Varssavi hertsogiriik

**Księstwo Warszawskie**

Lipp	Vapp

Riigikeel	poola
Riigikirik	katoliku kirik
Pealinn	Varssavi
Riigipea	Varssavi hertsog
Pindala	155 000 km²
Rahvaarv	4,3 miljonit
Eksisteeris	9. juuli 1807 – 14. märts 1813
Hümn	Mazurek Dąbrowskiego

Varssavi hertsogiriik (poola keeles Księstwo Warszawskie, ladina keeles Ducatus Varsoviae, prantsuse keeles Duché de Varsovie) oli riik, mille rajas Napoleon I 1807. aastal Poola aladele, mis olid Tilsiti rahuga Preisimaa koosseisust välja läinud.

Hertsogiriik oli personaalunioonis Saksimaaga Friedrich August I kui Saksimaa kuninga ja Varssavi hertsogi valitsuse all 9. juulist 1807 kuni 14. märtsini 1813.

Haldusjaotus[muuda | muuda lähteteksti]

Varssavi departemang (Departament warszawski, Varssavi)
Poznańi departemang (Departament poznański, Poznań)
Kaliszi departemang (Departament kaliski, Kalisz)
Bydgoszczi departemang (Departament bydgoski, Bydgoszcz)
Płocki departemang (Departament płocki, Płock)
Łomża departemang (Departament łomżyński, Łomża)

1809 liidetud alad:

Krakówi departemang (Departament krakowski, Kraków)
Lublini departemang (Departament lubelski, Lublin)
Radomi departemang (Departament radomski, Radom)
Siedlce departemang (Departament siedlecki, Siedlce)

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast Rzeczpospolita iseseisvuse kaotust Poola jagamiste käigus emigreerus palju poolakaid, eriti sõjaväelasi, Saksimaale, Itaaliasse ja Prantsusmaale. Paljud neist sidusid oma saatuse Napoléon Bonaparte'i ja Prantsusmaaga lootuses Poola riigi taastamisele. Napoleon asutas Lombardias jaanuaris 1797 kaks Poola leegioni kindralite Henryk Dąbrowski ja Karol Kniaziewiczi juhtimisel, nende koosseisu arvati ka poola sõjavangid Austria armeest. Juba mais 1797 osalesid Poola leegionid lahingutes Prantsusmaa poolel Austria vägedega Rooma pärast.

Juulis komponeeris Józef Wybicki laulu "Mazurek Dąbrowskiego", millest sai Poola hümn.

1806. aastal puhkes poolakate ülestõus, mis oli suunatud nende mobiliseerimise vastu Vene ja Preisi sõjaväkke. Samal aastal vabastati suur osa Poolast okupatsioonist. See oli osa neljanda koalitsiooni sõjast, milles Prantsusmaa koos oma liitlastega võitis Preisimaa ja Venemaa koos nende liitlastega. Neljanda koalitsioonisõja lõpetas 7. ja 9. juulil 1807 sõlmitud Tilsiti rahu.

Tilsiti rahu sätestas Varssavi hertsogiriigi loomise. Selle piirid langesid üldjoontes kokku nende aladega, mille Preisimaa sai endale Poola teise jagamise käigus, välja arvatud Gdańsk, mille põhjal moodustati Danzigi vabalinn Prantsusmaa ja Saksimaa ühise "kaitse" all, ning Białystoki ala, mis läks Venemaale. Hertsogiriigi esialgne pindala oli 104 000 km² ja tema elanike arv oli 2,6 miljonit, enamuses poolakad.

Hertsogiriigi loomine rahuldas nii arvukat poola diasporaad, kes avalikult Prantsusmaad toetas, kui ka kodumaal elavaid poolakaid. Peale selle rahuldas Poola loomine hertsogiriigina nii vabariiklasi kui ka kuningriiklasi. Edaspidi loodeti tagasi saada ka Venemaale läinud ja esimese Poola jagamisega kaotatud maad.

