Urmas Saarma
Urmas Saarma (sündinud 1. jaanuaril 1967 Tartus) on eesti bioloog.[1]
Elulugu
[muuda | muuda lähteteksti]Urmas Saarma on Riina Saarma ja Rein-Valdur Keevalliku (mõlemad arstid) poeg. Mart Saarma õepoeg, Jüri ja Valve Erika Saarma tütrepoeg.[1]
Lõpetas 1985 Tartu 1. Keskkooli (matemaatika-füüsika eriklass), 1990 Tartu Ülikooli bioloogia-geograafia teadusosakonna (bioloog-biokeemikuna), 1997 Tartu Ülikoolis doktorantuuri, Ph.D. (molekulaarbioloogia, 1997, TÜ, juhendaja Jaanus Remme), väitekiri "Tuning ribosomal elongation cycle by mutagenesis of 23S rRNA" (Tartu, 1997). Täiendanud end 1990 Cold Spring Harbor Laboratorys USA-s, 1992–1994 Uppsala Ülikoolis Rootsis, 1994 Max Plancki Molekulaargeneetika Instituudis Saksamaal.[1]
Ta on olnud 1990–1995 Eesti Biokeskuse nooremteadur, 1995–1997 teadur, 1997–2004 vanemteadur, ühtlasi 2002–2004 TÜ zooloogia ja hüdrobioloogia instituudi erakorraline vanemteadur, 2003–2005 samas erizooloogia õppetooli hoidja. 2021. aasta seisuga töötab ta TÜ Ökoloogia ja maateaduste instituudi zooloogia osakonna juhtivteadurina ja on terioloogia õppetooli juhataja.[1]
Teadustöö
[muuda | muuda lähteteksti]Uurimisvaldkonnad: loomariigi evolutsioon, süstemaatika ja kaasaegsete loomapopulatsioonide erinevate aspektide analüüs. Aastail 1987–1998 uuris ribosoomi peptiidsideme moodustumist katalüüsivat peptidüültransferaasset keskust ja multifunktsionaalset GTPaasset keskust, nende ehitust ja funktsiooni ning 23S rRNA osalust nendes funktsioonides, aastast 1999 uurinud loomariigi erinevate taksonite fülogeneesi ja fülogeograafiat. TÜ zooloogia ja hüdrobioloogia instituudi molekulaarse süstemaatika labori rajajaid. Osalenud mitmes rahvusvahelises uurimisprojektis. International Association for Bear Research and Management (IBA), The World Conservation Union Species Survival Commission Bear Specialist Group'i liige. Üle 20 teaduspublikatsiooni.[1]
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide
- ↑ "Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 8.12.2022.
- ↑ "Tartu Ülikooli medali kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 6.12.2022.
Teoseid
[muuda | muuda lähteteksti]- Novel mutants of 23s RNA – characterization of functional-properties (kaasautor Jaanus Remme). // Nucleic Acids Res. 20 (1992) 12
- An A to U transversion at position 1067 of 23S rRNA from Escherichia coli impairs EF-Tu and EF-G function (kaasautor). // J. Mol. Biol. 272 (1997) 3
- Mutational analysis of the donor substrate binding site of the ribosomal peptidyltransferase center (kaasautor). // RNA-A Publication RNA Society 4 (1998) 2
- The brown bear population in Estonia: current status and requirements for management (kaasautorid Harri Valdmann, Alar Karis). // Ursus 12 (2001)
- Functional importance of the 3'-terminal adenosine of tRNA in ribosomal translation (kaasautor). // J. Biol. Chem. 277 (2002) 27
- Phylogenetic evaluation of the taxonomic status of Timandra griseata and T. comae (Lepidoptera: Geometridae, Sterrhinae) (kaasautorid Erki Õunap, Jaan Viidalepp). // European J. Entom. 102 (2005) 4
- Helminthological survey of wolf Canis lupus in Estonia, with an emphasis on the tapeworm Echinococcus granulosus (kaasautor). // J. Wildlife Diseases 42 (2006) 2
- Mitogenetic structure of brown bears (Ursus arctos L.) in north-eastern Europe and a new time-frame for the formation of European brown bear lineages (kaasautor). // Mol. Ecol. 16 (2007) 2.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013
- ETIS
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Urmas Saarma Eesti Teadusinfosüsteemis
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.