Poola Kuningriik

Allikas: Vikipeedia
Poola Kuningriik
Królestwo Polskie
Choragiew Krakowska.png POL Przemysł II 1295 COA.svg
Lipp Vapp
Polska 992 - 1025.png
Poola Kuningriik, 1025
Riigikeel poola
Riigikirik Roomakatoliku kirik
Pealinn Gniezno
Kraków
Varssavi
Riigipea Bolesław I Chrobry (esimene; 1025), Stanisław II (viimane; 17641795)
Pindala ?
Rahvaarv ?
Iseseisvus 1025
Rahaühik Poola zlott
Poola mark
Riigihümn

Poola Kuningriik (poola Królestwo Polskie; 10251918) oli kuningriik tänapäevase Poola aladel.

Ida-slaavi rahvad ja riigid 1125. aastal

Poola vürstiriik 11. sajandil[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mieszko I poeg Bolesław I Chrobry 9921025 saavutas sõdades Saksa-Rooma riigiga (10041018) Poola täieliku poliitilise ja kirikliku sõltumatuse ning kroonis enda 1025. aastal kuningaks.

Next.svg Pikemalt artiklis Piastide dünastia
Kronoloogia

Feodaalne killustatus 12. sajandil[muuda | redigeeri lähteteksti]

12. sajandil osales katolik Poola Põhjala ristisõdade käigus Visla ääres ja sellest ida pool elavate paganlike kašuubide, vendide jt. alade vallutamises.

Next.svg Pikemalt artiklis Põhjala ristisõjad, Vendi ristisõda

Poola jaotamisele pani 1138. aastal aluse Bolesław III testament, millega ta jagas riigi oma 5 poja vahel. Järgneval ajaperioodil süvenes killustatus veelgi ja 13. sajand keskel oli Poolas juba ligi 20 vürstiriiki. Feodaalsuhete arenguga ühiskonnas saavutasid magnaadid üha suurema iseseisvuse, avaldades toetust kord ühele, kord teisele troonipretendendile.

Kesk-Euroopa poliitiline kaart 1190. aastal
Kronoloogia
Mongolite sõjakäik 1241. aastal
Poola kuningriik (1304-1333)

13. sajandi lõpul muutus elu killustatud riigis üha raskemaks, kuid enamikus väikeriikidest valitsesid sellesama Piastide dünastia esindajad. Krakowi katedraalis oli hoiul 1076. aastast pärit kuningakroon. Väikeste vürstiriikide ühendamine osutus väga keeruliseks ülesandeks. Iga vürst tahtis ühendusprotsessi etteotsa astuda. Lõpuks tuli sellega toime Wielkopolska vürst Przemysław II, kes 1295. a. kuningaks krooniti, varsti pärast seda aga tapeti.

Sõjad mongolitega[muuda | redigeeri lähteteksti]

13. sajandi keskel Kesk-Euroopasse toimunud kolm mongolite kallaletungi (aastail 1241, 1259, 1287)

Mongoli vägede sissetung Euroopasse sundis Euroopa kristlikke riike ja valitsejaid tegema koostööd ühise vaenlase vastu. Batu-khaani väed (milles olid ka vasallidena Smolenski väed) tungisid kolmes osas Euroopasse. Üks osa vallutas Poola, purustades Sileesia hertsogi ja Saksa ordu ühendväed. Jaanuaris vallutasid mongoli väed Lublini linna, 3. veebruaril purustasid Poola väed Turski all ja veebruari lõpul vallutasid Sandomierzi linna.

Teine osa tungis läbi Poola, ületas Karpaadid ja kolmas osa liikus Doonau kallast mööda , Ungarisse ja Transilvaaniasse, mida aeglustasid vaid polovetside, moraavlaste, Malta ordu, Saksa ordu ja Templiordu ühendväed Legnitzi lahingus.

1241. aasta 11. aprillil Mohi lahingus purustati Ungari kuninga Béla IV, horvaatide ja Templiordu väed.

Mongolid tungisid pidurdamatult edasi Boheemiasse, Serbiasse ja Saksa-Rooma riiki,[1][2] aga enne kui mongolitel oli võimalik Viin vallutada, peatas Ugedei surm detsembris 1241 vallutusretke.[3][4]

Sõjad Saksa ordu ja Brandenburgiga[muuda | redigeeri lähteteksti]

Brandenburgi margi ja Saksa ordu rünnakud laastasid Poola riiki kuulunud preislaste alasi. 1230. aastal Chełmnomaale asunud Saksa ordu rajas Preisimaal 1234 orduriigi, millest kujunes Poolale tõsine oht; Rooma-katoliku kirik aga 1243. aastal Eestimaa, Liivimaa ja Preisimaa peapiiskopkonna: Ermlandi, Kulmi, Pomesaania ja Samlandi piiskopkonnad, mis peagi langesid saksa ordu võimu alla. Aastetel 1308 - 1309 hõivas orduriik Ida-Pommeri (koos Gdańskiga).

