Tšehhi kuningriik

České království(cs) Königreich Böhmen(de) Regnum Bohemiae(la) Tšehhi kuningriik
1198–1918
Tšehhi kuningriigi vapp
Tšehhi kuningriik 1419–37
Valitsusvorm	monarhia
Osa	Saksa-Rooma riigi kuurvürstkond Habsburgide monarhia osa(1620/27–1804) Austria keisririigi kroonimaa(1804–67) Austria-Ungari Tsisleitaania osa (1867–1918)
kuningas	{{{riigipea-nimi}}}
kuningas	{{{riigipea-nimi2}}}
Pealinn	Praha
Religioon	katoliiklus, hussiitlus, luterlus
Riigikeel(ed)	tšehhi keel, saksa keel

Tšehhi kuningriik (tšehhi keeles České království; saksa keeles Königreich Böhmen; ladina keeles Regnum Bohemiae) oli riik, mis paiknes Tšehhia regioonis Kesk-Euroopas ja mille territooriumist enamus paikneb praegu tänapäevases Tšehhi vabariigis. Kuningas oli Saksa-Rooma riigi kuurvürst kuni selle lõpetamiseni aastal 1806, misjärel sai sellest Austria keisririigi osa ning seejärel aastast 1867 Austria-Ungari keisririigi osa. Pärast Keskriikide kaotust Esimeses maailmasõjas lõpetati nii kuningriik kui ka keisririik ja Tšehhiast sai äsjaasutatud Esimese Tšehhoslovakkia vabariigi osa.

Ajalugu

Kuigi mõned endised Tšehhia valitsejad nautisid 11. ja 12. sajandil mittepärilikku kuninglikku tiitlit (Vratislav II, Vladislav II), rajati kuningriik ametlikult aastal 1198 Ottokar I poolt, kelle kuninglikkust tunnustas valitud Roomlaste kuningas Švaabi Philipp vastutasuks tema toetusele oma rivaali keiser Otto IV vastu. Aastal 1204 tunnustas Ottokari kuningatiitlit Otto IV ise, samuti paavst Innocentius III ja hiljem aastal 1212 kinnitati see keiser Friedrich II poolt Sitsiilia kuldbullaga, ülendades Tšehhi hertsogkonna kuningriigiks. Liidendatuna aastast 1526 Habsburgide monarhiaga lõpetati see aastal 1918 Austria–Ungari lagunemisega, kui viimane Tšehhia kuningas Karel III sunniti võimust loobuma, kuid ilma troonist loobumiseta. Rahvuskogu teatas siis Prahas Habsburg-Lotringi dünastia kukutamisest ja kuulutas välja Tšehhoslovakkia vabariigi.

Tšehhia pärusvaldus (Čechy) koos Kladsko krahvkonnaga (Hrabství kladské) oli Tšehhi kuningriigi peamine ala ja aastast 1348 asutas Karol IV Tšehhi krooni maad (Země Koruny české), koos hõivatud provintsidega:

• Moraavia mark (Markrabství moravské), omandatud Přemysliidi ja Slavníki Tšehhi valitsejate poolt pärast 955. aasta Lechfeldi lahingut, kaotatud aastal 999 Poola kuningriigile ja taasvallutatud hertsog Břetislav I poolt aastal 1019/1029 (ebakindel daatum);
• Ülem-Lausitz (Horní Lužice), liidendatud kuningas Jan Lucemburský poolt aastal 1319 (Bautzen) ja 1329 (Görlitz), ning Alam-Lausitz (Dolní Lužice), endine Lausitzi mark, omandatud Jani poja Karel IV poolt Brandenburgi markkrahvilt Otto V aastal 1367. Ferdinand II kaotas Lausitzid 1635. aasta Praha rahuga Saksimaa kuurvürstile;
• Sileesia hertsogkonnad (Slezsko), omandatud 1335. aasta Trenčíni rahuga Jan Lucemburský ja kuningas Kasimir III vahel. Kuninganna Maria Theresia kaotas Sileesia aastal 1742 Breslau rahuga kuningas Friedrich II-le, väljaarvatud Austria Sileesia;

ja ajutiselt ka:

