Eesti Vabariigi teaduspreemia

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Riigi teaduspreemia)
Riigi teaduspreemiate kätteandmine 2021. aastal Eesti Teaduste Akadeemia saalis

Eesti Vabariigi teaduspreemia, ka Riigi teaduspreemia[1], algtähiseks on 20. august 1990, mil võeti vastu vabariigi valitsuse määrus "Eesti Vabariigi preemiate asutamise kohta". Selle määruse kohaselt kehtestati igal aastal teaduse, majanduse ja kultuuri valdkonnas á viis preemiat. Teaduspreemiad määratakse Eesti teadustöötajatele ja teaduskollektiividele silmapaistvate teadustöö tulemuste eest. Preemiad antakse laureaatidele välja Eesti vabariigi aastapäeval[2].

Alates 2004. aastast võib määrata teaduspreemia vastava teadusala paradigmat ja maailmapilti mõjutava, uut teadusvaldkonda rajava teadusliku avastuse või olulise sotsiaalmajandusliku mõjuga innovaatilise tooteni viinud avastusel põhineva leiutise või teadus- ja arendustöö eest.

Pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest võib igal aastal määrata kaks preemiat ning aastapreemia võib määrata eelmise nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde esiletõstmiseks järgmistes teadus- ja arendustegevuse valdkondades:

Riigi teaduspreemiate väljaandmist reguleerib "Riigi teaduspreemiate põhimäärus".[3][1]

Alates 1997. aastast annab Eesti Teaduste Akadeemia välja kogumikku "Eesti Vabariigi teaduspreemiad" (kuni aastani 2014) ja Eesti Vabariigi preemiad (alates 2015) [4].

Teaduspreemia laureaate[muuda | muuda lähteteksti]

1991[muuda | muuda lähteteksti]

  • E. Vesman "Deuteeriumi müü-molekulide tekke resonantsmehhanismi teoreetiline avastamine";
  • I. Heinsalu, K. Müürsepp, H. Nestor, V. Olli (postuumselt), A. Raukas, M. Rubel, R. Urgard, H. Viiding (postuumselt) tsükkel "Eesti geoloogia ajalugu";
  • M. Kaljurand, M. Koel, E. Küllik (postuumselt) "Kompuuterkromatograafia";
  • G. Väljamäe, S. Seppel, T. Uutma, Ü. Sepp, J. Tilk, B. Gordon, U. Umbleja, Ü. Proode, J. Pere, B. Jantra "Mõõteseade ehitussegude reoloogilisteks uuringuteks";
  • V. Aasmäe, I. Blinova, A. Vassiljev, V Krõsanova, H. Luik, A. Laur, A. Maamägi, A. Meiner, J. Roosaare "Süsteemi "valgala-jõgi-laht" imitatsioon-modelleerimine".

1992[muuda | muuda lähteteksti]

1993[muuda | muuda lähteteksti]

1993. aastal jagati teaduspreemiad nelja valdkonda:

  1. täppisteadused,
  2. meditsiin ja põllumajandusteadused,
  3. humanitaar- ja sotsiaalteadused ning pedagoogika
  4. tehnikateadused.
  5. Majandusteadused võisid pretendeerida eraldi antavatele majanduspreemiatele.
  • Täppisteaduste preemia – Mart Elango "Elementaarsed mitteelastsed radiatsiooniprotsessid".
  • Põllumajandusteaduste preemia – kollektiiv koosseisus Ilmar Müürsepp, Ülle Jaakmaa, Aavo Kallas, Jevgeni Kurõkin, Elar Valdmann "Embrüosiirdamistehnoloogia väljatöötamine ja rakendamine geneetilise progressi kiirendamiseks piimakarja kasvatuses".
  • Tehnikateaduste preemia – kollektiiv koosseisus Mart Min (kollektiivi juht), Raul Land, Toomas Parve, Ants Ronk "Optimaalsete faasisünkronisatsiooni süsteemide ning täpsete sünkroonmuundite loomise meetodid ja vahendid".
  • Humanitaarteaduste preemia – Juri Lotman "Valitud artiklid Tartu semiootika koolkonna uurimustest ja avastustest" ja Juhan Peegel "Nimisõna poeetilised sünonüümid regivärssides".

1994[muuda | muuda lähteteksti]

1994. aastal kehtestas Vabariigi Valitsus, et igal aastal määratakse üks riigiteaduspreemia "pikaajalise teadustöö tulemuste eest teadlasele või teadlaste kollektiivile" ning eelmise aasta parimate teadustulemuste esiletõstmiseks viis aastapreemiat järgmistes teadusvaldkondades:

  1. täppisteadused, keemia ja molekulaarbioloogia;
  2. tehnikateadused;
  3. arstiteadus;
  4. geo- ja bioteadused ning põllumajandusteadused
  5. sotsiaal- ja humanitaarteadused (sh majandusteadused).

1995[muuda | muuda lähteteksti]

1996[muuda | muuda lähteteksti]

1997[muuda | muuda lähteteksti]

Riigi teaduspreemia pikaajalise tulemusliku teadustöö eest sai Viktor Palm.

Aastapreemiad:

  • Täppisteadused – Ago Samoson, "Kvadrupooltuumade kahedimensionaalne kõrge lahutusega tuumaresonants spektromeetria mitteorienteeritud pulbrilistes ja amorfsetes tahkistes"
  • Keemia ja molekulaarbioloogia – Mart Ustav, "Papilloomiviiruste genoomi replikatsiooni ja onkogeenide uurimine"
  • Arstiteadus – Mati Rahu (kollektiivi juht), Tiiu Aarelaid, Kaja Gornoi, Heidi Thomson, "Vähktõbi Eestis 1968–1992: haigestumus, levimus, elulemus ja suremus"
  • Geo- ja bioteadused (preemia jagati kahe töö vahel) – Tõnu Meidla, "Eesti hilisordoviitsiumi ostrakoodid"; Urmas Kõljalg, "Seeneperekond Tomntella ha suguluses olevad perekonnad parasvöötmelises Euraasias"
  • Sotsiaalteadused – Wolfgang Drechsler, "Johann Ulrich von Cramer ja demonstreeriv meetod õigusteaduses"
  • Humanitaarteadused (jagati kahe töö vahel) – Valter Lang, "Muistne Rävala. Muistised, kronoloogia ja maaviljelusliku asustuse kujunemine Loode-Eestis, eriti Pirita jõe alamjooksul", Karl Pajusalu "Mitmepoolsed lingvistilised kontaktid Lõuna-Eestis. Verbi murdelõpu variatsioonid Karksis"

1998[muuda | muuda lähteteksti]

Preemia pikaajalise tulemusliku teadustöö eest sai Juhan Peegel.

