Jan Zamoyski

Allikas: Vikipeedia
Jan Zamoyski

Jan Zamoyski (19. märts 1542 Skokówka3. juuni 1605 Zamość) oli Poola-Leedu riigimees ja väejuht.

Elulugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jan Zamoyski õppis Pariisi ja Padova ülikoolis, kus loobus kalvinismist ja hakkas katoliiklaseks. Peale Poolasse naasmist määrati ta Zygmunt II Augusti sekretäriks.

Pärast Jagelloonide dünastia lõppu 1572. aastal kasutas ta oma mõjukust ning surus Valimisseimis läbi põhimõtte, et iga aadlik peab saama valida kuningat, samuti enamushäälte põhimõtte. Ta oli Mikołaj Sienicki ja Hieronim Ossolinski sõber ning temast sai peagi tähtsaim kesk- ja alamaadli eestkõneleja. Ta oli poliitilise liikumise Ruch egzekucyjny juht. Liikumise eesmärgiks oli säilitada šlahta rolli Poola-Leedu poliitikas (Kuldne vabadus) ning lõpetada magnaatide-poolne võimu kuritarvitamine. Liikumise järgijaid hakati Zamoyski järgi kutsuma zamojczycy.

Zamosyki oponeeris magnaatidele, kes soovisid Poola trooni pakkuda Habsburgidele. 1573. aasta kuningavalimistel toetas ta Prantsuse prints Henri Valois'd ning 1575. aasta kuningavalimistel Stefan Batoryt. 1576 sai temast Krooni kantsler, 1578 Krooni suurkantsler ning 1581. aastal Krooni suurhetman. Batory valitsusajal sai temast üks võimsamaid ja rikkamaid magnaate riigis. Ta toetas kuninga poliitikat, mis vastandus Habsburgidele ja Osmanite riigile ning aitas tal suurendada kuninga võimu riigis. Zamoyski võttis osa ka Vene-Poola sõjast 15791581, vallutades Wielize ja Zavoloci.

Peale Batory surma 1586. aastal aitas Zamoyski troonile tõusta Rootsi prints Sigismundil, kellest sai kuningas Zygmunt III Waza nime all. Suurhetman võitles ka kodusõjas, mis puhkes Sigismundi ja Austria ertshertsog Maximilian III vägede vahel. Zamoyski võitis Matthiase vägesid Bycyzna lahingus ning võttis ertshertsogi vangi, misjärel viimane pidi loobuma kõikidest nõudmistest Poola-Leedu troonile.

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]