Poola zlott
Poola zlott (poola keeles złoty, 'kuldne'; lühendina zł) on Poola rahaühik. Zlott jaguneb 100 grossiks (lühendina gr).
1990-ndate alguse hüperinflatsiooni järel zlott devalveeriti. Nõnda sai 1. jaanuaril 1995. aastal 10 000-st endisest zlotist (ISO 4217 valuutakood: PLZ) üks uus zlott (valuutakood PLN).
Poola poliitikud on avaldanud soovi võtta riigis kasutusele euro. Selle üheks takistuseks on peetud inflatsiooni, kuid 2009. aastal alanud majanduskriisile järgnenud eurotsooni raskuste tõtu on ka Poolas hakatud eurosse skeptilisemalt suhtuma.
Sisukord |
Rahatähed [muuda]
Poolas ringlevad vaid viis pangatähenominaali:
- 200 zł kollakas-oraanžikas-pruunikas, kuningas Zygmunt I Stary portreega, harv
- 100 zł roheline-hallkas, kuningas Władysław II Jagiełło portree
- 50 zł sinine, kuningas Kazimierz III Wielki portree
- 20 zł roosa, kuningas Bolesław I Chrobry portree
- 10 zł pruun, Mieszko I portree
Ringluses on ainult 1994. aastaarvuga seeriad (v.a paavst Johannes Paulus II mälestuseks trükitud 50-zlotised meenepangatähed).
Mündid [muuda]
Poolas on ringluses palju münte, õnneks on nad võrreldes teiste valuutadega formaadilt suhteliselt väikesed ja kaalult suhteliselt kerged. Käibel on 9 nominaali:
- 5 zł bimetalne, sees messing, väljaspool nikkel
- 2 zł bimetalne, sees nikkel, väljaspool messing
- 1 zł nikkel
- 50 gr nikkel
- 20 gr nikkel
- 10 gr nikkel
- 5 gr messing
- 2 gr messing
- 1 gr messing
Lisaks neile võib üsna tihti kohata ka suuremaid Nordic Goldist kahezlotiseid meenemünte.
Kursid [muuda]
Seisuga 29. juuni 2011 olid valuutakursid:
Ajalugu [muuda]
Zlott on traditsiooniline Poola rahaühik, mis pärineb keskajast. 14.-15. sajandil nimetati nii kõiki välismaiseid kuldmünte, peamiselt Veneetsia ja Ungari tukateid. 1496. aastal kiitis Poola seim heaks riikliku valuuta väljalaskmise nime all złoty. Zlott jagunes 30 grossiks. (Grosse münditi juba 1347. aastast Praha groschen'i eeskujul.). Gross jagunes omakorda kaheks poolgrossiks (półgrosz) või 3 solidusteks.