Aastapreemiad:

1999[muuda | muuda lähteteksti]

Preemia pikaajalise tulemusliku teadustöö eest sai Pavel Bogovski.

Aastapreemiad:

  • Täppisteadused – Ülo Lumiste, uurimuste tsükkel "Semiparalleelsed alammuutkonnad aegruumivormides"
  • Keemia ja molekulaarbioloogia – Agu Laisk, Vello Oja, monograafia "Lehe fotosünteesi dünaamika"
  • Tehnikateadused – Raimund-Johannes Ubar, töö "Digitaalsüsteemide disaini ja diagnostika uued meetodid"
  • Arstiteadus – Raivo Uibo, uurimus "Autoimmuunhaiguste tekkemehhanismid ja immunodiagnostika"
  • Geo- ja bioteadused – Jaanus Paal (kollektiivi juht), Silvia Sepp, Malle Leht, Tõnu Möls, tööde tsükkel "Eesti taimekoosluste ja mõnede taimetaksonite mitmekesisus"
  • Põllumajandusteadused – Tamara Enno, Hilma Peuša, Oskar Priilinn, Hans Küüts, uurimistööde tsükkel "Nisu haiguskindluse geneetika ja aretus"
  • Sotsiaalteadused – Rein Taagepera, tööd üldpolitoloogia ja valimissüsteemide valdkonnas
  • Humanitaarteadused (preemia jagati kahe töö vahel) – Toomas Karjahärm, monograafiad "Ida ja Lääne vahel", "Venestamine Eestis 1880–1917" ja "Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed 1850–1917", Arvo Krikmann, monograafia "Sissevaated folkloori lühivormidesse. Põhimõisteid, žanrisuhteid, üldprobleeme"

2000[muuda | muuda lähteteksti]

Preemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest sai Endel Lippmaa.

Aastapreemiad:

  • Täppisteadused – Peeter Saari, tööde tsükkel "Laialivalgumatud valguslained"
  • Keemia ja molekulaarbioloogia – Jaak Järv, tööde tsükkel "Bioaktiivsete ainete toimemehhanismi ja spetsiifilisuse kvantitatiivse analüüsi meetodite arendamine ja rakendused"
  • Tehnikateadused – Hiie Hinrikus, publikatsioonide tsükkel aastatest 1996–1999 "Elektromagnetväljad biomeditsiinitehnikas"
  • Arstiteadus – Toomas Veidebaum, uuringud teemal "Molekulaarsed markerid vähiepidemioloogias
  • Geo- ja bioteadused – Olevi Kull, Ülo Niinemets, uurimistööde tsükkel "Fotosünteesi kohanemine lehestikus"
  • Sotsiaalteadused – Kalev Katus (kollektiivi juht), Allan Puur, Luule Sakkeus, Asta Põldma, monograafia "Rahvastikuvananemine Eestis"
  • Humanitaarteadused – Tiiu Erelt (kollektiivi juht), Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik, "Eesti keele sõnaraamat ÕS 1999" ja sellega seotud keelekorralduslikud raamatud ja artiklid

2001[muuda | muuda lähteteksti]

Preemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest sai Karl Rebane.

Aastapreemiad:

  • Täppisteadused – Eve Oja, tööde tsükkel "Banachi ruumide aproksimatsiooniomadused ja kaasruumide geomeetria".
  • Keemia ja molekulaarbioloogia – Mati Karelson, monograafia "Molekulaardeskriptorid kvantitatiivsetes struktuur-omadus sõltuvustes".
  • Tehnikateadused – Rein Munter (kollektiivi juht), Juha Kallas, Sergei Preis, Marina Trapido, tööde tsükkel "Täiustatud oksüdatsiooni protsessid loodusvee varude kaitseks ja vee säästvaks kasutamiseks".
  • Arstiteadus – Aleksander Žarkovski (kollektiivi juht), Anti Kalda, Allen Kaasik, tööde tsükkel "Närvirakkude kahjustus ja ravimsõltuvus: molekulaarsed mehhanismid ja farmakoloogiline preventsioon".
  • Geo- ja bioteadused – Dimitri Kaljo (kollektiivi juht), Leho Ainsaar, Linda Hints, Tõnu Martma, Jaak Nõlvak, tööde tsükkel "Isotoopuuringute tulemusi Eesti paleosoilise arenguloo selgitamisel (ordoviitsiumi ja siluri stratigraafia, klimatoloogia ja okeanoloogia".
  • Põllumajandusteadused – Ülo Mander (kollektiivi juht), Valdo Kuusemets, Krista Lõhmus, Ain Kull, Hannes Palang, tööde tsükkel "Põllumajandusmaastike muutused – mõju aineringele ja selle reguleerimine ökotehnoloogiliste võtetega".
  • Sotsiaalteadused – Talis Bachmann, monograafia "Mikrogeneetiline lähenemine teadvustatud psüühikale" ja teised publikatsioonid.
  • Humanitaarteadused – Peeter Torop, uurimused slavistika, tõlketeooria ja semiootika valdkonnas.

2002[muuda | muuda lähteteksti]

Preemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest sai akadeemik Erast Parmasto.

Aastapreemiad:

2003[muuda | muuda lähteteksti]

Vastavalt Valitsuse määrusele otsustati edaspidi anda preemiaid pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest kaks. Need preemiad said akadeemik Jaan Einasto ja akadeemik Ain-Elmar Kaasik.

