Poola Kuningriik

Allikas: Vikipeedia
Poola Kuningriik
Królestwo Polskie
Choragiew Krakowska.png POL Przemysł II 1295 COA.svg
Lipp Vapp
Polska 992 - 1025.png
Poola Kuningriik, 1025
Riigikeel poola
Riigikirik Roomakatoliku kirik
Pealinn Gniezno
Kraków
Varssavi
Riigipea Bolesław I Chrobry (esimene; 1025), Stanisław II (viimane; 17641795)
Pindala ?
Rahvaarv ?
Iseseisvus 1025
Rahaühik Poola zlott
Poola mark
Riigihümn

Poola Kuningriik (poola Królestwo Polskie; 10251569) oli kuningriik tänapäevase Poola aladel.

Ida-slaavi rahvad ja riigid 1125. aastal
Poola jagatuna (1138) Bolesław III Krzywousty poegade vahel

Vürst Mieszko I (ca 960992) juhtimisel liideti Odra ja Bugi jõgede ning Läänemere ja Karpaatide vahel elavad lehhiitide hõimud, kujaavlased keskusega Kruszwicas, Masoovia (keskus Plock), Ledzie Sandomierziga, Pommeri (Gdańsk ja Wolin), Sileesia hõimud (Wroclaw, Opole ja Legnica) ning vislaanid (Kraków). Mieszko I liidendas esmakordselt enamiku nüüdse Poola alast, rajades Poola riigi, mida juhtis Piastide dünastia.

Next.svg Pikemalt artiklis Poola ajalugu

Poola vürstiriik 11. sajandil[muuda | redigeeri lähteteksti]

Poola kuninga Mieszko I poeg Bolesław I Chrobry 9921025 saavutas sõdades Saksa-Rooma riigi Saksa-Rooma keisri ja Saksa kuninga Heinrich II Pühaga (10041018) Poola täieliku poliitilise (Saksa-Rooma riigist) ja kirikliku (Saksamaa Magdeburgi peapiiskopkonnast) sõltumatuse ning kroonis enda 1025. aastal kuningaks, omades 1000 aastal rajatud Gniezno peapiiskopkonda.

Next.svg Pikemalt artiklis Piastide dünastia
Kronoloogia

Feodaalne killustatus 12. sajandil[muuda | redigeeri lähteteksti]

12. sajandil osales katolik Poola Põhjala ristisõdade käigus Visla ääres ja sellest ida pool elavate paganlike kašuubide, vendide ja muude alade vallutamises.

Next.svg Pikemalt artiklis Põhjala ristisõjad, Vendi ristisõda
Kronoloogia
Next.svg Pikemalt artiklis Sileesia hertsogkonnad, Sileesia hertsogkond, Suur-Poola hertsogkond, Masoovia hertsogkond, Kujaavia hertsogkond, Sandomierzi hertsogkond
Poola kuningriik (1304-1333)
Kesk-Euroopa 14. sajandi esimesel kolmandikul

13. sajandi lõpul muutus elu killustatud riigis üha raskemaks, kuid enamikus väikeriikidest valitsesid sellesama Piastide dünastia esindajad. Krakowi katedraalis oli hoiul 1076. aastast pärit kuningakroon. Väikeste vürstiriikide ühendamine osutus väga keeruliseks ülesandeks. Iga vürst tahtis ühendusprotsessi etteotsa astuda. Lõpuks tuli sellega toime Suur-Poola (Wielkopolska) vürst Przemysław II, kes 1295. aastal kuningaks krooniti, varsti pärast seda aga tapeti.

13.–14. sajandi vahetusel toimusid pidevad vallutused Böömimaa kuningate ja Böömimaa kuningriigi poolt.

14. sajand[muuda | redigeeri lähteteksti]

Piastide dünastiasse kuulunud Poola kuninga Kazimierz III (1333–1370) valitsemisaja lõpuks suudeti jällegi ühendada Poolamaa ühise kuninga võimu alla ning algas Poola territooriumi laiendamise etapp sõdada ning abielusidemeid kasutades, mille tulemusena 1498. aastaks hõlmas Poola kuningriigi territoorium 1/3 Euroopa maismaast.

Poola kuningriik, aastatel 1333-1370, Kazimierz III Suure valitsusajal
Poola ja Leedu, Vene ja Žemaitija pärast Krevo uniooni 1387. aastal
Kronoloogia
Next.svg Pikemalt artiklis Jagelloonid

15. sajand[muuda | redigeeri lähteteksti]

Poola ja Leedu, Vene ja Žemaitija ühine sõjavägi suutis välja tõrjuda Ruteeniast Ungari garnisonid ning laiendada Leedu, Vene ja Žemaitija valdusi Läänemere põhjarannikul ja idasuunal.

