Roosa

Allikas: Vikipeedia
Roosa

Roosa on segu valgest ja punasest värvitoonist. Enamik roosa variatsioone asub punase, purpurpunase ja valge vahel.

Etümoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Roseus on ladinakeelne sõna, mis tähendab "roosiline" või "roosa". Rooma poeet ja filosoof Lucretius kasutas seda sõna, et kirjeldada koidikut oma eepilises poeemis "De rerum natura". Paljudes indoeuroopa keeltes pärineb roosa nimetus samast tüvest, seostudes roosiõiega. Ladina rosa on oski keele kaudu laenatud Lõuna-Itaalia kolooniate kreeka keelest. Kreeka rhodon (aioolia wrodon) tuleneb omakorda aramea sõnast wurrdā, mille aluseks oli assüüria wurtinnu, mis pärines vanapärsia sõnast *warda (vrdl avesta warda, sogdi ward, partia wâr). Pärsia keeles kutsutakse roosat "صورتي", mis tähendab "näo värvi".

Kasutus ja sümboolika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sageli kasutatakse roosat valentinipäeva ja lihavõtetega seoses. Seda kirjeldatakse ka kui "armastuse värvi". Lasterõivastuses peetakse Euroopas viimase sajandi jooksul heleroosat tüdrukute ja helesinist poiste värviks; varem pole see seos nii kindel olnud.

Väljend "roosad prillid" vihjab liigoptimistlikule maailmanägemisele.

Marrakeši linna Marokos on hüütud Roosaks linnaks, kuna paljud sealsed hooned on roosat karva.

2003. aasta revolutsiooni, millega Gruusias tuli võimule president Mihhail Saakašvili, nimetati Roosirevolutsiooniks ning selle sümboliks oli roosa värv.

Roosa värv domineerib Hispaania Léoni provintsi lipul. 1992-2004 määratleti ka Gruusia lipul olevate ristide värvi ametlikult roosana (täpse tooni nimetus inglise keeles on Dogwood Rose).