Aastapreemiad:

  • Täppisteadused – Vladimir Hižnjakov, tööde tsükkel "Mitmekvandiliste protsesside mittehäirituslik teooria".
  • Keemia ja molekulaarbioloogia – Tõnis Pehk, tööde tsükkel kiraalsete molekulide tuumamagnetresonantsspektroskoopia alal.
  • Tehnikateadused – Meelis Mihkla, Arvo Eek, Einar Meister, Heiki-Jaan Kaalep, töö "Eesti keele tekst-kõne süntees".
  • Arstiteadus – Andres Metspalu, genoomiuuringud.
  • Geo- ja bioteadused – Juta Haberman, Aavo Miidel, Tiina Nõges, Ervin Pihu, Anto Raukas, Peipsi järve uuringuid käsitlevad monograafiad "Lake Peipsi.Geology", "Peipsi", "Lake Peipsi. Flora and Fauna" ja "Lake Peipsi". Meteorology, Hydrology, Hudrochemistry".
  • Põllumajandusteadused – Riho Gross, Tiit Paaver, tööde tsükkel "Ohustatud ja kasvatatavate kalaliikide geneetiliste ressursside uuringud".
  • Sotsiaalteadused – Urmas Varblane, uuringute tsükkel "Otseste välisinvesteeringute mõju siirderiikide majanduse konkurentsivõime tõstmisel".
  • Humanitaarteadused – Mari Must, monograafiad "Vene laensõnad eesti murretes" ja "Põhjaeesti keskmurre: häälikulisi ja morfoloogilisi peajooni".

2004[muuda | muuda lähteteksti]

Preemiad pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest said akadeemik Tšeslav Luštšik ja Sulev Vahtre.

Aastapreemiad:

  • Täppisteadused – Nikolai Kristoffel, Teet Örd, tööde tsükkel "Magneesiumdiboriidi ülijuhtivuse mehhanism".
  • Keemia ja molekulaarbioloogia – Margus Lopp (kollektiivi juht), Tõnis Kanger, Anne Paju, tööde tsükkel "Uued asümmeetrilised reaktsioonid ja nende katalüsaatorid".
  • Tehnikateadused – Arkadi Berezovski, töö "Faasisiirdefrondid martensiitsetes tahkistes".
  • Arstiteadus – Eero Vasar (kollektiivi juht), Sulev Kõks, Vallo Volke, Vootele Võikar, uuringutsükkel "Psühhofarmakoloogiline ja geenitehnoloogiline lähenemisviis negatiivsete emotsioonide neurobioloogiliste mehhanismide selgitamiseks".
  • Geo- ja bioteadused – Helgi Arst, tööde tsükkel "Mitmekomponendiliste looduslike vete optilised omadused ja veealune valgusväli".
  • Põllumajandusteadused – Malle Mandre (kollektiivi juht), Katri Ots, Jaan Klõšeiko, Henn Pärn, tööde tsükkel "Metsaökosüsteemi dünaamika ja okaspuude ökofüsioloogiline seisund looduslikes ning antropogeensetes stressitingimustes".
  • Sotsiaalteadused – Mikko Lagerspetz, tööde tsükkel "Postsotsialistliku siirde mõjud Eesti ühiskonnas".
  • Humanitaarteadused – Mati Laur, uurimus "Eesti 18. sajandi ajalugu".

2005[muuda | muuda lähteteksti]

preemiad pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest said Ea Jansen ja akadeemik Ilmar Koppel.

Aastapreemiad:

  • Täppisteadused – Martti Raidal, tööde tsükkel "Kvarkide ja leptonite ühendteooriast".
  • Keemia ja molekulaarbioloogia – Maia Kivisaar, uurimuste tsükkel "Bakterigenoomi mutagenees-adaptatsioonimehhanism keskkonna stressi tingimustes".
  • Tehnikateadused – Jakob Kübarsepp (kollektiivi juht), Ants Lõhmus, Irina Hussainova, Rünno Lõhmus, tööde tsükkel "Mikro- ja nanotehnoloogiliste uurimismeetodite arendamine tööstuslike materjalide väljatöötamiseks".
  • Arstiteadus – Jaanus Harro, afektide neurobioloogilise regulatsiooni alased uurimistööd.
  • Geo- ja bioteadused – Tiiu Märss, uurimistööde tsükkel "Keskpaleosoiliste selgroogsete evolutsioon ja levik põhjapoolkera meredes ning nende praktiline väärtus geoloogias".
  • Sotsiaalteadused – Jüri Allik, eksperimentaal-, sotsiaal- ja isiksusepsühholoogilised uurimistööd.
  • Humanitaarteadused – Magnus Ilmjärv, Eesti ja teiste Balti riikide välispoliitika alased uurimused – monograafia "Hääletu alistumine" ja teised publikatsioonid.

2006[muuda | muuda lähteteksti]

Riigi teaduspreemia innovaatilise tooteni viinud väljapaistva teadus- ja arendustöö eest määrati kollektiivile koosseisus Ago Samoson (kollektiivi juht), Tiit Tuherm, Jaan Past, Andres Reinhold, Tiit Anupõld tööde eest teemal "Ülikiire proovirotatsiooni tehnika arendamine".

Preemiad pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest said Lembit Allikmets ja akadeemik Mihkel Veiderma.

Aastapreemiad:

  • Täppisteadused – Arvi Freiberg (kollektiivi juht), Margus Rätsep, Kõu Timpmann, tööde tsükkel "Fotosünteetiliste valguserastuste polaron-iseloom".
  • Keemia ja molekulaarbioloogia – Ülo Niinemets, uurimuste tsükkel "Lenduvate orgaaniliste ühendite emissiooni füsioloogia".
  • Tehnikateadused – Enn Mellikov (kollektiivi juht), Mare Altosaar, Sergei Beresnev, Andres Öpik, tööde tsükkel "Päikeseelementide uued materjalid ja konstruktsioonid".
  • Geo- ja bioteadused – Kalle Olli, uurimistööde tsükkel "Funktsionaalsed protsessid ja bioloogilised interaktsioonid planktonikooslustes".
  • Põllumajandusteadused – Ülle Jaakma (kollektiivi juht), Triin Hallap, Jevgeni Kurõkin, Andres Valdmann, uurimistööde tsükkel "Veiste sigimise füsioloogia ja patoloogia, rõhuasetusega viljakust mõjutavatele teguritele ja reproduktsiooni biotehnoloogia meetodite edasiarendamisele".
  • Sotsiaalteadused – Talis Bachmann, uurimistööde tsükkel "Kognitiivsete protsesside eksperimentaalne ja teoreetiline uurimine".
  • Humanitaarteadused – Anu Mänd, monograafia "Linna pühadering. Pidukultuur Läänemere Idaranniku hansalinnades 1350 – 1550".

