Tšehhi kuningriik

Allikas: Vikipeedia
České království (cs)
Königreich Böhmen (de)
Regnum Bohemiae (la)
Tšehhi kuningriik
1198–1918
  Wappen Königreich Böhmen.png
Tšehhi kuningriigi vapp
Kingdom of Bohemia during the Hussite Wars.jpg
Tšehhi kuningriik 1419–37
Valitsusvorm monarhia
Osa Saksa-Rooma riigi kuurvürstkond
Habsburgide monarhia osa(1620/27–1804)
Austria keisririigi kroonimaa(1804–67)
Austria-Ungari Tsisleitaania osa (1867–1918)
kuningas {{{riigipea-nimi}}}
kuningas {{{riigipea-nimi2}}}
Pealinn Praha
Religioon katoliiklus, hussiitlus, luterlus
Riigikeel(ed) tšehhi keel, saksa keel

Tšehhi kuningriik (tšehhi keeles České království; saksa keeles Königreich Böhmen; ladina keeles Regnum Bohemiae) oli riik, mis paiknes Tšehhia regioonis Kesk-Euroopas ja mille territooriumist enamus paikneb praegu tänapäevases Tšehhi vabariigis. Kuningas oli Saksa-Rooma riigi kuurvürst kuni selle lõpetamiseni aastal 1806, misjärel sai sellest Austria keisririigi osa ning seejärel aastast 1867 Austria-Ungari keisririigi osa. Pärast Keskriikide kaotust Esimeses maailmasõjas lõpetati nii kuningriik kui ka keisririik ja Tšehhiast sai äsjaasutatud Esimese Tšehhoslovakkia vabariigi osa.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Tšehhi ajalugu

Tšehhi (Böömi) kuningriik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kuigi mõned endised Tšehhia valitsejad nautisid 11. ja 12. sajandil mittepärilikku kuninglikku tiitlit (Vratislav II, Vladislav II), rajati kuningriik ametlikult aastal 1198 Otokar I poolt, kelle kuninglikkust tunnustas valitud Roomlaste kuningas Švaabi Philipp vastutasuks tema toetusele oma rivaali keiser Otto IV vastu. Aastal 1204 tunnustas Ottokari kuningatiitlit Otto IV ise, samuti paavst Innocentius III ja hiljem aastal 1212 kinnitati see keiser Friedrich II poolt Sitsiilia kuldbullaga, ülendades Tšehhi hertsogkonna kuningriigiks. Liidendatuna aastast 1526 Habsburgide monarhiaga lõpetati see aastal 1918 Austria–Ungari lagunemisega, kui viimane Tšehhia kuningas Karel III sunniti võimust loobuma, kuid ilma troonist loobumiseta. Rahvuskogu teatas siis Prahas Habsburg-Lotringi dünastia kukutamisest ja kuulutas välja Tšehhoslovakkia vabariigi.

Tšehhi krooni maad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Tšehhi krooni maad, Böömimaa valitsejate loend, Tšehhi valitsejate loend

Tšehhia pärusvaldus (Čechy) koos Kladsko krahvkonnaga (Hrabství kladské) oli Tšehhi kuningriigi peamine ala ja aastast 1348 asutas Karol IV Tšehhi krooni maad (Země Koruny české), koos hõivatud provintsidega:

Ottokari kuningriik aastal 1273

ja ajutiselt ka:

Praha linnus – Tšehhia hertsogite, kuningate ja keisrite iidne residents; pärast aastat 1918 Tšehhoslovakkia ja Tšehhia presidentide residents

Saksa-Rooma riigis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viimaste Přemysliidide ja neile järgnenud Luxemburgide valitsemise ajal oli Tšehhi kuningriik Saksa-Rooma riigi kõige võimsam osariik. Kuningas Václav II krooniti Poola kuningaks aastal 1300, tema poeg Václav III Ungari kuningaks aasta hiljem.

Kuigi mõlemad kroonid kaotati pärast Václav III mõrva aastal 1306, jätkus Tšehhia tõus, kui aastal 1346 valiti Tšehhi trooni pärija, Luxemburgi dünastiast pärinev Karl, Böömi kuningaga Karel I, Roomlaste kuningaks ja krooniti aastal 1355 Saksa-Rooma keisriks. 1356. aasta kuldbulla avaldamine koos järgneva Brandenburgi kuurvürstkonna omandamisega andis Tšehhi kuningriigile kaks häält Saksa-Rooma keisri valimiskogus. Karl tegi Praha keiserlikuks residentsiks ning asutas ka Prahas 1347. aastal Karli ülikooli. Václav IV valitsemise (13781419) järel, Karel I poeg, kuningas Zikmund (14191437) omandas Ungari krooni abielludes aastal 1385 valitseva kuninganna Máriaga.