Ottokari kuningriik aastal 1273

Tšehhia kaardil aastast 1590

• Austria hertsogkond aastal 1251, Steiermarki hertsogkond aastal 1261, Egerland aastal 1266, Kärnteni hertsogkond, Kraini mark ja Windische mark aastal 1269 ning Friuli mark aastal 1272, kõik omandatud kuningas Ottokar II Přemysli poolt ja kaotatud Rudolf I-le 1278. aasta Marchfeldi lahinguga;
• Egerland (Chebsko) taasomandati Václav II poolt 1291.–1305. aasta vahel; kahtlemata antud Tšehhiale pandiks keiser (siis Roomlaste kuningas) Ludwig IV poolt aastal 1322 ning seejärel ühendatud personaaluniooni Tšehhia pärusvaldustega;
• Ülem-Pfalzi põhjaosa ("Uus Tšehhia") Sulzbachis, liidendatud Karol IV poolt aastal 1355. Karoli poeg Václav IV kaotas Ülem-Pfalzi aastal 1400 kuningas Ruprechti võimualusele Kuurpfalzile;
• Brandenburgi kuurvürstkond, omandatud Karol IV poolt Wittelsbachi hertsogilt Otto V-lt aastal 1373. Karoli poeg Sigismund kaotas Brandenburgi aastal 1415 Friedrich I-le.

Praha linnus – Tšehhia hertsogite, kuningate ja keisrite iidne residents; pärast aastat 1918 Tšehhoslovakkia ja Tšehhia presidentide residents

Viimaste Přemysliidide ja neile järgnenud Luxemburgide valitsemise ajal oli Tšehhi kuningriik Saksa-Rooma riigi kõige võimsam osariik. Kuningas Václav II krooniti Poola kuningaks aastal 1300, tema poeg Václav III Ungari kuningaks aasta hiljem.

Kuigi mõlemad kroonid kaotati pärast Václav III mõrva aastal 1306, jätkus Tšehhia tõus, kui aastal 1346 valiti Tšehhi trooni pärija Karl Luxemburg Roomlaste kuningaks ja krooniti aastal 1355 Saksa-Rooma keisriks. 1356. aasta kuldbulla avaldamine koos järgneva Brandenburgi kuurvürstkonna omandamisega andis Tšehhi kuningriigile kaks häält valimiskogus. Karl tegi Praha keiserlikuks residentsiks ja tema poeg kuningas Sigismund omandas Ungari krooni abielludes aastal 1385 valitseva kuninganna Máriaga.

Tema järglased – Ladislaus Postumus Habsburgide dünastiast, Jiří Poděbradyst ning Jagelloonide dünastia valitsejad – tugevdasid Tšehhia staatust keisririigi autonoomse osana. Kuningas Vladislav II-le keelati kuurvürstide poolt osalemine Maximilian I valimistel aastal 1486. Võõrandumine keisririigist jätkus ka Mátyás I valitsusajal aastast 1490, kui Tšehhia ja Ungari olid personaalunioonis. Tšehhi krooni maad ei olnud keisririigi osariigid ega ka osad 1500. aasta keisririigi reformiga loodud keisririigi ringkondadest.

Tšehhia (1), Moraavia (9) ja Austria Sileesia (11) Austria–Ungaris (1867–1918)

Pärast kuningas Lajos II varajast surma Mohácsi lahingus aastal 1526 päris Tšehhi kuningriigi tema naisevend Austria ertshertsog Ferdinand I, keiser Karl V noorem vend, kes sai keisriks aastal 1558.

Järgnenud Tšehhia liidendamine Habsburgide monarhiaga kohaliku protestantliku aadelkonna vastupanu murdmiseks päädis 1618. aasta Praha defenestratsiooniga ja Kolmekümneaastase sõjaga. Tšehhide kaotus Valgemäe lahingus aastal 1620 lõpetas Tšehhia autonoomialiikumise.

Saksa-Rooma riigi lõpetamisega aastal 1806 liidendati Tšehhi kuningriik Austria keisririigiga ja kuningatiitel jäi Austria keisrile. 1867. aasta Austria-Ungari kompromissiga said Tšehhia, Moraavia ja Austria Sileesia provintsid Tsisleitaania keiserlik-kuninglikeks kroonimaadeks.

Tänapäeva Tšehhi vabariik, mis koosneb Tšehhiast, Moraaviast ja Tšehhi Sileesiast, kasutab siiani mõnd Tšehhi kuningriigi sümbolit: kahe sabaga vapilõvi, punane ja valge triip riigilipul ning kuningaloss presidendi residentsina.

Vaata ka

• Tšehhi valitsejate loend
• Böömimaa valitsejate loend
• Tšehhi krooni maad
• Püha Václavi kroon
• Tšehhi maade ajalugu