2007[muuda | muuda lähteteksti]

Riigi teaduspreemia teadusharu paradigmat ja maailmapilti mõjutava avastuse eest määrati kollektiivile koosseisus Jaan Einasto (kollektiivi juht), Maret Einasto, Enn Saar ja Erik Tago töö eest teemal "Tumeaine avastamine galaktikate ümbruses ning universumi kärgstruktuur".

Preemiad pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest said Ülo Kaasik ja Ants Viires.

Aastapreemiad:

  • Täppisteadused – Tõnu Kollo, uurimuste tsükkel "Mitmemõõtmelised maatrikstehnikal põhinevad statistikamudelid".
  • Keemia ja molekulaarbioloogia – Mihkel Kaljurand (kollektiivi juht), Mihkel Koel, Merike Vaher, teadustööde tsükkel "Elektromigratsioonilised meetodid bioprotsesside analüüsis".
  • Tehnikateadused – Jaan Aarik, Aleks Aidla, Kaupo Kukli, Väino Sammelselg, Teet Uustare, tööde tsükkel "Dielektriliste materjalide aatomkihtsadestamise tehnoloogia arendamine".
  • Arstiteadus – Mati Rahu, uurimuste tsükkel "Haiguste ja nende mõjurite esinemine Eesti rahvastikus".
  • Geo- ja bioteadus – Peeter Nõges ja Ingmar Ott, monograafia "Verevi järv – teravalt kihistunud hüpertroofne veekogu" ja siseveekogude ökoloogiat käsitlevad teadusartiklid.
  • Põllumajandusteadused – Mihkel Jalakas, monograafia "Veise tiinuse ja sünnituse patoloogia" ning vaagna ja udara kandeaparaadi anatoomia ja obsteetrilise pelvimeetria alased uurimused veisel.
  • Sotsiaalteadused – Maaja Vadi, uurimuste tsükkel "Organisatsiooniline käitumine siirdemajanduses".
  • Humanitaarteadused – Mall Hiiemäe, folkloristika alane uurimistöö.

2008[muuda | muuda lähteteksti]

Preemiad pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest said akadeemik Valdek Kulback ja Tiina Talvik.

Aastapreemiad:

  • Täppisteadused – Tiit Kutser, uurimuste tsükkel "Optiline kaugseire veekeskkonna uuringutes".
  • Keemia ja molekulaarbioloogia – Maido Remm, uurimuste tsükkel "Inimgenoomi bioinformaatiline analüüs".
  • Tehnikateadused – Enn Lust, uurimuste tsükkel "Tahkeoksiidkütuseelementides ja elektrilise kaksikkihi kondensaatorites ning kompaktsete ja poorsete elektroodide ning elektrolüütide vahelisel piirpinnal toimuvate protsesside seaduspärasuste komplekssed uuringud".
  • Arstiteadus – Tõnis Timmusk, publikatsioonide tsükkel "Närvisüsteemi haiguste molekulaarsetest mehhanismidest" eest.
  • Geo- ja bioteadused – Valdur Saks (kollektiivi juht), Jüri Engelbreht, Enn Seppet, Marko Vendelin, tööde tsükkel "Molekulaarne süsteemne bioenergeetika".
  • Põllumajandusteadused – Marika Mänd (kollektiivi juht), Ants-Johannes Martin, Reet Karise, uurimuste tsükkel "Tolmeldajaid ja kultuurtaimede tolmeldamist mõjutavad tegurid".
  • Sotsiaalteadused – Vello Andres Pettai, uurimuste tsükkel "Poliitiliste institutsioonide mõjud poliitilisele kultuurile post-kommunistlikes riikides".
  • Humanitaarteadused – Linnart Mäll, uurimuste tsükkel "Ida mõtteloo humanistlikud baastekstid globaliseeruva tsivilisatsiooni kontekstis".

2009[muuda | muuda lähteteksti]

Preemiad pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest said akadeemik Dimitri Kaljo ja Kalju Kask.

Riigi teaduspreemia innovaatilise tooteni viinud väljapaistva teadus- ja arendustöö eest sai kollektiiv koosseisus Hillar Aben (kollektiivi juht), Leo Ainola, Johan Anton, Andrei Errapart töö "Integraalse fotoelastsusmeetodi teooria, mõõtmistehnoloogia ja aparatuuri väljatöötamine ja rakendamine jääkpingete mõõtmisel klaasitööstuses" eest;

Aastapreemiad:

  • Täppisteadused – Aleksei Šerman, uurimuste tsükkel "Magnetiline ühismõõdutus, pseudopilud ja faaside eraldumine vaskperovskiitides".
  • Keemia ja molekulaarbioloogia – Ülo Langel (kollektiivi juht), Margus Pooga, Mats Hansen, Ursel Soomets, Kalle Kilk, uurimuste tsükkel "Rakusisesed märklauad".
  • Tehnikateadused – Malle Krunks, uurimuste tsükkel "Vedeliksadestuse tehnoloogiad konkurentsivõimelisele päikeseenergeetikale".
  • Arstiteadused – Pärt Peterson, publikatsioonide tsükkel "Tsentraalse immuuntolerantsuse molekulaarsed mehhanismid".
  • Geo- ja bioteadused – Meelis Pärtel, tööde tsükkel "Makroökoloogilised protsessid eluslooduse mitmekesisuse mõjutajana".
  • Põllumajandusteadused – Erkki Truve (kollektiivi juht), Merike Sõmera, Cecilia Sarmiento, uurimuste tsükkel "Taimeviiruste ja taimede kaitsemehhanismide uurimine".
  • Sotsiaalteadused – Tiiu Paas, uurimus "Regionaalsete majandusprotsesside analüüs ja modelleerimine: Eesti majandusareng EL-i ja Läänemere regiooni kontekstis".
  • Humanitaarteadused – Arvo Tering, monograafia "Eesti-, liivi- ja kuramaalased Euroopa ülikoolides 1561–1798".

2010[muuda | muuda lähteteksti]

Preemiad pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest said Marika Mikelsaar ja akadeemik Arvo Ots.

