Preisi kuningriik
| Preisimaa kuningriik Königreich Preußen |
|||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 1701–1918 | |||||||
|
|||||||
 Preisimaa kuningriik (1876) |
|||||||
| Valitsusvorm | monarhia | ||||||
| Pealinn | Berliin | ||||||
| Pindala | 348 779,9 km² (1910) | ||||||
| Rahvaarv | 34,5 miljonit (1910) | ||||||
| Riigikeel(ed) | saksa keel | ||||||
| Rahaühik | riigitaaler (kuni 1750) Preisi taaler (1750–1857) Vereinsthaler (1857–1871) kuldmark (1871–1914) pabermark (alates 1914) |
||||||
| Hümn | Preußenlied (mitteametlik) Heil dir im Siegerkranz (mitteametlik) |
||||||
Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.
Sisukord |
Preisi kuningriigi moodustamine [muuda]
Preisi kuningriik moodustus Brandenburgi markkrahvkonna ja Preisimaa hertsogkonna baasil. Alates 1618. aastast valitsesid mõlemat personaaluniooni kaudu Hohenzollernid. 1656. aastal sõlmitud Labiau leping ja 1657. aastal sõlmitud Brombergi leping andsid Hohenzollernitele täieliku võimu Preisimaa üle.
1701. aastal nimetas Brandenburgi markkrahv Friedrich III end Friedrich I nime all Preisimaa kuningaks, valitsedes personaaluniooniga nii Brandenburgi ja Preisimaad. Probleemi tekitas see, et Brandenburg kuulus tollal Saksa Rahvuse Püha Rooma riiki ja Preisimaa ei kuulunud. Saksa-Rooma riigil oli juba oma Saksa kuningas ja selles riigis ühtki teist kuningat olla ei tohtinud (peale Böömi kuninga, sest Böömimaa polnud asustatud sakslastega). Kuid sajandite jooksul oli Saksa-Rooma riigi valitseja võim väga kahanenud, sellesse kuuluvad riigid olid sisuliselt iseseisvad ja sellepärast julgeski Friedrich selle sammu astuda. Ise kinnitas ta, et kuna Preisimaa ei kuulu Saksa-Rooma riiki, siis on tal õigus see kuningriigiks ülendada. Kuid kuninga tiitlit kandis ta ainult Preisimaa valitsejana, mitte Brandenburgi valitsejana.
Seitsmeaastane sõda [muuda]
Pikemalt artiklis Seitsmeaastane sõda
Aastatel 1756–1763 toimus Euroopas ja Põhja-Ameerikas peetud sõda, milles osalesid praktiliselt kõik Euroopa olulisemad riigid. Vaenuvägede ühele poolele jäid Suurbritannia, Preisimaa, Braunschweig-Lüneburg, Portugal, Braunschweig-Wolfenbüttel ning Hessen-Kassel, samas kui teisel pool olid Prantsusmaa, Venemaa, Austria, Rootsi, Saksimaa, Napoli ning Sardiinia. Sõda algas 1756. aastal Preisimaa kallaletungiga Saksimaa kuurvürstiriigile. 1757. aasta maikuus asus Venemaa sõjavägi vastu Preisi vägedele, eesmärgiga piirata Friedrich II püüdlusi ning vallutasid Ida-Preisimaal: Memeli, purustasid Groß-Jägersdorfi lahingus Preisi väed, kuid Venemaa sisepoliitika tõttu pealetung Preisimaale peatus. Krahv William W. Fermori juhtimisel sõjategevus jätkus, 1758. aastal vallutasid Vene väed Köningsbergi, mille tulemusena Ida-Preisimaa läks Venemaa koosseisu. 1759. aastal alustas Vene armee pealetungi Oderi liinil ning vallutas Oderi äärse Frankfurdi. 1760. aastal purustas Venemaa ja Austria ühisvägi Kunersdorfi lahingus Preisimaa armee ning 28. septembril (vkj 9. oktoober) 1760 vallutasid nad Berliini.
1761. aastal suri aga Venemaa keisrinna Jelizaveta Petrovna ning keisriks saanud Peeter III lõpetas kohe sõja Preisimaaga ja tagastas Preisimaale kõik vallutatud maa-alad.
Preisi kuningriigi laienemine [muuda]
Preisi kuningriigist kujunes peagi üks sõjaliselt võimsamaid Euroopa riike. Poola esimene jagamine andis Preisimaale juurde nii palju maad, et alates samast 1772. aastast kasutas Friedrich II enda kohta kuninga tiitlit kogu riigi, mitte pelgalt Preisimaa ulatuses. Saksa-Rooma keiser Joseph II ei saanud selle vastu midagi teha, mis tõendab, et tema võim ei olnud kuigi suur.
