Varssavi hertsogiriik

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Varssavi Hertsogiriik)
Księstwo Warszawskie
Flag of Poland.svg Grand Coat of Arms of Duchy of Warsaw.svg
Lipp Vapp
Duchy of Warsaw and Republic of Danzig.JPG
Riigikeel poola
Riigikirik katoliku kirik
Pealinn Varssavi
Riigipea Varssavi hertsog
Pindala 155 000 km²
Rahvaarv 4,3 miljonit
Eksisteeris 9. juuli 180714. märts 1813
Hümn Mazurek Dąbrowskiego
Varssavi hertsogiriik (1807–09)
Varssavi hertsogiriik (1809–15)

Varssavi hertsogiriik (poola keeles Księstwo Warszawskie, ladina keeles Ducatus Varsoviae, prantsuse keeles Duche de Varsovie) oli riik, mille rajas Napoleon I 1807 Poola aladele, mis olid Tilsiti rahuga Preisimaa koosseisust tema valdusesse läinud.

Hertsogiriik oli personaalunioonis Saksimaaga Friedrich August I kui Saksimaa kuninga ja Varssavi hertsogi valitsuse all 9. juulist 1807 14. märtsini 1813.

Haldusjaotus[muuda | redigeeri lähteteksti]

1809 liidetud alad:

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pärast Rzeczpospolita iseseisvuse kaotust Poola jagamiste käigus emigreerus palju poolakaid, eriti sõjaväelasi, Saksimaale, Itaaliasse ja Prantsusmaale. Paljud neist sidusid oma saatuse Napoléon Bonaparte'iga lootuses Poola riigi taastamisele. Tema loal loodi Lombardias jaanuaris 1797 kaks Poola leegioni kindralite Henryk Dąbrowski ja Karol Kniaziewiczi juhtimisel, kusjuures nende koosseisu läksid ka poola sõjavangid Austria armeest. Juba mais 1797 osalesid Poola leegionid lahingutes Austria vägedega Rooma pärast.

Juulis komponeeris Józef Wybicki laulu Mazurek Dąbrowskiego, millest sai Poola hümn.

1806 puhkes poolakate ülestõus, mis oli suunatud nende mobiliseerimise vastu Vene ja Preisi sõjaväkke. Samal aastal vabastati suur osa Poolast okupatsioonist. See oli osa Neljandast koalitsioonisõjast, milles Prantsusmaa koos oma liitlastega alistas Preisimaa ja Venemaa koos nende liitlastega. Neljanda koalitsioonisõja lõpetas 7. ja 9. juulil 1807 sõlmitud Tilsiti rahu.

Tilsiti rahu sätestas Varssavi hertsogiriigi loomise. Selle piirid langesid üldjoontes kokku nende aladega, mille Preisimaa sai endale Poola teise jagamise käigus, välja arvatud Gdańsk, mille põhjal moodustati Danzigi vabalinn Prantsusmaa ja Saksimaa ühise "kaitse" all, ning Białystoki ala, mis läks Venemaale. Hertsogiriigi esialgne pindala oli 104 000 km² ja tema elanike arv oli 2,6 miljonit, enamuses poolakad.

Hertsogiriigi loomine rahuldas nii arvukat poola diasporaad, kes avalikult Napoleoni toetas, kui ka kodumaal elavaid poolakaid, kellel oli Napoleonist ükskõik. Peale selle rahuldas Poola loomine hertsogiriigina nii vabariiklasi kui kuningriiklasi: mõlemad arvasid, et alguseks on see hea küll, ja lootsid, et edaspidi muutub olukord neile sobivas suunas. Edaspidi loodeti tagasi saada ka Venemaale läinud ja esimese Poola jagamisega kaotatud maad.