Aastapreemiad:

  • Täppisteadused – Hannes Tammet, uurimuste tsükkel "Atmosfääri aerosooli ja aeroioonide tekkeprotsesside ja evolutsiooni uurimine, aerioonide liikuvusspektromeetria meetodite ja aparatuuri arendamine".
  • Keemia ja molekulaarbioloogia – Maris Laan, uurimuste tsükkel "Inimese polügeenseid komplekstunnuseid reguleerivad genoomilõigud" .
  • Tehnikateadused – Rein Kuusik (kollektiivi juht), Andres Trikkel, Tiit Kaljuvee, tööde tsükli "Uurimusi happeliste gaaside emissiooni piiramiseks energeetikas".
  • Arstiteadus – Irja Lutsar, uurimuste tsükkel "Infektsioonide käsitlus omandatud immuunpuudulikkusega isikutel".
  • Geo ja bioteadused – Hannes Kollist, (kollektiivi juht), Heino Moldau, Triin Vahisalu, uurimuste tsükkel "Taimede stressitaluvus".
  • Põllumajandusteadused – Tõnu Püssa, uurimuste tsükkel "Taimsed toidulisandid ja nende antioksüdantne toime loomsetes toitudes" ja monograafia "Principles of Food Toxicology".
  • Sotsiaalteadused – Anu Realo, uurimuste tsükkel "Isiksus ja stereotüübid kultuuridevahelises perspektiivis".
  • Humanitaarteadused – Irina Belobrovtseva, Svetlana Kuljus, monograafiad "Mihhail Bulgakovi romaani "Meister ja Margarita". Kommentaarid"; "Roman M. Bulgakova "Master i Margarita". Kommentarij" Tallinn, 2006; "Roman M. Bulgakova "Master i Margarita". Kommentarij" Moskva, 2007.

2011[muuda | muuda lähteteksti]

Preemiad pikaajalise teadus- ja arendustöö eest said akadeemik Vladimir Hižnjakov ja akadeemik Ülo Lille.

Aastapreemiad:

  • Täppisteadused – Gennadi Vainikko, uurimuste tsükkel "Südamlikud Volterra integraalvõrrandid".
  • Keemia ja molekulaarbioloogia – Peep Palumaa, uurimuste tsükkel "Tsingi ja vase rakulised funktsioonid ning roll Alzheimeri tõve patoloogias".
  • Tehnikateadused – Mart Min, teadustöö Signaalid impedants-spektroskoopias: originaalsed meetodid, uudsed rakendused".
  • Arstiteadus – Eduard Maron, uurimuste tsükkel "Paanikahäire teket ja kulgu mõjutavad neurobioloogilised tegurid".
  • Geo- ja bioteadused – Anne Kahru, uurimuste tsükkel "Sünteetiliste nanoosakeste ökotoksikoloogia ja toksilisuse mehhanismid".
  • Põllumajandusteadused – Asko Lõhmus, uurimuste tsükkel "Metsakasvatuse ökoloogilise säästvuse edendamine".
  • Sotsiaalteadused – Tiit Tammaru, uurimuste tsükkel "Rahvastikurühmade linnastumine, eeslinnastumine ja vastulinnastumine".

2012[muuda | muuda lähteteksti]

Preemiad pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest said akadeemik Ülo Lumiste ja Heidi-Ingrid Maaroos.

Aastapreemiad:

  • Täppisteadused – Jaan Janno, uurimistöö "Pöördülesanded mittehomogeensete materjalide ja keskkondade omaduste määramiseks".
  • Keemia ja molekulaarbioloogia – Mart Loog, uurimuste tsükkel "Rakkude pooldumist reguleerivad fosforüleerimislülitid".
  • Arstiteadus – Kai Kisand, uurimuste tsükkel "Kandidoosi uued tekkemehhanismid".
  • Geo- ja bioteadused – Ülo Mander ja Kalle Kirsimäe, uurimuste tsükkel "Ökotehnoloogia maastike aineringe reguleerimisel".
  • Põllumajandusteadused – Jaan Liira, uurimuste tsükkel "Elurikkuse ja selle funktsioonide seosed ruumiprotsessidega kaasaegses põllumajandusmaastikus".
  • Sotsiaalteadused – Eiki Berg, uurimuste tsükkel "Identiteedid, konfliktne enesemääratlemine ja de facto riigid".
  • Humanitaarteadused – Mart Kalm, uurimuste seeria "Võim ja Arhitektuur. Eesti Vabariigi esindusarhitektuur 1918–1940".
  • Tehnikateaduste valdkonnas jäi preemia välja andmata.

2013[muuda | muuda lähteteksti]

Preemiad pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest said Maie Kalda ja akadeemik Enn Mellikov.

Aastapreemiad:

  • Täppisteadused – Mikhail Brik, uurimuste tsükli "Ab initio and semi-empirical modeling of physical properties of pure and doped functional materials" eest;
  • Keemia ja molekulaarbioloogia – Jaanus Remme, uurimuste tsükkel "Ribosoomide biogenees ja funktsioneerimine bakterites" eest;
  • Tehnikateadused – Tarmo Soomere, uurimuste tsükli "Merelt lähtuvate ohtude kvantifitseerimine ja minimeerimine Läänemere ranniku kontekstis" eest;
  • Arstiteadus – Jaan Eha ja Mihkel Zilmer, uurimuste tsükli "Südame- ja veresoonkonna siirdemeditsiinilised uuringud" eest;
  • Geo- ja bioteadused – Peeter Hõrak, uurimuste tsükli "Immuunfunktsioon ja oksüdatiivne stress loomaökoloogilises kontekstis" eest;
  • Põllumajandusteadused – Veiko Uri, uurimuste tsükli "Produktsioon, süsiniku akumulatsioon ning lämmastikuringe kiirekasvulistes lehtpuupuistutes" eest;
  • Sotsiaalteadused – Rainer Kattel, uurimuste tsükli "Innovatsiooni-ja majanduspoliitika areng ja juhtimine Kesk- ja Ida-Euroopa riikides 2000ndatel aastatel" eest;
  • Humanitaarteadused – Andres Tvauri, teadusmonograafia "The Migration Period, Pre-Viking Age and Viking Age in Estonia" eest.

2014[muuda | muuda lähteteksti]

Preemiad pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest said Ain Heinaru ja Enn Tarvel.

