Segaduste aeg

Allikas: Vikipeedia
Vene tsaaririik 1613. aastal. Willem Blaeu kaardil
Sergei Ivanov (1864-1910). "Segaduste aeg". 1908.

Segaduste ajaks (vene Смутное время) nimetatakse ajajärku Venemaa ajaloos, mis hõlmab ajavahemikku viimase Rjurikovitšite dünastia tsaari Fjodor I surmast 1598. aastal kuni Romanovite dünastia võimuletulekuni 1613. aastal.

17. sajand algas Venemaal mitmeaastase näljahädaga, mis haaras kogu tolleaegse Ida- ja Põhja-Euroopa. Valitses erakordne pakane. Rahvas kahtlustas Ivan Julma surma järel võimule saanud Boriss Godunovi Ivan Julma noorima poja Dmitri tapmises. Paljud esinesid imekombel pääsenud Dmitritena.

Esimene neist oli munk Grigori Otrepjev. Teda toetas ka Poola kuningas. 1605. aastal krooniti ta tsaariks - pärast Boriss Godunovi loomulikku surma ja Fjodor Godunovi ebaloomulikku surma. Kuid vähem kui aasta pärast tapsid ta vandenõulased, kelle juht, vürst Vassili Šuiski, sai uueks tsaariks.

Rahvas ei saanud millestki aru - paljud arvasid et Vale-Dmitri on õige tsaar, ja uus, Vassili, isehakanu. Varsti ilmus Poolast uus isehakanu, kes nimetas end jällegi Dmitriks, kuigi ta väljanägemine oli täiesti erinev. Ta võitis palju toetajaid.

1608. aasta suveks jõudis Vale-Dmitri Moskva alla. Linna vallutada ei suudetud, aga vägesid ei saadetud ka laiali ja nii jäid need sinna mitmeks aastaks. Segadust Venemaal kasutasid ära nii Poola kui Rootsi ja sekkusid oma vägedega.

1610. aastal kukutasid Moskva bojaarid lõplikult toetuse kaotanud tsaari ja lubasid Poola väed Kremlisse. Nad pakkusid trooni Poola kuningapojale Władysławile. Moskva vabastamiseks hakati koguma maakaitseväge – 1612. aastaks 20 000 meest. Moskva alla kogunenud maakaitsevägi sundis poolakad linnast lahkuma.

1613. aastal kutsuti Moskvasse kokku Maakogu, et valida uus tsaar. Valiti 16-aastane Mihhail Romanov, kes pani aluse Romanovite dünastiale, mis püsis Venemaa troonil kuni 1917. aastani.

Mihhail Romanov