Hussiitide sõjad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Hussiitide sõjad, Hussiidid, Esimene Praha defenestratsioon, 1419

15. sajandil, 1420. aastatel algasid Tšehhhis tšehhi vaimuliku Jan Husi (umbes 1370–1415) poolt algatatud roomakatoliku kiriku reformiliikumise pooldajate ning roomakatoliku kirikut pooldava Saksa-Rooma riigi vahel sõjategevus, mille haripunkt oli Tšehhis 1419–1437. Ülestõus algas 1419. aastal Prahas pärast Böömimaal kuninga Václav IV surma. Böömimaa valitsejaks valiti Leedu suurvürstiriigist Vytautas, kes valitses kuni surmani 1430. aastal. Ülestõus haaras Praha järel ka Tšehhi lõuna- ja kirdealad. Hussiitide peamise sõjajõu moodustasid taboriidid Jan Žižka ja Prokop Suure juhtimisel, nad lõid tagasi mitu hussiitidevastast ristisõda, kuni said 1437. aastal lüüa ja 1452 alistus Tábori linn.

Tšehhia kaardil aastast 1590

Zikmundi järglased – Ladislaus Postumus (14401457) Habsburgide dünastiast, Jiří Poděbradyst (14581471) ning Jagelloonide dünastia valitsejad – tugevdasid Tšehhia staatust Saksa-Rooma keisririigi autonoomse osana. Kuningas (14711516) Vladislav II-le keelati kuurvürstide poolt osalemine Maximilian I valimistel aastal 1486. Võõrandumine keisririigist jätkus ka Mátyás I valitsusajal (14711490) aastast 1490, kui Tšehhia ja Ungari olid personaalunioonis. Tšehhi krooni maad ei olnud keisririigi osariigid ega ka osad 1500. aasta keisririigi reformiga loodud keisririigi ringkondadest.

Tšehhia kaardil aastast 1648
Tšehhia (1), Moraavia (9) ja Austria Sileesia (11) Austria-Ungaris (1867–1918)

Austria ertshertsogkonnas[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pärast Jagelloonide dünastiasse kuulunud Ungari ja Böömimaa kuninga (15161526) Lajos II varajast surma Mohácsi lahingus, Osmanite vägede vastu, aastal 1526 päris Tšehhi kuningriigi tema naisevend Habsburgide dünastiast Austria ertshertsog Ferdinand I (15261564), Saksa-Rooma keiser Karl V noorem vend, kes sai keisriks aastal 1558.

Kolmekümneaastane sõda[muuda | redigeeri lähteteksti]

Järgnenud Tšehhia liidendamine Habsburgide monarhiaga kohaliku protestantliku aadelkonna vastupanu murdmiseks päädis 1618. aasta Praha defenestratsiooniga ja Kolmekümneaastase sõjaga. Tšehhide kaotus Valgemäe lahingus aastal 1620 lõpetas Tšehhia autonoomialiikumise.

Next.svg Pikemalt artiklis Kolmekümneaastane sõda

Austria keisririigis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Saksa-Rooma riigi lõpetamisega Napoleoni sõdade Kolmanda koalitsiooni sõjas, aastal 1806 liidendati Tšehhi kuningriik Austria keisririigiga ja kuningatiitel jäi Austria keisrile.

1867. aasta Austria-Ungari kompromissiga said Tšehhia, Moraavia ja Austria Sileesia provintsid Tsisleitaania keiserlik-kuninglikeks kroonimaadeks.

Next.svg Pikemalt artiklis Austria-Ungari

Kuningriigi pärand tänapäeval[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tänapäeva Tšehhi vabariik, mis koosneb Tšehhiast, Moraaviast ja Tšehhi Sileesiast, kasutab siiani mõnd Tšehhi kuningriigi sümbolit: kahe sabaga vapilõvi, punane ja valge triip riigilipul ning kuningaloss presidendi residentsina.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]