Aastapreemiad:

  • Täppisteadused – Eve Oja, uurimuste tsükli "Operaatorideaalid ja tensorkorrutised Banachi ruumide struktuuri-uuringutes" eest;
  • Keemia ja molekulaarbioloogia – Kaido Tammeveski, uurimuste tsükli "Funktsionaalsed materjalid elektrokeemilisteks rakendusteks" eest;
  • Tehnikateadused – Dmitri Vinnikov (kollektiivi juht), Indrek Roasto ja Tanel Jalakas, uurimuste tsükli "Uudsed alalispingemuundurid taastuvenergeetikas" eest;
  • Arstiteadus – Aleksandr Žarkovski, uurimuste tsükli "Aju plastilisuse regulatsiooni molekulaarsed mehhanismid" eest;
  • Geo- ja bioteadused – Leho Tedersoo, uurimuste tsükli "Seente elurikkuse ja biogeograafia globaalsed mustrid" eest;
  • Põllumajandusteadused – Krista Lõhmus ja Ivika Ostonen-Märtin, uurimuste tsükli "Juurtoitumise strateegiad metsade jätkusuutlikkuse tagamisel muutuvates kliima- ja maakasutuse tingimustes" eest;
  • Sotsiaalteadused – Ellu Saar, uurimuste tsükli "Hariduslik stratifikatsioon ja elukestev õpe" eest;
  • Humanitaarteadused – Andres Ilmar Kasekamp, uurimuste tsükli "Balti riikide poliitiline areng" eest.

2015[muuda | muuda lähteteksti]

Preemiad pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest said akadeemik Jüri Engelbrecht ja akadeemik Anto Raukas

Aastapreemiad:

  • Täppisteadused – Tarmo Uustalu, uurimistööde tsükli "Matemaatilised struktuurid funktsionaalprogrammeerimises" eest;
  • Keemia ja molekulaarbioloogia – Andres Merits, uurimistööde tsükli "Alfaviiruste molekulaarbioloogia, vektorlevik ja patogeneesi alused" eest;
  • Tehnikateadused – Alvo Aabloo, uurimistööde tsükli "Tehislihaste materjalide uurimine, juhtimine ja rakendamine robootikas" eest;
  • Arstiteadus – Vallo Tillmann, teadus-arendustöö "Diabeedi teket ja arengut mõjutavad tegurid" eest.
  • Geo- ja bioteadused – Tiina Nõges, Helen Agasild, Priit Zingel, uurimistööde tsükli "Järvede mikroobsed toiduahelad" eest;
  • Põllumajandusteadused – Toomas Paalme, uurimistööde tsükli "Toidu kvaliteet, sensoorsed ja tervislikud omadused ning nende püsivus" eest;
  • Sotsiaalteadused – Jaanus Harro, teadustöö "Geenide ja keskkonna koosmõju käitumise kujunemisel ja tervisehäirete tekkimisel" eest;
  • Humanitaarteadused – Krista Kodres, monograafia "Esitledes iseend. Tallinlane ja tema elamu varauusajal" eest.

2016[muuda | muuda lähteteksti]

Preemiad pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest said akadeemik Ülo Lepik ja akadeemik Raimund-Johannes Ubar

Aastapreemiad:

  • Täppisteadused – Urmas Nagel ja Toomas Rõõm, tööde tsükli "Terahertskiirguse vastasmõju materjalidega" eest;
  • Keemia ja molekulaarbioloogia – Tõnis Kanger, teadustöö "Asümmeetrilised organokatalüütilised ja kaskaadreaktsioonid" eest;
  • Tehnikateadused – Maarja Kruusmaa, tööde tsükli "Bioloogiast inspireeritud allveerobotite liikumine ja tajud" eest;
  • Arstiteadus – Sulev Kõks ja Külli Kingo, teadus-arendustöö "Krooniliste põletikuliste nahahaiguste patogeenes" eest;
  • Geo-ja bioteadused – Martin Zobel (kollektiivi juht), John Davison, Mari Moora ja Maarja Öpik, tööde tsükli "Taime- ja seenekoosluste mitmekesisust ning nende omavahelisi seoseid mõjutavad tegurid" eest;
  • Põllumajandusteadused – Arne Sellin, tööde tsükli "Regionaalsete kliimamuutuste mõju puude veevahetusele, kasvule ja metsaökosüsteemide seisundile" eest;
  • Sotsiaalteadused – Tiina Randma-Liiv, tööde tsükli "Eesti riigivalitsemise väljakutsed Euroopa võrdlevate uuringute kontekstis" eest;
  • Humanitaarteadused – Tõnu-Andrus Tannberg, tööde tsüklite "Eesti sõjaajalugu" ja "Eesti ajalugu nõukogude perioodil" eest.

2017[muuda | muuda lähteteksti]

Preemiad pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest said akadeemik Enn Tõugu ja akadeemik Gennadi Vainikko.

Aastapreemiad:

  • Täppisteadused – Elmo Tempel, tööde tsükli "Galaktilised filamendid kosmilises võrgustikus" eest;
  • Keemia ja molekulaarbioloogia – Mait Metspalu, Toomas Kivisild, Luca Pagani, Monika Karmin, Lauri Saag, Richard Villems, tööde tsükli "Inimkonna geneetilise varieeruvuse olemus ja kujunemine" eest;
  • Tehnikateadused – Marlon Gerardo Dumas Mehjivar, uurimistöö "Äriprotsesside andmekaeve teooria" eest;
  • Arstiteadus – Tambet Teesalu, teadus-arendustöö "Kullerpeptiidide väljatöötamine sihtmärgistatud vähiraviks" eest;
  • Geo- ja bioteadused – Olev Vinn, tööde tsükli "Fanerosoikumi selgrootute paleoökoloogia ja biomineralisatsioon" eest;
  • Põllumajandusteadused – Kalev Jõgiste, (kollektiivi juht), Marek Metslaid, Kajar Köster, teadustöö "Häiringurežiimi ja ainevoogude tähtsus boreaalse ja hemiboreaalse vööndi metsade majandamisel" eest;
  • Sotsiaalteadused – Lauri Mälksoo, tööde tsükli "Venemaa käsitused rahvusvahelisest õigusest ja inimõigustest" eest;
  • Humanitaarteadused – Heiki Valk, tööde tsükli "Eesti hilismuinasaja ja ajaloolise aja maa-arheoloogia: ühiskond ja kultuur" eest.

2018[muuda | muuda lähteteksti]

Preemiad pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest said Mall Hiiemäe ja akadeemik Agu Laisk.

Olulise sotsiaal-majandusliku mõjuga innovatiivse tooteni viinud teaduslikul avastusel põhineva teadus- ja arendustöö "E-ühiskonna alustehnoloogia" eest sai preemia Ahto Buldas.