13-14. sajandi vahetusel pidevad vallutused Böömimaa kuningate ja Böömimaa kuningriigi poolt.

Kronoloogia
Brandenburgi mark 1320. aasta paiku.
Kesk-Euroopa 14. sajandi esimesel kolmandikul

14. sajand[muuda | redigeeri lähteteksti]

Piastide dünastiasse kuulunud Poola kuninga Kazimierz III (1333–1370) valitsemisaja lõpuks suudeti jällegi ühendada Poolamaa ühise kuninga võimu alla ning algas Poola territooriumi laiendamise etapp sõdada ning abielusidemeid kasutades, mille tulemusena 1498. aastaks hõlmas Poola kuningriigi territoorium 1/3 Euroopa maismaast.

Poola kuningriik, aastatel 1333-1370, Kazimierz III Suure valitsusajal
Poola ja Leedu, Vene ja Žemaitija pärast Krevo uniooni 1387. aastal

1386. aastal abiellus kuninga Lajos I üks naispärijatest Jadwiga Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi suurvürsti Jogailaga, kelle kroonimine ka Poola kuningaks Wladyslaw II-na ja loodud Krevo unioon muutis Poola ja Leedu valitseja personaaluniooni alusel ühise valitsejaga, kuid iseseisvate riikide liiduks.

Next.svg Pikemalt artiklis Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik, Jagelloonid
Kronoloogia

15. sajand[muuda | redigeeri lähteteksti]

Poola ja Leedu, Vene ja Žemaitija ühine sõjavägi suutis välja tõrjuda Ruteeniast Ungari garnisonid ning laiendada Leedu, Vene ja Žemaitija valdusi Läänemere põhjarannikul ja idasuunal. 1410. aastal asusid Poola ja Leedu, Vene ja Žemaitija ühine sõjavägi vastu senisele võimsamale sõjalisele jõule Ida-Euroopas Saksa ordule, kelle väed purustati Grünwaldi lahingus Poola kuninga Wladyslaw II ja Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriigi suurvürsti Vytautase juhtimisel. Saksa ordu võim Žemaitijas lõpetati 1422. aastal Melno rahulepinguga.

Next.svg Pikemalt artiklis Grünwaldi lahing
Krevo uniooniga ühendatud Poola kuningriik ja Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriik 1466. aastal, II Thorni rahulepingu järgselt. LVŽ svr on märgitud kollase värviga. Rahulepingu alusel liideti Poolaga Pomereelia koos Gdanski linnaga ning Poola omandas väljapääsu Läänemerele

Hussiitide sõjad[muuda | redigeeri lähteteksti]

1419. aastal pärast Böömimaal kuninga Václav IV surma alanud hussiitide sõdu valiti Böömimaa valitsejaks Vytautas, kes valitses kuni surmani 1430. aastal.

Next.svg Pikemalt artiklis Hussiitide sõjad

Sõjad Ottomani impeeriumiga[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pärast Ungari kuningas Alberti surma sõjakäigul 1439. aastal Euroopasse tungiva Ottomani impeeriumi vastu kutsuti Wladyslaw III Ungari ja Böömimaa valitsejaks, Władysław III hukkus Varna ristisõja käigus Varna lahingus 10. novembril 1444. aastal, kus Ottomani impeeriumi väed sultan Murad II juhtimisel purustasid Poola ja Ungari armee, mida juhtisid Władysław III ja Hunyadi János.

Poola kuningriik pärast Vladislav II ehk Ulászló II valimist Ungari (1471) ja Böömimaa (1490) kuningaks. Kaardil paremal pool asuvad Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriigi maad

Sõjad Saksa orduga[muuda | redigeeri lähteteksti]

1454. aastal alustasid Poola ja Leedu, Vene ja Žemaitija ühine sõjavägi Kolmeteistkümneaastast sõda Saksa orduga, mis lõppes Poolale ja Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigile eduka I Thorni rahulepinguga, millega Saksa ordu loovutas Poolale poole oma territooriumist (Lääne-Preisimaa) ning Saksa ordu kõrgmeister tunnistas end hiljem 1525. aasta Krakówi lepinguga Poola kuninga vasalliks ja Poola kuningriigi suverääniõigust Preisimaa üle.

Next.svg Pikemalt artiklis Preisimaa

Sõda Krimmi khaaniriigiga[muuda | redigeeri lähteteksti]

1485. aastal alustas kuningas Kazimierz IV sõda Moldovas krimmitatarlaste vastu Poola-Krimmitatari sõda (1485-1501), mis kestis vahelduva eduga 1501. aastani, kuid sõja tulemusena tunnistas Moldova vürst Ştefan cel Mare end Poola kuninga vasalliks.