Poola hertsogiriik oli formaalselt sõltumatu, aga sisuliselt Prantsusmaa satelliitriik. Personaaluniooni kaudu hakkas seda valitsema Saksimaa kuningas Friedrich August I. Ka see valik sobis niihästi monarhistidele kui ka vabariiklastele, sest Poola sai valitseja, kuid too oli 57-aastane ja tal polnud poega, ainult vallaline tütar, mistõttu kuningasugu hakkas kohe välja surema.

1809 puhkes Viies koalitsioonisõda, mis oli suunatud Austria vastu. Austria kaotas enamuse selle paljudest lahingutest ja ka sõja. Alguses tungis Austria Poolasse, aga Poola väed Józef Poniatowski juhtimisel võitsid 19. aprillil 1809 Raszyni lahingus enam kui kahekordses arvulises ülekaalus olevat Austria sõjaväge. Austria suutis seejärel vallutada Varssavi, aga tema vägi oli kurnatud ja pidi lüüasaamiste tõttu teistel rinnetel taanduma. Viies koalitsioonisõda lõppes 14. oktoobril 1809 Schönbrunni rahuga ja Poola sai Austrialt Lääne-Galiitsia. Sellega suurenes Poola pindala 155 000 ruutkilomeetrini ja elanike arv 4,3 miljonini.

Varssavi hertsogiriigi sõjavägi oli täielikult Prantsusmaa kontrolli all, sest hertsogiriigi sõjaminister Poniatowski oli ühtlasi Prantsusmaa marssal.

Hertsogiriik oli tugevalt militariseeritud. Erinevalt Rzeczpospolitast, mille sõjavägi oli erakordselt väikesearvuline, oli hertsogiriigi sõjaväes riigi loomise ajal 30 000, 1810. aastaks 60 000 ja Napoleoni sissetungi ajaks Venemaale 1812. aastal 120 000 meest, mis 4,3 miljonilise rahva jaoks oli väga suur arv.

Suured sõjalised kulutused, millega kaasnes teravilja ekspordi vähenemine, põhjustasid riigi majandusele suuri raskusi. Lisaks sundis Prantsusmaa 1808 Bayonne'is Varssavi hertsogiriigile peale lepingu, mille järgi hertsogiriik pidi tasuma Prantsusmaa võlgu Preisimaale. Kõik need probleemid tekitasid riigi ülemaksustamise ja inflatsiooni.

Selleks, et vältida riigi pankrotti, püüdis valitsus riigi põllumajandust arendada ja kaasajastada. Ühtlasi kasutati riigi tööstuse kaitseks protektsionismi.

Varssavi hertsogiriik, Kongressi-Poola, Krakówi vabariik

1813 vallutasid hertsogiriigi Vene väed. Vormiliselt likvideeriti Varssavi hertsogiriik 1815 Viini kongressi otsusega ja toimus neljas Poola jagamine: ta jaotati Venemaa ja Preisimaa vahel, väikese osa sai ka Austria.

Aeg-ajalt nimetatakse Varssavi hertsogiriiki ekslikult suurhertsogiriigiks. Seda riiki ei nimetatud suurhertsogiriigiks ei Tilsiti rahulepingus, millega riik loodi, ega Viini kongressi materjalides, millega riik likvideeriti. Ka tema valitseja Friedrich August nimetas end alati Varssavi hertsogiks, mitte suurhertsogiks, ja mündid, mida ta vermida laskis, kannavad kirja FRID AVG REX SAX DVX VARSOV (Fridericus Augustus, Rex Saxoniæ, Dux Varsoviæ 'Friedrich August, Saksimaa kuningas, Varssavi hertsog').

Friedrich August suri 1827 ja tema tütar Maria Augusta suri vallalisena 1863. Kõik Friedrich Augusti katsed oma tütart mehele panna ebaõnnestusid Venemaa ja Preisimaa vastuseisu tõttu, kes kartsid, et Maria Augusta abikaasa või sellest abielust sündinud lapsed võiksid katsuda Poola riiki taasluua ning sellega esitada Preisimaale ja/või Venemaale territoriaalseid nõudmisi. Sellega suri Poola hertsogi tiitel välja.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]