Saksa ordu–Poola sõda (1409–1411)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Saksa ordu–Poola sõja lahingutegevuse kaart (1410–11)
Next.svg Pikemalt artiklis Saksa ordu–Poola sõda (1409–1411), Grünwaldi lahing

1409. aastal 6. augustil kuulutas Saksa ordu kõrgmeister Ulrich von Jungingen sõja Poolale ning vallutas osa Poola ja Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi piirialasi, välja kuulutatud maakaitsväe kogunemise järel vallutasid poola väed tagasi Bydgoszczi kuid 1409. aasta sügisel sõlmiti orduga vaherahu. 1410. aasta sügiseks kogusid mõlemad tugeva sõjaväe ning 1410. aastal sügisel asusid Poola ja Leedu, Vene ja Žemaitija ühine sõjavägi sõjakäigule senise võimsama sõjalise jõu vastu Ida-Euroopas Saksa ordule, kelle väed purustati Grünwaldi lahingus Poola kuninga Wladyslaw II ja Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi suurvürsti Vytautase juhtimisel. Langesid ordu kõrgmeister Ulrich von Jungingen, suurkomtuur, suurmarssal, suurvarahoidja jt. Nädal pärast lahingut suundusid Leedu ja Poola väed saksa ordu keskuse Marienburgi lossi piirama, kuid lõpetasid selle 18. septembril. Grünwaldi ehk Tannenbergi lahing nõrgestas Saksa ordut. Saksa ordu ja Poola vahelise sõja lõpetas 1411. aastal sõlmitud Thorni rahu. Saksa ordu võim Leedu suurvürstiriigi Žemaitija aladel lõpetati 1422. aastal Melno rahulepinguga.

Krevo uniooniga ühendatud Poola kuningriik ja Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriik 1466. aastal, II Thorni rahulepingu järgselt. LVŽ svr on märgitud kollase värviga. Rahulepingu alusel liideti Poolaga Pomereelia koos Gdanski linnaga ning Poola omandas väljapääsu Läänemerele

Hussiitide sõjad[muuda | redigeeri lähteteksti]

1419. aastal pärast Böömimaal kuninga Václav IV surma alanud hussiitide sõdu valiti Böömimaa valitsejaks Vytautas, kes valitses kuni surmani 1430. aastal.

Next.svg Pikemalt artiklis Hussiitide sõjad

Sõjad Ottomani impeeriumiga[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pärast Ungari kuningas Alberti surma sõjakäigul 1439. aastal Euroopasse tungiva Ottomani impeeriumi vastu kutsuti Wladyslaw III Ungari ja Böömimaa valitsejaks, Władysław III hukkus Varna ristisõja käigus Varna lahingus 10. novembril 1444. aastal, kus Ottomani impeeriumi väed sultan Murad II juhtimisel purustasid Poola ja Ungari armee, mida juhtisid Władysław III ja Hunyadi János.

Poola kuningriik pärast Vladislav II ehk Ulászló II valimist Ungari (1471) ja Böömimaa (1490) kuningaks. Kaardil paremal pool asuvad Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriigi maad

Sõjad Saksa orduga[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Kolmeteistkümneaastane sõda (1454–1466), Kuninglik Preisimaa

1454. aastal alustasid Poola ja Leedu, Vene ja Žemaitija ühine sõjavägi Kolmeteistkümneaastast sõda Saksa orduga, mis lõppes Poola kuningale eduka Thorni teise rahuga, millega Saksa ordu loovutas Poolale Kuningliku Preisimaana poole oma territooriumist (Ida-Pommeri ja Lääne-Preisimaa) ning Saksa ordu kõrgmeister tunnistas end Leedu suurvürsti ja Poola kuninga Kazimierz IV vasalliks, hiljem tunnistas end 1525. aasta Krakówi lepinguga Poola kuninga suverääniõigust ka Saksa orduriigi sekulariseerinud Saksa ordu kõrgmeister Albrecht von Hohenzollern.

Next.svg Pikemalt artiklis Preisimaa

Sõda Krimmi khaaniriigiga[muuda | redigeeri lähteteksti]

1485. aastal alustas kuningas Kazimierz IV sõda Moldovas krimmitatarlaste vastu Poola-Krimmitatari sõda (14851501), mis kestis vahelduva eduga 1501. aastani, kuid sõja tulemusena tunnistas Moldova vürst Ştefan cel Mare end Poola kuninga vasalliks.

Sõjad Moskva suurvürstiriigiga[muuda | redigeeri lähteteksti]

15.–16. sajandil pidas Poola toetusel Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik Moskva suurvürstiriigiga sõdu kahe riigi piirialade pärast.

Next.svg Pikemalt artiklis Moskva-Leedu sõjad: Moskva-Leedu sõda (1492–1494), Moskva-Leedu sõda (1500–1503), Moskva-Leedu sõda (1507–1508) jne)

Lublini uniooniga (1569) liitusid Leedu ja Poola üheks riigiks Rzeczpospolitaks, kus võim kuulus Poola-Leedu ühisele seimile.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. MAAILMA KOHANIMED, Süstemaatiline register, POOLA, Eesti Keele Instituudi kohanimeandmed, Kohanimeandmebaas KNAB