Preisimaa hertsogiriik
| Preisimaa hertsogiriik Herzogtum Preußen (saksa keeles) Prusy Książęce (poola) Prūsijos Kunigaikštystė (leedu) |
|||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 1525–1701 | |||||||
|
|||||||
 Preisimaa hertsogiriik 1525. aastal. |
|||||||
| Valitsusvorm | Monarhia | ||||||
| Pealinn | Königsberg | ||||||
Preisimaa hertsogiriik oli hertsogiriik Ida-Preisimaal aastatel 1525–1701.
Sisukord |
Riigi moodustamine [muuda]
Hertsogriigi rajas Saksa ordu kõrgmeister Albrecht von Hohenzollern, kes 1525. aasta 10. mail andis truudusvande Poola kuningale Zygmunt I-le ja nimetati tema vasallina esimeseks Preisimaa hertsogiks.
Asukoht [muuda]
Hertsogiriik asus 13. sajandil Saksa ordu poolt preislastelt vallutatud Preisimaa idaosas, põhjast piirnes Läänemerega, idas Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi, lõunas Poola kuningriigiga, läänes Poolale 1466. aastal allutatud nn kuningliku Preisimaaga (hertsogiriigi valduseid nimetati vastavalt hertsoglikuks Preisimaaks). Kuninglikust Preisimaast asus omakorda lääne pool Saksa-Rooma riiki kuulunud Pommeri hertsogkond, mis 17. sajandi keskpaigal liideti Brandenburgi markkrahvi valdustega.
Territoorium [muuda]
Järgnevalt viis Albrecht von Hohenzollern oma hertsogiriigis läbi reformatsiooni ning liitis selle territooriumiga Samlandi ja Pomesaania piiskopkondade ilmalikud valdused (stiftid). Hertsogkonna territoorium koosnes seega 1466. aasta järel Saksa ordu ülemvõimu all jäänud Preisimaa valdustest.
1560. aastal liideti hertsogkonnaga pandivaldusena Grobiņa foogtkond, Teise Põhjasõja tulemusel Ida-Preisimaa ning 17. sajandi alguses ka endine Kuramaa piiskopkond.
Kuid 17. sajandi keskpaigaks olid Preisimaa hertsogid sunnitud nendest valdustest loobuma.
Riigivalitsemine [muuda]
Hertsogiriiki valitsesid hertsog ja tema nõukogu, teatud mõju oli ka Königsbergi linnal. Valitsemiskorralduses toimus olulisi muutusi 1560. aastatel, kuna hertsog Albrechti vanadusnõtruse tõttu haaras nõukogu 1566. aastal Poola kuninga toetusel võimu enda kätte. Nõukogu juhtiv roll jätkus ka järgnevatel aastatel, kuna uus hertsog Albrecht Friedrich oli esialgu alaealine, hiljem osutus aga nõrgamõistuslikuks.
Alates 1577. aastast valitsesid Preisimaad administraatorid, kes nõukogu võimu nõrgendama asusid. Lõplikult läks see korda pärast 1618. aastat, kui Preisimaa hertsogiteks said Brandenburgi kuurvürstid, seetõttu olid Brandenburgi mark ja Preisi hertsogiriik järgnevalt personaalunioonis.
Preisimaa hertsogid [muuda]
- 1525–1568 Albrecht von Hohenzollern
- 1568–1618 Albrecht Friedrich
- 1577–1603 markkrahv Georg Friedrich, administraator
- 1603–1608 kuurvürst Joachim Friedrich, regent
- 1608–1619 kuurvürst Johann Sigismund, kaasregent
- 1618–1619 hertsog Johann Sigismund
- 1619–1640 hertsog ja kuurvürst Georg Wilhelm
- 1640–1688 hertsog ja kuurvürst Friedrich Wilhelm, Suur Kuurvürst
- 1688–1701 hertsog ja kuurvürst Friedrich III
Pikemalt artiklis Preisimaa hertsog
Preisi kuningriigiks [muuda]
1660. aastal vabanes Preisimaa hertsog Poola vasalli seisusest ja Preisimaast sai suveräänne riik. See võimaldas kuurvürst Friedrich III-l 1701. aastal välja kuulutada Preisimaa kuningriigi.
