Połack

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägiv Valgevene linnast; Poola linna kohta vaata artiklit Płock.

Połack

valgevene Полацк * / Połack
*transkriptsioon: Polatsk
vene Полоцк
(Polotsk)

Coat of Arms of Połack, Belarus.png
Polatski vapp
Pindala: 40,8 km²
Elanikke: 82 500 (2009)

Koordinaadid: 55° 29′ N, 28° 48′ E55.48333333333328.8koordinaadid: 55° 29′ N, 28° 48′ E
Połack (Valgevene)
Połack

Połack (valgevene-eesti transkriptsioonis Polatsk[viide?], venepäraselt Polotsk) on linn Valgevenes Viciebski oblastis, Połacki rajooni keskus.

Linn asub Lääne-Dvina jõe ääres. 2006. aasta seisuga oli Połackis 87 500 elanikku.

2009. aasta rahvaloenduse andmetel oli Połacki elanikest valgevenelasi 80,03 %, venelasi 14,75 %, ukrainlasi 1,86 %, poolakaid 0,43 % ja juute 0,29 %.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Połack (Polotsk) on üks vanimaid idaslaavi linnu. Seda mainiti Nestori kroonikas koos Muromi ja Beloozeroga seoses 862. aasta sündmustega. Połack on üks vanimaid idaslaavi linnu, koos Kiievi ja Novgorodiga. Połack asus vanade kaubateede ääres, mis ühendasid läänt ja ida. 10. sajandil oli Połack Polotski vürstiriigi keskus, 12. sajand jagunes vürstiriik maakondadeks ning 1223. aastal liideti ja muudeti Smolenski vürstiriigi osastisvürstiriigiks.

Linnas on 10441066 ehitatud Püha Sofia katedraal. 11.12. sajandil toimusid Polotski vürstiriigi ja Kiievi suurvürstiriigi vahel sagedased sõjaretked eesmärgiga allutada iseseisev Polotski vürstiriik Kiievi suurvürstiriigile. Połackis ehitati Püha Sofia katedraal, märk iseseisvusest ja võimsusest, osa võimuvõitlusest Novgorodi Vabariigi ja Kiievi suurvürstiriigiga, kus ehitati samuti Ida-Rooma Konstantinoopoli Hagia Sophia eeskujul Novgorodi Püha Sofia katedraal ja Kiievi Püha Sofia katedraal.

Enne Läänemere ristisõdu kogusid Połacki vürstid andamit andamit neid ümbritsevatelt balti hõimudelt (žemaitid, latgalid jt.) ja vürstiriiki kuulusid ka osastisvürstiriigid: Jersika vürstiriik, Koknese vürstiriik. Liivimaa ristisõja algetapil, asudes levitama ristiusku Daugava jõe suudmes liivlaste seas, nõutas Üksküla piiskop Meinhard nõusolekut Połacki vürst Vladimirilt. Liivimaa vallutamise käigus Riia piiskopi ja Mõõgavendade ordu poolt, püüdis Połacki vürst taastada oma mõjuvõimu liivlaste aladel (Daugava alamjooksul), tehes 1203. aastal sõjakäigu Riiale, kuid oli sunnitud 1212. aastal sõlmima Riia piiskopiga leedulaste vastase liidulepingu ning loobuma taotlustest liivlaste aladele. 1216. aastal kavandas vürst Vladimir saarlastega ühist sõjakäiku Riiale, kuid suri enne sõjakäiku.

13. sajandil liideti Valge-Vene alad Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigiga ja hiljem Rzeczpospolitaga, 1772. aastal liideti Esimeses Poola jagamises Venemaa keisririigiga.

1777. aastal nimetati Połack kubermangulinnaks, aastatel 1778–1796 oli linn Polotski asehalduskonna keskus. 1796. aastast Valgevene, Vitebski kubermangu maakonnalinn.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]