Vene-Poola sõda (1632–1634)

Allikas: Vikipeedia
Vene-Poola sõda (1632–1634)
Osa Vene-Poola sõdadest
Rzeczpospolita 1600.png
Rzeczpospolita ja Moskva tsaaririigi vahelised Deulino vaherahu järgsed piirialad
Toimumisaeg 16321634
Toimumiskoht Smolenski piirkond
Tulemus status quo
4. juunil 1634. aastal sõlmitud Poljanovski rahulepinguga
Osalised
Rzeczpospolita Moskva tsaaririik
Väejuhid või liidrid
Poola kuningas Władysław IV Waza
Krzysztof Radziwiłł
Aleksander Gosiewski
Moskva tsaar Mihhail I Fjodorovitš
Vassili Šein

Vene-Poola sõda (1632–1634) ehk Smolenski sõda oli sõjaline konflikt Moskva tsaaririigi ja Rzeczpospolita vahel Rzeczpospolita koosseisu kuulunud Smolenskimaa ja Severskimaa (Brjanski, Sumõ, Belgorodi, Orjoli ja Tšernigivi piirkond) pärast.

Rzeczpospolita ja Moskva tsaaririigi vahelised Poljanovski rahuleping järgsed piirialad

Sõjaeelne olukord[muuda | redigeeri lähteteksti]

16. sajandil, Moskva-Leedu sõja tulemusel liitis Moskva suurvürstiriik alad suurvürstiriigiga 17. sajandi alguses Venemaa tsaaririigis toimunud Segaduste ajal ning Rzeczpospolita vägede invasiooni Venemaale, liitis Rzeczpospolita Smolenski alad oma riigiga. 1632. aastal suri Poola kuningas Zygmunt III Waza ning uue kuninga valimise ajal otsustas Moskva kasutada olukorda ning alustada sõda piirkondade taasvallutamiseks, vaatamata veel kehtinud Deulino vaherahule.

Smolenski ajaloolise kindluse rekonstrueering

Sõjategevus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tsaaririigi väed (32 000 meest, 151 kahurit ja käsikahurit, 7 suurtükki-müüsrit) bojaar Mihhail Šeini ja okolnitši Artemi Izmailovi juhtimisel asusid 3. augustil sõjakäigule Moskvast, 110 km läänes asunud piirilinna Možaiskisse. Kohtamata piirialadel vastupanu, vallutasid nad teel Kritševi, Serpeiski, Dorogobuži, Neveli, Roslavli, Starodubi, Potšepi, Sebeži, Krasnõi, Trubtševski ja teised linnad ning jõudsid 1632. aasta detsembris Smolenski linna alla, mida asusid piirama.

Moskva tsaaririigi väed piirasid Smolenski sisse, kuid piiramissuurtükkide puudumise tõttu piirdusid piiramisrajatiste ja kantside ehitamise ning linna blokeerimisega. 1633. aasta märtsis jõudsid linna alla piiramissuurtükid ning algas linna pommitamine. Tsaaririigi väed tegid linnale kaks tulemusteta tormijooksu (26. mail ja 10. juunil).

1633. aastal alustas Krimmi khaaniriik Moskva tsaaririigi vastu sõda ning laastas Rjazani, Tula, Kolomna ja Kaluuga piirkondi. Smolenski piiramisel ja sõjakäigul osalenud maakaitseväe aadlikud lahkusid Šeini väest ning suundusid oma pärus- ja teenismõisu kaitsma.

28. augustil saabusid Smolenski alla Rzeczpospolita väed Poola kuninga Władysław IV Waza juhtimisel. Septembris-oktoobris toimunud linna blokaadist vabastamise lahingute järel piirasid Rzeczpospolita väed 18. oktoobril piiramisrajatistes asunud Moskva väed sisse ning need alistusid 15. veebruaril 1634. Moskva vägede alistumise ja Smolenski alt lahkumise järel suundusid Rzeczpospolita väed Loode-Venemaa poole, kus asusid piirama 1634. aasta Belõi kindlust. Kindluse edutu piiramine toimus veebruaris-märtsis.

Sõja lõpp ja rahuleping[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sõja lõpetas Smolenski lähedal Poljanski jõe juures sõlmitud Poljanski rahuleping, millega Poola kuningas Władysław IV Waza loobus kõigist Segaduste aegsetest nõuetest Moskva tsaaririigi troonile. Territooriumid, mille nimel Moskva tsaaririik sõda alustas, jäid aga Rzeczpospolita valdusse.