Peeter Saari

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Maailma kultuurinõukogu audiplomi pälvinud professor Peeter Saari TÜ aulas 10. novembril 2011, kus toimus Maailma kultuurinõukogu auhinnatseremoonia.

Peeter Saari (sündinud 2. juunil 1945 Tallinnas) on eesti füüsik, Eesti Teaduste Akadeemia liige.[1]

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Peeter Saari on kooliõpetajate poeg.[1]

Ta lõpetas 1963. aastal Tallinna 21. Keskkooli ja 1968. aastal Tartu Ülikooli teoreetilise füüsika erialal. Tööle asus Peeter Saari Eesti TA Füüsika Instituuti (praegu TÜ Füüsika Instituut), kus on töötanud üle neljakümne aasta eri ametikohtadel nooremteadurist instituudi direktorini. Füüsika Instituudi juures valmisid ka tema füüsika-matemaatikakandidaadi väitekiri teemal "Kuum luminestsents ja relaktsiooniprotsessid lisanditsentrites" ("Горячая люминесценция и процессы релаксации в примесном центре", 1972) ja füüsika-matemaatikadoktori väitekiri teemal "Kuum luminestsents ja relaksatsiooniprotsessid kristallides" ("Горячая люминесценция и процессы релаксации в кристаллах", 1980). Ta täiendas end USA-s (1976 Pennsylvania Ülikoolis, 1985 New York City Technical College'is, 1994 Sandia National Labsis), lühemat aega ka Prantsusmaal, Jaapanis, Saksamaal jm.[1]

1968–1976 oli Saari FI noorem- ja vanemteadur, aastast 1976 kristallide spektroskoopia labori juhataja, 1981–1988 FI direktor, 1970–1993 ka TÜ-s õppeülesande täitja, 1994–1997 erakorraline professor, 1997. aastast TÜ eksperimentaalfüüsika ja tehnoloogia instituudi laineoptika professor. 1994. aastal anti talle professori kutse. Praegu on ta füüsikalise optika labori juhataja ja laineoptika professor.[1]

Teaduskorralduslik tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Peeter Saari ja Kaja Tael Tartu Ülikooli nõukogu aruteluseminaril.

Saari on olnud Eesti TA presiidiumi liige, astronoomia ja füüsika osakonna juhataja[1], samuti juhatuse liige.[viide?] Aastail 1990–1993 oli ta Eesti Teadusfondi Nõukogu esimene esimees, 1989–1990 Eesti Teadlaste Liidu esimees[1] ja 1989–2009 volikogu liige ning Eesti Füüsika Seltsi juhatuse liige. Peeter Saari on Eesti teaduse infrastruktuuri arendamise teekaardi komisjoni esimees[viide?], ta on olnud Eesti Teadusnõukogu ja Eesti teaduspreemiate komisjoni liige[1] ning mitme teise üleriigilise tähtsusega komisjoni liige[viide?]. Ta on Ameerika Optika Ühingu, Euroopa Teaduste Akadeemia, Rahvusvahelise Rakendusoptika Ühingu[1] ja Teaduse Edendamise Ameerika Ühingu liige[viide?].

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Peeter Saari uurimisvaldkonnad on olnud orgaaniliste tahkiste lisandispektrid ja nende laienemise iseärasused, võnkerelaksatsioon tahkistes ning kuuma luminestsentsi jt resonantse hajumise komponentide eristamine tahkiste optilistes kiirgusspektrites, ülilühikeste optiliste impulsside ajalis-spektraalne diagnostika ja süntees, aegruumne holograafia, elektromagnetvälja võrrandite nn leviinvariantsed lokaliseeritud lahendid, nende realiseerimine ning rakendused optikas. Ta on nende uurimissuundade rajaja. 1968 Avastas Saari koos Karl Rebase ja Vladimir Hižnjakoviga kristallide kuuma luminestsentsi (avastus registreeriti 1981). Ta on avaldanud üle 120 teaduspublikatsiooni,[1] enamik neist on ilmunud maailma juhtivates teadusajakirjades. Ta on juhendanud kolme magistranti ja seitset doktoranti[viide?].

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Professor Peeter Saari esinemas konverentsil "Eestikeelne ülikool" ettekandega "Eesti keel ja füüsika"

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Correlation of multiplets in different electronic transition of 1, 12 benzperylene in solid matrices (kaasautor T. Tamm). // Chem. Phys. Lett 30 (1975) 2
  • Hot luminescence and relaxation processes in resonant secondary emission of solid matter (kaasautor K. Rebane). // J. Lumin. 16 (1978) 3
  • Picosecond spectrochronography (kaasautor A. Freiberg). // IEEE J. Quant. Electr. QE-19 (1983) 4
  • Picosecond time- and space-domain holography by photochemical hole burning (kaasautorid R. Kaarli, A. Rebane). // J. Opt. Soc. Am. B (1986) 3, 4
  • Suppression of temporal spread of ultrashort pulses in dispersive media by Bessel beam generators (kaasautor H. Sõnajalg). // Optics Lett. 21 (1996) 15
  • Evidence of X-shaped propagationinvariant localized light waves (kaasautor K. Reivelt). // Phys. Rev. Lett. 79 (1997) 21
  • Optical generation of focus wave modes (kaasautor K. Reivelt). // J. Opt. Soc. Am. A 17 (2000) 10
  • Localized waves in femtosecond optics. // Ultrafast Photonics (eds. A. Miller, D. T. Reid, D. M. Finlayson). Inst. of Physics Publishing, Bristol, Philadelphia (2004)
  • Generation and classification of localized waves by Lorentz transformations in Fourier space (kaasautor K. Reivelt). // Phys. Rev. E 69 (2004) 3
  • Photon localization barrier can be overcome (kaasautorid M. Menert, H. Valtna). // Opt. Commun. 246 (2005) 4–6
  • Ultralocalized superluminal light pulses. // Laser Physics 17 (2007) 4

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 1,10 1,11 1,12 1,13 "Eesti teaduse biograafiline leksikon", 3. köide

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Album professorum Universitatis Tartuensis anno MCMXCVIII. Trt, 1998, lk 86
  • Eesti TA liikmeskond 1938–1998. Tallinn, 1998, lk 112–113
  • Eesti entsüklopeedia, kd 14, lk 449
  • Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Livre.png Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.