Vene-Poola sõda (1632–1634)

Allikas: Vikipeedia
Vene-Poola sõda (1632–1634)
Osa Vene-Poola sõdadest
Rzeczpospolita 1600.png
Rzeczpospolita ja Moskva tsaaririigi vahelised Deulino vaherahu järgsed piirialad
Toimumisaeg 16321634
Toimumiskoht Smolenski piirkond
Tulemus status quo
4. juunil 1634. aastal sõlmitud Poljanovski rahulepinguga
Osalised
Rzeczpospolita Moskva tsaaririik
Väejuhid või liidrid
Poola kuningas Władysław IV Waza
Krzysztof Radziwiłł
Aleksander Gosiewski
Moskva tsaar Mihhail I Fjodorovitš
Vassili Šein

Vene-Poola sõda (1632–1634) ehk Smolenski sõda oli sõjaline konflikt Moskva tsaaaririigi ja Rzeczpospolita vahel, Rzeczpospolita koosseisu kuulunud Smolenskimaa ja Severskimaa (Brjanski, Sumõ, Belgorodi, Orjoli ja Tšernigivi piirkond) pärast.

Rzeczpospolita ja Moskva tsaaririigi vahelised Poljanovski rahuleping järgsed piirialad

Sõjaeelne olukord[muuda | redigeeri lähteteksti]

16. sajandil, Moskva-Leedu sõja tulemusel liitis Moskva suurvürstiriik alad suurvürstiriigiga 17. sajandi alguses Venemaa tsaaririigis toimunud Segaduste ajal ning Rzeczpospolita vägede invasiooni Venemaale, liitis Rzeczpospolita Smolenski alad oma riigiga. 1632. aastal suri Poola kuningas Zygmunt III Waza ning järgnenud uue kuninga valimise ajal otsustas Moskva kasutada olukorda ning alustada sõda piirkondade taasvallutamiseks, vaatamata veel kehtivale Deulino vaherahule.

Smolenski ajaloolise kindluse rekonstrueering

Sõjategevus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tsaaririigi väed (32 000 inimest, 151 kahurit ja käsikahurit, 7 suurtükki-müüserrit), bojaar Mihhail Šeini ja okolnitši Artemi Izmailovi juhtimisel asusid 3. augustil sõjakäigule Moskvast, 110 km läänesuunas asuvasse piirilinna Možaiskisse. Kohtamata piirialadel vastupanu, vallutasid nad teel, Kritševi, Serpeiski, Dorogobuži, Neveli, Roslavli, Starodubi, Potšepi, Sebeži, Krasnõi, Trubtševski ja teised linnad ning jõudsid 1632. aasta detsembris Smolenski linna alla, mida asusid piirama.

Moskva tsaaririigi väed piirasid Smolenski sisse, kuid piiramissuurtükkide puudumise tõttu, piirdusid piiramisrajatiste ja kantside ehitamise ja linna blokeerimisega. 1633. aasta kevadel, märtsis jõudsid linna alla piiramissuurtükid ning algas linna pommitamine. Tsaaririigi väed tegid linnale kaks tulemusteta tormijooksu (26. mail ja 10. juunil).

1633. aastal alustas Krimmi khaaniriik Moskva tsaariiriigi vastas sõda, ning laastas Rjazani, Tula, Kolomna ja Kaluuga piirkondi. Smolenski piiramisel ja sõjakäigul osalenud maakaitseväe aadlikud, lahkusid ja Šeini väest ning suundusid oma pärus- ja teenismõisu kaitsma.

28. augustil saabusid Smolenski alla, Rzeczpospolita väed Poola kuningas Władysław IV Waza juhtimisel. Septembris-oktoobris toimunud linna deblokeerimislahingute järel, piirasid Rzeczpospolita väed sisse 18. oktoobril piiramisrajatistes asunud Moskva väed ning need alistusid, 15. veebruaril 1634. aastal. Moskva vägede alistumise ja lahkumise järel Smolenski alt suundusid Rzeczpospolita väed Loode-Venemaa suunas, kus asusid piirama 1634. aasta Belõi kindlust. Kindluse edutu piiramine toimus veebruaris - märtsis.

Sõja lõpp ja rahuleping[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sõja lõpetas Smolenski lähedal, Poljanski jõe juures sõlmitud Poljanski rahuileping, millega Poola kuningas Władysław IV Waza loobus kõigist Segaduste aegsetest nõuetest Moskva tsaaririigi troonile. Territooriumid, mille nimel Moskva tsaaririik alustas sõda jäid aga Rzeczpospolita valdusesse.