Teine ja kolmas Poola jagamine andsid Preisimaale veelgi rohkem maad juurde. 1795. aasta Poola jagamisega sai Preisi kuningriik Varssavi linna ning Nemunasest lääne ja Pilicast põhja poole jäävad maad (Masoovia vojevoodkonna põhjaosa koos Varssavi linnaga ning Białystoki vojevoodkonna.
Napoleoni sõjad [muuda]
- Pikemalt artiklis Napoleoni sõjad
1807. aastal Tilsiti rahulepinguga, mis sõlmiti Prantsuse keiser Napoleon I Preisi kuningriigiga, Neljanda koalitsioonisõja tulemusel loobus Preisimaa kuningas Friedrich Wilhelm IV Tilsitis umbes pooltest oma sõjaeelsetest valdustest. Nendest aladest lõi Napoleon Prantsuse vasallriigid, mis moodustati ja tunnustati Tilsitis: Vestfaali kuningriik, Varssavi Hertsogiriik ja Danzigi vabalinn; muud loovutatud alad anti teistele Prantsuse vasallidele (Bergi suurhertsogkond jt.) ja Venemaa keisririigile. Preisi riik kahanes vastavalt Tilsiti rahu tingimustele umbes poole võrra. Kümne miljoni asuka asemel jäi Preisimaa kuningriigi uutesse piiridesse mitte rohkem kui viis miljonit asukat.
Revolutsioonide ajastu [muuda]
Preisimaa oli absoluutne monarhia kuni 1848. aasta revolutsioonini, misjärel temast sai konstitutsiooniline monarhia. Ühtlasi moodustati kahekojaline parlament, mille alumise koja valisid riigi kõik elanikud ja ülemise koja määras kuningas ainuisikuliselt. Valimised olid kaudsed, sest kõigepealt valiti valijamehed, kes siis valisid saadikud, ja samuti polnud valimised salajased, vaid, vastupidi, avalikud ja hääletamisel tuli valjusti öelda, kelle poolt hääletatakse. 18. maist 1848 kuni 31. maini 1849. aastal toimunud Frankfurdi Rahvuskogu eesmärk oli Saksamaa ühendamine ja põhiseaduse väljatöötamine. Pärast põhjalikke arutelusid kinnitati 28. märtsil 1849 põhiseadus (Verfassung des Deutschen Reiches), mis rajanes parlamentaarse demokraatia põhimõtetel ning millega pidi Saksa Liit muudetama keisri valitsuse all olevaks pärilikuks konstitutsiooniliseks monarhiaks. Keisrivõim taheti anda Preisi kuningadünastiale, ent Preisimaa kuningas Friedrich Wilhelm IV keeldus 1849. a aprillis keisritiitlist. Enamik Saksa Liidu riike lükkasid põhiseaduse tagasi.
Sõjad Taaniga [muuda]
19. sajandi esimesel poolel tugevnes nii Taani kui ka Saksa rahvuslus, millega seoses tekkisid probleemid Schleswigi (taanipäraselt Slesvig) ning Holsteini (Holsten) hertsogkondade saksakeelse elanikkonnaga. Hertsogkonnad ei kuulunud küll Taani kuningriigi koosseisu, Taani kuningas oli aga ka Schleswigi ja Holsteini hertsog. Esimene Schleswigi sõda Preisimaaga 1848–1851, säilitas varasema seisu.
1862. aastal sai Preisi kuningriigi valitsusjuhiks Otto von Bismarck. Preisimaa kuningas Wilhelm I toetas valitsusjuhi tegevust. Vormiliselt oli riigi tähtsaim isik kuningas, kuid poliitikat teostas valitsusjuht(kantsler). Bismarcki üks peamine eesmärk oli Saksamaa ühendamine ja seda võimaldas tugeva armee loomine. Koos saksakeelse ja samuti saksakeelseid riike oma võimu alla ühendada püüdva Saksa Liidu juhtriigi Austriaga purustati 1864. aastal Taani ja võideti tagasi Schleswig-Holstein ja Lauenburg.
- Pikemalt artiklis Teine Schleswigi sõda,
Lahendamata Schleswigi küsimus viis Teise Schleswigi sõjani 1864. aastal. Preisimaa moodustas Taani vastase koalitsiooni Austriaga ning Taani kaotas sakslastele nii Schleswigi kui ka Holsteini.
