Suurbritannia kuningriik

Allikas: Vikipeedia
Suurbritannia kuningriik
Kingdom of Great Britain
1707–1801
Union flag 1606 (Kings Colors).svg   Coat of Arms of Great Britain (1714-1801).svg
Suurbritannia kuningriigi lipp Hannoveri dünastiast Suurbritannia kuningate vapp
Valitsusvorm Monarhia
Pealinn London
Pindala 230 977 km² (1801)
Rahvaarv u. 16,3 miljonit (1801)[viide?]
Riigikeel(ed) Inglise keel
Rahaühik Naelsterling
Deviis Dieu et mon droit (prantsuse)
Hümn God Save the King

Suurbritannia kuningriik (inglise Kingdom of Great Britain) oli kuningriik Euroopas 17071801.

Suurbritannia kuningriik loodi 1707. aasta Act of Unioniga, mis liitis kokku Inglismaa ja Šotimaa kuningriigi. Alates 1603. aastast olid Inglismaa ja Šotimaa olnud personaalunioonis.

Kuni 1714. aastani valitses riiki viimane Stuartite dünastiast valitseja Anne. 1714. aastal tuli võimule Hannoveri dünastia.

Suurbritannia kuningriigile järgnes 1801. aastal Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik, mis loodi 1800. aasta Act of Unioniga. See otsus liitis omavahel Suurbritannia ja Iirimaa kuningriigi.

Suurbritannia monarhid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ameerika koloniseerimine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esimese katse kolooniat asutada Põhja-Ameerikas tegid inglased 1585. aastal Virginias Walter Raleigh' juhtimisel, kuid see ebaõnnestus. 1607. aastal rajas sadakond Inglismaalt pärit kolonisti Chesapeake'i lahe äärde Jamestowni – Põhja-Ameerika esimese püsiva inglaste asunduse (sellest kasvas välja Virginia koloonia). Järgmise 150 aasta jooksul jätkus kolonistide saabumine ning asustati peaaegu kogu rannikuala. 18. sajandi keskpaigaks oli suurem osa inglaste asundusi jagunenud 13 koloonia vahel. Igaühel neist oli oma kuberner ja seadusandlus, ent Suurbritannia kuningriigi valitsuse all. 13 kolooniat moodustasid kolm suurt rühma: Uus-Inglismaa (Massachusetts, Connecticut, Rhode Island, New Hampshire); Kesk- (New York, New Jersey, Pennsylvania, Delaware). Uus-Inglismaa kolooniad rajasid Inglismaa ametlikule kirikule vastanduvad puritaanid. Esimesena asutasid nad 1620 Plymouthi (ümberasujate tuntuim laev on "Mayflower").

Lõuna kolooniad (Virginia, Maryland, Põhja-Carolina, Lõuna-Carolina, Georgia, asutasid kolonistid, kes olid inglismaa katoliiklased. Marylandi ja Virginia koloonia ja teistes Lõuna kolooniates tegeleti tubakakasvatusega, mille toodang veeti Euroopasse, nendesse piirkondadesse hakati ka 17. sajandi II poolel tooma Aafrika orje.

Seitsmeaastane sõda[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Seitsmeaastane sõda

Seitsmeaastane sõda oli aastail 1756–1763 Euroopas, Põhja-Ameerikas, Indias ja Lääne-Aafrikas peetud sõda, milles osalesid praktiliselt kõik Euroopa olulisemad riigid. Põhja-Ameerika kolooniates toimunud Inglise-Prantsuse ja indiaanisõja (1754–1763) tõttu kartis Suurbritannia Prantsuse sissetungi Hannoveri, mille valitseja oli personaaluniooni alusel Suurbritannia ja Iirimaa kuningas George II. Georg II August moodustas liidu oma Brandenburgi-Preisi valitseja Preisimaa kuninga, nõbu Friedrich Suurega, kombineerides Põhja-Ameerika konflikti Brandenburgi-Preisi–Austria kolmanda Sileesia või seitsmeaastase sõjaga (1756–1763).

Ameerika Iseseisvussõda[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Ameerika Iseseisvussõda (1775–1783)

Ameerika iseseisvussõda oli sõda, mis algas 1775. aastal Suurbritannia kuningriigi ning tema kolmeteistkümne Põhja-Ameerika koloonia vahel ja mille lõpetas 1783. aastal sõlmitud Pariisi rahuleping. Lepingu tulemusena Suurbritannia tunnistas Ameerika kolooniate iseseisvumist ja sõltumatust Suurbritanniast.

Suurbritannia kuningriigi territoorium 1789. aastal

Tööstusrevolutsioon ühendkuningriigis[muuda | redigeeri lähteteksti]

18. sajandi lõpus ja 19. sajandil toimus tööstusrevolutsioon, mil toimusid suured muudatused põllumajanduses, tootmises, kaevandamises ja transpordis, mis kõik mõjutasid ühiskonna sotsiaal-majanduslikku ja kultuurilist olukorda. Pööre sai alguse Suurbritanniast, levis Euroopasse, Põhja-Ameerikasse ning lõpuks üle terve maailma. 18. sajandil hakkas seni valitsenud manufaktuurne tootmine asenduma vabrikutootmisega. Järjest rohkem kasutati inimese tööjõu asemel masinaid. Tööstusliku pöörde peamiseks tunnuseks olid uute masinate leiutamine ning nende kasutuselevõtmine.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]