Sõjad Moskva Suurvürstiriigiga[muuda | redigeeri lähteteksti]

Poola kuningriigi ja Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi maalad, 1619. aastal, koos vasalliriikide: Preisimaa hertsogkonna, Kuramaa hertsogkonna ning Liivimaa hertsogkonnaga

15–16. sajandil pidas Poola toetusel Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik Moskva Suurvürstiriigiga sõdu kahe riigi piirialade pärast.

Next.svg Pikemalt artiklis Moskva-Leedu sõjad: Moskva-Leedu sõda (1492–1494), Moskva-Leedu sõda (1500–1503), Moskva-Leedu sõda (1507–1508) jne)

16. sajand[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Rzeczpospolita
Next.svg Pikemalt artiklis Põhjamaade seitsmeaastane sõda
Next.svg Pikemalt artiklis Liivi sõda

17. sajand[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sõjad Rootsiga[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Poola-Rootsi sõda (1600–1629), mida võidakse omakorda jagada neljaks eraldi sõjaks;
Next.svg Pikemalt artiklis Rootsi-Poola sõda (1600–1611), (1617–1618), (1621–1625), (1626–1629)
Next.svg Pikemalt artiklis Teine Põhjasõda (1655–1660), Uputus (Poola), Oliwa rahu

Sõjad Venemaaga[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Vene-Poola sõda (1654–1667) ehk Kolmeteistkümneaastane sõda
Next.svg Pikemalt artiklis Vene Suurvürstiriik (1658–1659), Ukraina ajalugu, Vasakkalda-Ukraina ja Paremkalda-Ukraina

18. sajand[muuda | redigeeri lähteteksti]

Põhjasõja lahingutegevus I etapp (1700–1709) ja II etapp 1710–1721 Põhjasõja lahingutegevus I etapp (1700–1709) ja II etapp 1710–1721
Põhjasõja lahingutegevus I etapp (1700–1709) ja II etapp 1710–1721
Next.svg Pikemalt artiklis Põhjasõda

Poola jagamised[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Poola jagamised
Eelnev:
Poola vürstiriik
Poola kuningriik
10251569
Järgnev:
Rzeczpospolita
(ühise valitsejaga Poola kuningriigi ja Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi ühisriik

1791–1795[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jaotatud Rzeczpospolita pärast 1799. aastat
Poola jagamine 1815. aasta Viini kongressi järel

1815–1831, Kongressi-Poola[muuda | redigeeri lähteteksti]

Peale Neljandat Poola jagamist Viini kongressi tulemusena moodustati 1815 Varssavi Hertsogiriigist Venemaaga reaalunioonis olev Poola Kuningriik (nn. Kongressi-Poola),

Keiser Aleksander I andis välja (15. vkj) (27. novembril 1815 Poola kuningriigi ja selle elanike põhiõigusi määrava konstitutsiooni, mistõttu nimetati Venemaa Keisririigi koosseisus ning keisri asemiku (keiserliku perekonna suurvürsti) poolt valitsetavat Poola osa Kongressi-Poolaks.

Suurvürsti juhtimisel osalesid Poola valitsemises Riiginõukogu ja Haldusnõukogu. Haldusnõukogu oli kuningriigi kõrgeim täidesaatev organ, kellele allusid: sõjaministeerium, kohtuministeerium, sise- ja politseiministeerium, haridus- ning usuasjade ministeerium.

Rahvaesinduseks oli valitavad poola aadlike ja linnakodanike poolt valitavad kaheosaline Seadusinõustav seim. Esimene oli Senaatorite ja teine saadikute esindajatele. Senaatorite kotta kuulusid aadlikud, kelle määras eluaegsetena keiser ja Saadikutekoja moodustasid šlahta ning rahvakogude esindajad. Seimil ei olnud seadusandliku initsiatiivi õigust, vaid arutas seaduseprojekte, mille olid esitanud keiser või Riiginõukogu. 1830. aastal aga kuulutati Poola Venemaa Keisririigi osaks, mis oli ka 1831. aasta Poola ülestõusu põhjuseks.

1916–1918, Saksa Poola kuningriik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Poola kuningriigi 1916–1918 vapp

I maailmasõjas okupeerisid Saksa Riik ja Austria-Ungari 1915 Venemaale kuulunud Poola alad ning moodustasid 5. oktoobril 1916 marionetliku Poola Kuningriigi.










Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Weatherford. p. 157.
  2. Howorth. pp. 55–62.
  3. Weatherford. p. 158.
  4. Matthew Paris. English history (trans. by J.A.Giles). p. 348.