Poola hertsogiriik oli formaalselt sõltumatu, aga sisuliselt Prantsusmaast sõltuv. Personaaluniooni kaudu hakkas seda valitsema Saksimaa kuningas Friedrich August I. Ka see sobis monarhistidele kui ka vabariiklastele, sest Poola sai valitseja, kuid too oli 57-aastane ja tal polnud poega, ainult vallaline tütar, mistõttu kuningasugu hakkas kohe välja surema.

1809. aastal puhkes viienda koalitsiooni sõda, mis oli suunatud Austria vastu. Austria kaotas enamuse selle paljudest lahingutest ja ka sõja. Alguses tungis Austria Poolasse, aga Poola väed Józef Poniatowski juhtimisel võitsid 19. aprillil 1809 Raszyni lahingus enam kui kahekordses arvulises ülekaalus olevat Austria sõjaväge. Austria suutis seejärel vallutada Varssavi, aga tema vägi oli kurnatud ja pidi lüüasaamiste tõttu teistel rinnetel taanduma. Viies koalitsioonisõda lõppes 14. oktoobril 1809 Schönbrunni rahuga ja Poola sai Austrialt Lääne-Galiitsia. Sellega suurenes Poola pindala 155 000 ruutkilomeetrini ja elanike arv 4,3 miljonini.

Varssavi hertsogiriigi sõjavägi oli täielikult Prantsusmaa kontrolli all, sest hertsogiriigi sõjaminister Poniatowski oli ühtlasi Prantsusmaa marssal.

Hertsogiriik oli tugevalt militariseeritud. Erinevalt Rzeczpospolitast, mille sõjavägi oli erakordselt väikesearvuline, oli hertsogiriigi sõjaväes riigi loomise ajal 30 000, 1810. aastaks 60 000 ja Napoleoni sissetungi ajaks Venemaale 1812. aastal 120 000 meest, mis 4,3-miljonilise rahva jaoks oli väga suur arv.

Suured sõjalised kulutused, millega kaasnes teravilja ekspordi vähenemine, põhjustasid riigi majandusele suuri raskusi. Lisaks sundis Prantsusmaa 1808. aastal Bayonne'is Varssavi hertsogiriigile peale lepingu, mille järgi hertsogiriik pidi tasuma Prantsusmaa võlgu Preisimaale. Kõik need probleemid tekitasid riigi ülemaksustamise ja inflatsiooni.

Selleks, et vältida riigi pankrotti, püüdis valitsus riigi põllumajandust arendada ja kaasajastada. Ühtlasi kasutati riigi tööstuse kaitseks protektsionismi.

1813 vallutasid hertsogiriigi Vene väed. Vormiliselt likvideeriti Varssavi hertsogiriik 1815. aastal Viini kongressi otsusega ja toimus sündmus, mida vahel on nimetatud "neljandaks Poola jagamiseks": ta jagati Venemaa ja Preisimaa vahel, väikese osa sai ka Austria.

Aeg-ajalt nimetatakse Varssavi hertsogiriiki ekslikult suurhertsogiriigiks. Seda riiki ei nimetatud suurhertsogiriigiks ei Tilsiti rahulepingus, millega riik loodi, ega Viini kongressi materjalides, millega riik likvideeriti. Ka tema valitseja Friedrich August nimetas end alati Varssavi hertsogiks, mitte suurhertsogiks, ja mündid, mida ta vermida laskis, kannavad kirja FRID AVG REX SAX DVX VARSOV (Fridericus Augustus, Rex Saxoniæ, Dux Varsoviæ 'Friedrich August, Saksimaa kuningas, Varssavi hertsog').

Friedrich August suri 1827 ja tema tütar Maria Augusta suri vallalisena 1863. Kõik Friedrich Augusti katsed oma tütart mehele panna ebaõnnestusid Venemaa ja Preisimaa vastuseisu tõttu, kes kartsid, et Maria Augusta abikaasa või sellest abielust sündinud lapsed võiksid katsuda Poola riiki taasluua ning sellega esitada Preisimaale ja/või Venemaale territoriaalseid nõudmisi. Sellega suri Poola hertsogi tiitel välja.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]