Aastapreemiad:

  • Täppisteadused – Ülle Kotta, tööde tsükli "Algebralised meetodid matemaatilises juhtimisteoorias" eest;
  • Keemia ja molekulaarbioloogia – Tanel Tenson (kollektiivi juht), Vasili Hauryiliuk, Arvi Jõers, Niilo Kaldalu, Karin Kogermann, Ülo Maiväli, Marta Putrins tööde tsükli "Antibiootikumide toime ja resistentsuse mehhanismid" eest;
  • Tehnikateadused – Jarek Kurnitski tööde tsükli "Liginullenergiahoonete süsteemipiirid ja tehnilised lahendused" eest;
  • Arstiteadus – Joel Starkopf, Annika Reintam Blaser teadus-arendustöö "Kõhuõõnesisese rõhu tõus ja seedetrakti puudulikkus intensiivravi haigetel" eest;
  • Geo- ja bioteadused – Ülo Niinemets tööde tsükli "Taimede fotosünteesikohanemise ja kohastumise mehhanismid: lehestikugradientidest globaalsete mustriteni" eest;
  • Põllumajandusteadused – Rein Drenkhan teadustöö "Invasiivsete dendropatogeenide varajane tuvastamine ja levikuanalüüs" eest;
  • Sotsiaalteadused – Ringa Raudla tööde tsükli "Riigi rahanduse arengud ja väljakutsed kriiside ajal ja nende järgselt Eestis ning Euroopas" eest;
  • Humanitaarteadused – Martin Ehala uurimuse "Identiteedi märgiteooria välja töötamine Eesti keelekeskkonna uuringute põhjal" eest.

2019[muuda | muuda lähteteksti]

Preemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest said Anne Luik ja akadeemik Peeter Saari.

Olulise sotsiaal-majandusliku mõjuga innovaatilise tooteni viinud teaduslikul avastusel põhineva teadus- ja arendustöö „BNA onkoviiruste paljunemise molekulaarsete mehhanismide uurimisest bioloogiliste ravimite arendus- ja tootmistehnoloogiate väljatöötamiseni“ eest sai preemia akadeemik Mart Ustav.

Aastapreemiad:

  • Täppisteadused – Arvet Pedas teadustöö „Efektiivsed lahendusmeetodid murruliste tuletistega diferentsiaalvõrrandite ja singulaarsustega integraalvõrrandite jaoks“ eest;
  • Keemia ja molekulaarbioloogia – Tõnu Esko, Reedik Mägi, Krista Fischer, Lili Milani teadustöö „Geneetika- ja genoomikaalased alusuuringud personaalmeditsiini rakendamiseks Eestis“ eest;
  • Tehnikateadused – Irina Hussainova teadustöö „Nanokiudude võrgustik baasina multifunktsionaalsete hübriidmaterjalide tööstuslikes rakendustes“ eest;
  • Arstiteadus – Allen Kaasik teadus-arendustöö „Mitokondrite roll närvisüsteemi haiguste korral“ eest;
  • Geo- ja bioteadused – Urmas Saarma tööde tsükli „Eluohtlike zoonootiliste patogeenide ja neid levitavate kiskjaliste kompleksuuringud Eestis ja globaalselt“ eest;
  • Põllumajandusteadused – Marika Mänd teadustöö „Täppistaimekaitse innovaatiliste tehnoloogiate arendamine kahjurite ja kasurite käitumis- ja füsioloogiliste uuringute kaudu“ eest;
  • Sotsiaalteadused – Allan Puur tööde tsükli „Eesti rahvastikuareng maakeskses ja võrdlevas vaates“ eest;
  • Humanitaarteadused – Rein Raud teadustöö „Kultuuriloolised uurimused“ eest.

2020[muuda | muuda lähteteksti]

Preemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest (40 000.- eurot) said Tartu ülikooli genoomika instituudi populatsioonigeneetika juhtivteadur, molekulaarbioloogia instituudi evolutsioonilise bioloogia õppetooli juhataja, arheogeneetika professor, akadeemik Richard Villems ja Tartu ülikooli psühholoogia instituudi eksperimentaalpsühholoogia osakonna juhataja, professor, akadeemik Jüri Allik.

Olulise sotsiaal-majandusliku mõjuga innovaatilise tooteni viinud teaduslikul avastusel põhineva teadus- ja arendustöö eest sai teaduspreemia (50 000.- eurot) Genoomika instituudi genoomika ja biopankade juhtivteadur, biotehnoloogia professor, akadeemik Andres Metspalu Eesti Geenivaramu asutamise ja eestvedamise ning Eesti Genoomiprojekti algatamise eest;

Aastapreemiad (à 20 000.- eurot) eelneva nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest said:

2021[muuda | muuda lähteteksti]

Preemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest (40 000 eurot) said meditsiinidoktor professor Toomas-Andres Sulling ja Tartu ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna emeriitprofessor Jüri Talvet.

Aastapreemiad (à 20 000 eurot) eelneva nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest said:

  • Gert Hütsi, Martti Raidal, Hardi Veermäe – täppisteaduste alal tööde tsükli „Mustadest aukudest koosnev tumeaine“ eest;
  • Enn Lust, Alar Jänes – keemia ja molekulaarbioloogia alal tööde tsükli „Operando meetodite arendamine ja rakendamine poorsete Na-ioon patareide elektroodide ning muude poorsete materjalide ja ühikrakkude süvauuringuteks“ eest;
  • Maarja Grossberg, Jüri Krustok – tehnikateaduste alal tööde tsükli „Uute 2D ja 3D mitmikpooljuhtide optiline spektroskoopia“ eest;
  • Eero Vasar, Mario Plaas, Mari-Anne Philips, Liina Haring – arstiteaduse alal tööde tsükli „Siirdeuuringud neuropsühhiaatrias: geneetiliselt muundatud katseloomadest skisofreeniaspektri häireteni inimestel“ eest;
  • Jonne Kotta – geo- ja bioteaduste alal tööde tsükli „Mereelustik kliimamuutuste tõmbetuultes“ eest;
  • Merike Sisask – sotsiaalteaduste alal tööde tsükli „Vaimse tervise ja heaolu ning sellega seonduva riskikäitumise (eelkõige suitsiidikäitumise) sotsiaalsed mõjutegurid“ eest;
  • Epp Annus – humanitaarteaduste alal tööde tsükli „Sotskolonialismi filosoofilis-teoreetilise paradigma väljatöötamine, nõukogude ühiskondade ja kultuuride uuringud“ eest.

