	1768–1835
1804. aastal kuulutas Saksa-Rooma keiser Franz II Austria ertshertsogkonna Austria keisririigiks ning ennast esimeseks Austria keisriks Franz I nime all.
1804	1835	Franz I	1768–1835
1835	1848	Ferdinand I	1793–1875
1848	1916	Franz Joseph I	1830–1916
1916	1918, 11. november	Karl I	1887–1922
1918 loobus Karl I osalusest Austria valitsuses.

!Alates	Kuni	Nimi	Eluaastad
Presidendid
1918, 12. november	1919, 4. märts	Riiginõukogu direktoorium
		Franz Dinghofer	(1873–1956)
		Johann Nepomuk Hauser	(1866–1927)
		Karl Seitz	(1869–1950)
1919, 5. märts	1920, 9. detsember	Karl Seitz	(1869–1950)
1920, 9. detsember	1928, 10. detsember	Michael Hainisch	(1858–1940)
1928, 10. detsember	1938, 13. märts	Wilhelm Miklas	(1872–1956)
Aastatel 1938–1945 oli riik annekteeritud Saksamaa poolt liidumaana (Ostmark). Sel perioodil olid Adolf Hitleri poolt määratud administraatoriteks Arthur Seyss-Inquart ja Josef Bürckel.
1945, 29. aprill	1950, 31. detsember	Karl Renner	(1870–1950)
1950, 31. detsember	1951, 21. juuni	Leopold Figl ajutine|(1902–1965)
1951, 21. juuni	1957, 4. jaanuar	Theodor Körner	(1873–1957)
1957, 4. jaanuar	1957, 21. mai	Julius Raab ajutine|(1891–1964)
1957, 22. mai	1965, 28. veebruar	Adolf Schärf	(1890–1965)
1965, 28. veebruar	1965, 9. juuni	Josef Klaus ajutine|(1910–2001)
1965, 9. juuni	1974, 23. aprill	Franz Jonas	(1899–1974)
1974, 23. aprill	1974, 8. juuli	Bruno Kreisky ajutine|(1911–1990)
1974, 8. juuli	1986, 8. juuli	Rudolf Kirchschläger	(1915–2000)
1986, 8. juuli	1992, 8. juuli	Kurt Waldheim	(1918–2007)
1992, 8. juuli	2004, 6. juuli	Thomas Klestil	(1932–2004)
2004, 8. juuli		Heinz Fischer	(1938–)