Saksamaa ühendamine [muuda]
Preisimaa juhtimisel toimus 19. sajandi keskel Saksamaa ühendamine. Hohenzollerite poolt valitsevad valdused moodustasid Saksamaast ca 64% pindalast ja ca 65% elanikkonnast. Saksakeelsete riikide ühendamise vastu oli saksa päritolu Austria-Ungari Austria keiser, kes nägi selles õigustatult oma mõju vähenemist Saksamaal.
Austria-Preisi sõda [muuda]
1866. aastal provotseeris Otto von Bismarck Preisi-Austria sõja, kus Austria sai Königgrätzi lahingus lüüa ja Praha rahulepinguga kaotas oma ülemvõimu Põhja-Itaalias ja Saksa aladel. Austria häving kõrvaldas ta Saksamaa troonile pretendeerimisest.
- Pikemalt artiklis Austria-Preisi sõda
Austria-Preisi sõja ajal kaotati Viini kongressil 1815 loodud Saksa Liit. Selle asemel moodustati Preisimaa juhtimisel, 21 riigikesest koosnev Põhja-Saksa Liit, millest jäid välja Austria ja selle liitlasteks olnud Lõuna-Saksamaa riigid, millest tähtsaim oli Baieri kuningriik. Välja jäid Austria, Baier, Württemberg, Baden, Luksemburg, Limburgi hertsogkond, Liechtenstein ja Hesseni suurhertsogkonna lõunaosa.
Prantsuse-Preisi sõda [muuda]
- Pikemalt artiklis Prantsuse-Preisi sõda
Saksamaa ühinemises nägi ohtu ka Saksamaa teine naaber Prantsusmaa kuningriik, kes 1870. aastal kuulutas välja Prantsuse-Preisi sõja ja sai selles samuti kiiresti täielikult lüüa.
Preisi kuningriik ja Saksa keisririik [muuda]
1871. aastal lõpetas Preisimaa Saksamaa ühendamise Saksa keisririigiks, 1871 kuulutas Preisimaa kuningas Wilhelm I end Saksa keisriks. Kuid Preisimaad ja Saksamaad, millest kummalgi oli oma esinduskogu, valitseti erinevatel alustel. Saksamaal oli valimisõigus kõigil vähemalt 25-aastastel meestel, aga Preisimaa säilitas kolmeastmelise valimissüsteemi, kus jõukatel oli 17,5 korda kaalukam hääl kui vaestel.
Preisimaa kuningriik moodustas Saksa keisririigist pea kaks kolmandikku. Neid koguni juhtisid samad inimesed. Saksa keiser ja Preisi kuningas oli kogu aeg sama isik, ka Saksamaa kantsler oli peaaegu kogu aeg ühtlasi Preisimaa peaminister, erandiks lühikesed perioodid 1873. aasta jaanuarist novembrini ning 1892–94. See tähendab, et nii keiser/kuningas kui kantsler/peaminister pidid otsima enamust kahes täiesti erineval alusel valitud esinduskogus.
Keisririigi loomise ajal elas 2/3 riigi elanikest maal ja 1/3 linnas. Kuid juba 20 aastaga muutus see suhe vastupidiseks ja 2/3 inimestest elas linnas. Ent valimisringkondade piire ei muudetud, mis tähendas, et maaelanikud olid nii Saksamaa kui Preisimaa esinduskogus tugevalt üleesindatud.
1888 sai uueks Saksa keisriks Wilhelm II. Kuigi ta oli Hannoveri dünastiast pärineva Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi Suurbritannia kuninga ja Romanovite dünastiast Vene keisri lähisugulane, muutis tema konservatiivne maailmavaade tema seni soojad suhted jahedateks ja lõpuks sai temast nende vaenlane.
Pärast kaotust Esimeses maailmasõjas loobus Wilhelm II nii Preisimaa kuninga kui ka Saksa keisri tiitlist ning kuningriik likvideeriti. Kuningriigi asemel kuulutati välja Preisimaa vabariik, mis sisuliselt ei olnud riik, vaid kuulus Saksamaa koosseisu.
Preisimaa pärast Teist maailmasõda [muuda]
Preisimaa vabariik likvideeriti sisuliselt 1945, kui Teise maailmasõja käigus liitlased selle vallutasid, ja formaalselt 1947, mil see jagati teiste riikide vahel: need olid Belgia, Taani, Saksa FV, Saksa DV, Poola ja NSV Liit. Viimase lagunemise järel jäi osa Preisimaast (Kaliningradi oblast) Venemaale ja osa Leedule.
Vaata ka [muuda]
|
|||||||||||||||||||||||
|
||||||||||||||||||||