2022[muuda | muuda lähteteksti]

Preemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest (à 40 000 eurot) pälvisid etnomusikoloogia vanemteadur, dr Ingrid Rüütel ning Tartu ülikooli emeriitprofessor Ene-Margit Tiit.

Aastapreemiad (à 20 000 eurot) eelneva nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest said:

  • Ivo Heinmaa ja Raivo Stern – täppisteaduste alal teadustööde tsükli „Kord ja korratus magneetikutes: tuumamagnetresonants-uuringute“ eest;
  • Priit Väljamäe – keemia ja molekulaarbioloogia alal uurimistööde tsükli „Tõrksate polüsahhariidide ensümaatiline lagundamine“ eest;
  • Ants Kallaste (kollektiivi juht), Toomas Vaimann, Anton Rassõlkin ja Hans Tiismus – tehnikateaduste alal teadustööde tsükli „Kihtlisandustehnoloogial põhinevad elektrimasinad“ eest;
  • Pärt Peterson ja Kai Kisand – arstiteaduse alal teadustööde tsükli „Immuunsüsteemi vananemise ja Covid-19 haiguse uuringud“ eest;
  • Siim Veski ja Anneli Poska – geo- ja bioteaduste alal uurimuste tsükli „Mineviku õppetunnid: jääajajärgne keskkond muutuva kliima ja kasvava inimmõju tingimustes“ eest;
  • Ebe Merilo ja Hannes Kollist – põllumajanduse alal teadustööde tsükli „Taimede kohanemine muutuvas kliimas“ eest;
  • Veronika Kalmus (kollektiivi juht), Marju Lauristin, Anu Masso, Signe Opermann, Peeter Vihalemm ja Triin Vihalemm – sotsiaalteaduste alal tööde tsükli „Eesti ühiskonna transformatsioon: analüüs ja mõtestamine“ eest;
  • Karsten Brüggemann – humanitaarteaduste alal teadustööde eest, mis analüüsivad Vene impeeriumi (ja NSVL) toimetulekut etnilise ja kultuurilise mitmekesisusega ning Baltimaade ajalugu.

2023[muuda | muuda lähteteksti]

Preemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest (à 40 000 eurot) Tartu ülikooli meditsiinilise biokeemia professor Mihkel Zilmer ja keeleteadlane Asta Õim.

Aastapreemiad (à 20 000 eurot) eelneva nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest said:

  • Tomi Sebastian Koivisto ja Luca Marzola – täppisteaduste alal tööde tsükli „Füüsika metageomeetriline alus“ eest;
  • Tuuli Käämbre – keemia ja molekulaarbioloogia alal tööde tsükli „Keemilise sideme energia tootmisest ja ülekande regulatsioonist mitokondrites patoloogiate korral“ eest;
  • Vitali Sõritski – tehnikateaduste alal tööde tsükli „Molekulaarselt jäljendatud polümeerid: kaasaegsed biomimeetilised sensormaterjalid meditsiiniliseks diagnostikaks ja keskkonnaseireks“ eest;
  • Irja Lutsar ja Tuuli Metsvaht – arstiteaduse alal tööde tsükli „Vastsündinute sepsise interdistsiplinaarne käsitlus“ eest;
  • Tuul Sepp – geo- ja bioteaduste alal tööde tsükli „Inimtekkelised keskkonnamuutused ja vabalt elavate loomade tervis“ eest;
  • Veiko Uri – põllumajandusteaduste alal tööde tsükli „Süsinikuringe majandatavates Eesti metsaökosüsteemides“ eest;
  • Mall Leinsalu (kollektiivi juht), Rainer Reile ja Aleksei Baburin – sotsiaalteaduste alal tööde tsükli „Ühiskondlike muutuste ja kriiside mõju tervisele ja tervise ebavõrdsusele“ eest;
  • Enn Küng – humanitaarteaduste alal tööde tsükli „Tallinna ja Stockholmi keskvõimude poliitilised, sõjalised, õiguslikud ning majanduslikud suhted 16. sajandi teisest poolest kuni 17. sajandi alguseni“ eest.

2024[muuda | muuda lähteteksti]

Preemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest (à 40 000 eurot) akadeemik, Tallinna tehnikaülikool emeriitprofessor ja vanemteadur Jakob Kübarsepp ja akadeemik, Tartu ülikooli immunoloogia professor Raivo Uibo.

Aastapreemiad (à 20 000 eurot) eelneva nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest said:

  • Jaan Aru – täppisteaduste alal tööde tsükli „Aru ja tehisaru süsteemide sarnasuste ja erinevuste kaardistamine“ eest;
  • Viljar Jaks tööde tsükli „Kudede regeneratsioon ja rakuväline maatriks“ eest ja Peep Palumaa tööde tsükli „Vase metabolism ja selle regulatsiooni võimalused“ eest – keemia ja molekulaarbioloogia alal, preemia jagatuna kahe tööde tsükli vahel;
  • Dmitri Vinnikov (kollektiivi juht), Andrei Blinov, Andrii Chub ja Oleksandr Husev – tehnikateaduste alal tööde tsükli „Topoloogiat muutva juhtimisega innovaatilised jõuelektroonika-süsteemid“ eest;
  • Aare Märtson ja Katre Maasalu – arstiteaduse alal tööde tsükli „Ortopeediliste haiguste molekulaarsed mehhanismid ja käsitlus“ eest;
  • Carlos Pérez Carmona (töörühma juht), Meelis Pärtel, Riin Tamme ja Aurèle Éric Toussaint – geo- ja bioteaduste alal tööde tsükli „Globaalne käsitlus erinevate elustikurühmade funktsionaalsest mitmekesisusest“ eest;
  • Eve Veromann – põllumajandusteaduste alal tööde tsükli „Innovaatilise RNAi tehnoloogia arendamine ja looduse hüvede rakendamine jätkusuutlikus põllumajanduses“ eest;
  • Indrek Ibrus – sotsiaalteaduste alal tööde tsükli „Meediainnovatsiooni, digikultuuri ning kultuuriandmete uuringud“ eest;
  • Andreas Ventsel ja Mari-Liis Madisson – humanitaarteaduste alal tööde tsükli „Poliitika-semiootika, infomõjutustegevuse ja vandenõuteooriate semiootiline analüüs“ eest.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]