Seitsmeaastane sõda

Allikas: Vikipeedia
Seitsmeaastane sõda
Toimumisaeg 17561763
Toimumiskoht Euroopa ja Põhja-Ameerika
Groß-Jägersdorfi lahing (1757)
Zorndorfi lahing (1758)
Palzigi lahing (1759)
Kunersdorfi lahingu (1760)
Territoriaalsed
muudatused
Euroopas, Põhja-Ameerikas, Indias ja Lääne-Aafrikas
Osalised
Union flag 1606 (Kings Colors).svg Suurbritannia kuningriik
Wappen Preußen.png Preisimaa kuningriik
Coat of Arms of Brunswick-Lüneburg.svg Braunschweig-Lüneburg
Flag of Portugal.svg Portugal
Armoiries de La Falloise.svg Braunschweig-Wolfenbüttel
Hessen-Kassel
Royal Standard of the King of France.svg Prantsusmaa kuningriik
Flag of Russia.svgVenemaa keisririik
Flag of the Habsburg Monarchy.svg Austria keisririik
Flag of Sweden.svgRootsi kuningriik
Flag of Electoral Saxony.svg Saksimaa kuurvürstiriik
Flag of the Kingdom of the Two Sicilies (1816).svg Napoli kuningriik
QUATTRO MORI.jpg Sardiinia kuningriik
Väejuhid või liidrid
Wappen Preußen.png Friedrich II Flag of the Habsburg Monarchy.svg Maria Theresia
Royal Standard of the King of France.svg Louis XV
Flag of Russia.svg Katariina II
Flag of Russia.svg Stepan Apraksin
Flag of Russia.svg Wilhelm von Fermor
Flag of Russia.svg Pjotr Saltõkov

Seitsmeaastane sõda oli aastail 17561763 Euroopas, Põhja-Ameerikas, Indias ja Lääne-Aafrikas peetud sõda, milles osalesid praktiliselt kõik Euroopa olulisemad riigid.

Sõjategevus Euroopas[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sõda algas 17. (28) augustil 1756. aastal Preisimaa kallaletungiga Saksimaa kuurvürstiriigile. Samal aastal ründas Prantsuse laevastik Vahemerel Suurbritannia vägesid ja vallutas Minorca saare.

1757. aasta maikuus asus Venemaa sõjavägi feldmarssal Stepan Apraksini juhtimisel vastu Preisi vägedele, eesmärgiga piirata Friedrich II püüdlusi laiendada Preisimaa kuningriigi piire ning mõjuvõimu Euroopas.

Esimesed lahingud Preisimaa ja Venemaa vahel toimusid Ida-Preisimaal. 24. juunil vkj 1757. aastal vallutasid Venemaa väed Memeli linna. Sama aasta 19. augustil purustas Venemaa armee Groß-Jägersdorfi lahingus Preisi väed, kuid Venemaa sisepoliitika tõttu pealetung Preisimaale peatus. Venemaa keisrinna Jelizaveta Petrovna (1709–1761) haiguse tõttu ning paleeintriigide tulemusena (keisrikandidaat Peeter III preisimeelsus) jäi Apraksin äraootavale seisukohale edasise lahingutegevuse suhtes. Jelizaveta Petrovna paranedes anti Apraksin aga kohtu alla, kõrvaldati ülemjuhataja kohalt ning asendati krahv William W. Fermoriga, kes jätkas edukat sõjategevust. 11. (22) jaanuaril 1758 vallutasid Venemaa väed Köningsbergi, mille tulemusena Ida-Preisimaa läks Venemaa koossseisu. 1758. aastal jätkus sõjategevus Venemaa jaoks eriliste edusammudeta.

1759. aastal alustas Venemaa armee pealetungi Oderi liinil. Venemaa vägede uue ülemjuhataja Pjotr Saltõkovi juhtimisel lõi 41 000-meheline Venemaa armee 28 000-mehelist Preisimaa armeed ning purustas selle Palzigi lahingus ja vallutas Oderi äärse Frankfurdi.

1.(12) augustil 1760. aastal purustas Venemaa ja Austria ühisvägi Kunersdorfi lahingus Preisimaa armee ning 28. septembril (vkj 9. oktoober) 1760 vallutasid Berliini.

25. detsembril 1761. aastal suri keisrinna Jelizaveta Petrovna ning keisriks saanud Peeter III lõpetas kohe sõja Preisimaaga ja tagastas Preisimaale kõik vallutatud maa-alad. 24. aprillil 1762. aastal sõlmisid Peeter III ja Friedrich II liidulepingu, mis küll Katariina II võimulesaamisel tühistati, kuid sõjategevust uuesti enam ei alustatud.