Segaduste aeg

Allikas: Vikipeedia
Segaduste aeg
Osa Venemaa pärilussõjast
Willem Janszoon Blaeu. Tabula Russiae ex autographo, quod delineandum curavit Foedor filius Tzaris Borois desumta. MDCXIIII.jpg
Moskva tsaaririik 1613. aastal. Willem Blaeu kaardil
Toimumisaeg 15981613
Toimumiskoht Moskva tsaaririik
Osalised
Moskva tsaaririik . Rzeczpospolita
Rootsi
Zaporižžja Sitš
Väejuhid või liidrid
Moskva tsaar
Boriss Godunov
Vassili IV
Władysław IV Waza
Mihhail I
kaupmees Kuzma Minin
vürst Dmitri Požarski
Dmitri Šuiski
Andrei Vassiljevitš Golitsõn
Vale-Dmitrid
:Grigori OtrepjevVale-Dmitri I
Vale-Dmitri II
Poola kuningas Zygmunt III Waza
Rootsi kuningas Karl IX
Jakob De la Gardie
Karl Filip
Poola Krooni välihetman Stanisław Żółkiewski
hetman Petro Sahaidachnyi
Klušino lahing
Sergei Ivanov (1864-1910). "Segaduste aeg". 1908.

Segaduste ajaks (vene Смутное время) nimetatakse ajajärku Venemaa ajaloos, mis hõlmab ajavahemikku viimase Rjurikovitšite dünastia tsaari Fjodor I surmast 1598. aastal kuni Romanovite dünastia võimuletulekuni 1613. aastal.

Olukord Moskva tsaaririigis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ivan IV. aastal suri Rjurikovitšite dünastia teovõimeline tsaar Ivan IV ehk Ivan Julm/Groznõi. Tsaari järglased, vanemad pojad Dmitri (vanem) uppus Moskva jõge ületades ning Ivani tappis vihahoos tema oma isa. Fjodori noorem vend Dmitri Ivanovitš hukkus aga kahtlastel asjaoludel 1591. aastal ja troonipärija Fjodor Ivanovitši eest valitses tema naisevend Boriss Godunov. 1598. aastal suri Fjodor I ning tsaariks valiti Boriss Godunov. Kui Ivan IV suri, olevat ta määranud Godunovi koos nelja teise bojaariga regentnõukoguna riiki valitsema, Boriss Godunov saavutas pärast Ivani surma uue tsaari juures väga soodsa positsiooni, sest tema õde Irina Godunova oli Fjodori naine.

17. sajand algas Venemaal mitmeaastase näljahädaga, mis haaras kogu tolleaegse Ida- ja Põhja-Euroopa. Valitses erakordne pakane. Rahvas kahtlustas Ivan Julma surma järel võimule saanud Boriss Godunovi Ivan Julma noorima poja Dmitri tapmises. Paljud esinesid imekombel pääsenud Dmitritena.

Esimene neist oli munk Grigori Otrepjev. Teda toetas ka Poola kuningas. 1605. aastal krooniti ta tsaariks - pärast Boriss Godunovi loomulikku surma ja Fjodor Godunovi ebaloomulikku surma. Kuid vähem kui aasta pärast tapsid ta vandenõulased, kelle juht, vürst Vassili Šuiski, sai uueks tsaariks.

Rahvas ei saanud millestki aru - paljud arvasid et Vale-Dmitri on õige tsaar, ja uus, Vassili, isehakanu. Varsti ilmus Poolast uus isehakanu, kes nimetas end jällegi Dmitriks, kuigi ta väljanägemine oli täiesti erinev. Ta võitis palju toetajaid.

1608. aasta suveks jõudis Vale-Dmitri Moskva alla. Linna vallutada ei suudetud, aga vägesid ei saadetud ka laiali ja nii jäid need sinna mitmeks aastaks. Segadust Venemaal kasutasid ära nii Poola kui Rootsi ja sekkusid oma vägedega.

1610. aastal kukutasid Moskva bojaarid lõplikult toetuse kaotanud tsaari ja lubasid Poola väed Kremlisse. Nad pakkusid trooni Poola kuningapojale Władysławile. Moskva vabastamiseks hakati koguma maakaitseväge – 1612. aastaks 20 000 meest. Moskva alla kogunenud maakaitsevägi sundis poolakad linnast lahkuma.

1613. aastal kutsuti Moskvasse kokku Maakogu, et valida uus tsaar. Valiti 16-aastane Mihhail Romanov, kes pani aluse Romanovite dünastiale, mis püsis Venemaa troonil kuni 1917. aastani.