Rein Raud

Allikas: Vikipeedia
Rein Raud

Rein Raud (sündinud 21. detsembril 1961) on eesti kirjanik, kultuuriteoreetik, japanist ja endine Tallinna Ülikooli rektor.

Ta on Tallinna Ülikooli kultuuriteooria professor ja Aasia kultuuriloo professor ning ka Helsingi Ülikooli jaapani keele ja kultuuri professor. Ta on olnud Eesti Humanitaarinstituudi rektor ning Lähis-Ida ja Aasia kultuuriloo õppetooli ja kultuuriteooria õppetooli juhataja.

Eesti Päevaleht nimetas 2015. aastal Rein Rauda Eesti kõige mõjukamaks inimeseks hariduse- ja teaduse valdkonnas.[1]

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Ta lõpetas 1980. aastal Tallinna 7. keskkooli. 1985. aastal lõpetas ta Leningradi ülikooli jaapani filoloogia alal. 1993. aastal sai Rein Raud Helsingi ülikoolist filosoofialitsentsiaadi kraadi (Lic. Phil) ja 1994. aastal filosoofiadoktori kraadi. Väitekirja "The Role of Poetry in Classical Japanese Literature: A Code and Discursivity Analysis" on avaldanud Eesti Humanitaarinstituut.[2]

Tegevusest kirjanikuna[muuda | muuda lähteteksti]

Ennast siiski ennekõike kirjanikuna nägev Rein Raud on avaldanud mitmeid ilukirjanduslikke teoseid. "Hector ja Bernard" (Tallinn: Tuum 2004, ISBN 9985-802-73-X) sai 2005. aastal Kultuurkapitali aastapreemia.[3]

Veel on ta kirjutanud müütilise spagetivesterni nimega "Vend" (Tallinn: Tuum 2008), mis sisaldab viiteid Alessandro Bariccole ja Clint Eastwoodile.[4] See räägib eikusagilt tulevast salapärasest võõrast, kes tuleb oma õde hädast välja aitama. Teose stiil on poeetiline, tegelased arhetüüpsed. "Vend" pälvis 2009. aasta Eduard Vilde nimelise kirjandusauhinna.[5]

Aastal 2011 ilmus tema sulest romaan nimega "Hotell Amalfi", mis räägib isekast sisekujundajast, kes saab ühel päeval kentsakatelt tegelastelt tellimuse kujundada parim hotell maailmas.

2012. aastal ilmus Raual mahukas romaan "Rekonstruktsioon", mis ründab organiseeritud religiooni. See on tõlgitud ka soome ja taani keelde.

Aastal 2015 ilmus postmodernistlik "Täiusliku lause surm", spiooniromaan traagilisest armastusloost nõukogude aja lõpus.

Tegevus intellektuaalina[muuda | muuda lähteteksti]

Raud on avaldanud arvukalt artikleid ajakirjanduses. 2002. aastal avaldas ta Eesti Päevalehes poleemikat ning vastuväiteid tekitanud Ameerika Ühendriike kritiseeriva artiklisarja, mille eest sai aasta parima arvamusloo auhinna.[6] 1999. aastal, peale seda kui "Postimees" kaotas ära kultuurileheküljed, saatis Raud 10 allkirjaga kirja PEN-klubi Norra osakonnale. Postimehe omanikust Norra kontserni Schibsted kritiseeriti seetõttu nii Norra kui ka Leedu ajakirjanduses.[7]

Rektorivalimised[muuda | muuda lähteteksti]

13. veebruaril 2006 valiti Rein Raud Tallinna Ülikooli rektoriks. Valimiskogus hääletas tema poolt 61 ja vastaskandidaat Andres Kollisti poolt 37 valimiskogu liiget. Erapooletuks jäid 2 valimiskogu liiget.[8]

Isiklikku[9][muuda | muuda lähteteksti]

Rein Raua vanemad on kirjanikud Aino Pervik ja Eno Raud. Tema vend on muusik ja raadioajakirjanik Mihkel Raud ja õde on kunstnik Piret Raud.

Ta on abielus Rosita Rauaga ning neil on kaks last: poeg Juhan (sünd. 1988) ning tütar Laura Liina (sünd. 1994).

Raud on ka polüglott - ta oskab üle kolmekümne keele.

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Tsitaadid[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Eetika kursuses leidub teema “Kümme käsku - kas universaalsed elamise seadused?”. Kui õppekava oleks vähegi tasakaalustatud, ei saaks niisugust küsimust esitada, sest ainuke ususalliv vastus sellele saab olla EI, ja nii oleksid kristlus ning judaism asetatud halba valgusse. /--/ Sest esimene pool kümnest käsust (2 Mo 20: 2-17) ei ole kuidagi seotud universaalse moraaliga, vaid on nõue jälgida ranget ideoloogilist doktriini ja erineb selles mõttes oluliselt näiteks budismi viiest ettekirjutusest (pancasila), mis inimeste uskumustele mingeid ettekirjutusi ei esita. Kriitikat võiks jätkata veel päris pikalt, ehkki ka nende näidete varal peaks olema selge, et tegemist on kristlust propageeriva ning seda teistest uskudest kõrgemale asetava õppekavaga. Ning kui see kohustuslikus korras koolidesse jõuaks, oleks olukord umbes sarnane, kui ühiskonna- ja riigiõpetust arendaksid koolides eranditult näiteks Kesk- või Reformierakonna liikmed."[10]
  • "[K]ultuur kui niisugune ei seisne tabude ja keeldude negatiivses süsteemis, ta isegi ei toetu sellele. Kultuur põhineb positiivsel - väärtuste, vaadete ja uskumuste süsteemil, mida tema kandjad peavad õigeks, isegi kui see väljastpoolt vaadates näib väärivat kriitikat. See süsteem ei ole staatiline, sest peab igal hetkel andma oma kandjatele vastuseid küsimustele, mis aitavad neil oma maailma mõtestada. Kui ta oma ülesannetega enam toime ei tule, siis peab ta muutuma." [11]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Mõjukate edetabel. Haridus- ja teadusrahvas" Eesti Päevaleht, 11. detsember 2015
  2. EHI internetileheküljelt pärinev CV, http://www.ehi.ee/dokumendid/cv/Raud.PDF#search=%22rein%20raud%22 (PDF)
  3. "Preemiaid said Rein Raud, fs, Mart Kivastik." [1] Eesti Päevaleht 15.03.2005
  4. http://www.postimees.ee/?id=55503
  5. http://www.epl.ee/artikkel/460941
  6. Rein Raud: "Teateid olematust punkrist."[2] Eesti Päevaleht, 17. juuli 2003
  7. Kalev Kesküla: "Rein Raud norib rahavõimuga tüli". [3] Eesti Ekspress Online 11. november 1999
  8. Üliõpilasleht. "Tallinna Ülikooli rektoriks sai Rein Raud." http://yliopilasleht.ee/197/tallinna-ulikooli-rektoriks-sai-rein-raud/
  9. Kalev Kesküla: "Rein Raud norib rahavõimuga tüli". [4] Eesti Ekspress Online 11. november 1999
  10. Rein Raud. "Usk jäägu eraasjaks." [5] Eesti Päevaleht 22.12.2005
  11. Rein Raud. "Tabud ja vastutus." [6] Eesti Päevaleht 11.10.2005

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]