Jaanus Harro

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Jaanus Harro audoktorite promoveerimisel 1. detsembril 2011

Jaanus Harro (sündinud 7. novembril 1962 Tartus) on eesti psühholoog ja Tartu Ülikooli psühhofüsioloogia professor.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Jaanus Harro sündis 7. novembril 1962 Tartus, õpinguid alustas Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumis.[1]

Harro on psühhofarmakoloog ja käitumise regulatsioonimehhanismide uurija. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ravi erialal, meditsiinikandidaat 1990. aastal ning kaitsnud meditsiiniteaduste doktori kraadi 1993. aastal Uppsala Ülikoolis.

Aastail 19891993 oli ta Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonna teadur ja vanemteadur. Aastal 1994 sai ta farmakoloogia instituudi ning 1996 tervishoiu instituudi erakorraliseks professoriks. Alates 1998. aastast on Jaanus Harro sotsiaal- ja haridusteaduskonna psühholoogiainstituudi psühhofüsioloogia õppetooli professor.

J. Harro on hinnatud teadur nii psühhobioloogia kui ka psühhofarmakoloogia erialadel. Oma teadusliku tegevusega esindab ta psühholoogiast seda valdkonda, mis hõlmab nii psühhofüsioloogiat kui ka käitumisteadust. Tema teadustööde põhimeetoditeks on psühhofarmakoloogilised, käitumuslikud ja psühhoanatoomilised meetodid. Oma uurimustes on kasutanud loomkatseid peamiselt rotte. Lisaks loomkatsetele on mitmed artiklid käsitlenud ka inimeste psühhobioloogiat. Peamised uurimisteemad on tundeelamuste ja ajejõudude aluseks olevad aju neurokeemilised protsessid, psühhoaktiivsete ühendite toime käitumisele, kehalise aktiivsuse ning nende seosed meeleolu ja isiksuseomadustega. J. Harro uuemad teadusartiklid käsitlevad neuropeptiidide roll emotsionaalsete seisundite geneesis ja uurimiskäitumises ning eesmärk on vastutavate ajupiirkondade väljaselgitamine. Lisaks eelnevale on Harro uurinud loomkatsete abil depressiivsete seisundite neurokeemilist modelleerimist. Olulised teadustööd tervisekäitumise teemadel hõlmavad monoamiinoksüdaasi jt biomarkerite mõju ülemääraselt riskeeriva ja impulsiivse käitumise analüüsis ning ennustamisel (suitsetamine, alkoholi ja/või narkootikumide tarbimine, ühiskonnavastane käitumine, osalus õnnetusjuhtumites). Biomarkerite seoste uurimine isiksuseomadustega on järjest enam aktuaalsust koguv rakenduslik uurimissuund.[2]

Olulisemad tunnustusavaldused[muuda | muuda lähteteksti]

Jaanus Harro avamas TÜ sotsiaal- ja haridusteaduskonna 20. aastapäeva konverentsi "Doktorid Eesti ühiskonnale" TÜ raamatukogu konverentsisaalis 4. oktoobril 2012

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • 2006 – "Uimastite ajastu", TÜ kirjastus

Olulisemad publikatsioonid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Maksimov, M.; Vaht, M.; Harro, J.; Bachmann, T. (2013). Can Common Functional Gene Variants Affect Visual Discrimination in Metacontrast Masking? . PLoS ONE, 8(1), 1 – 7.
  • Innos, Jürgen; Leidmaa, Este; Philips, Mari-Anne; Sütt, Silva; Alttoa, Aet; Harro, Jaanus; Kõks, Sulev; Vasar, Eero (2013). Lsamp(-/-) mice display lower sensitivity to amphetamine and have elevated 5-HT turnover. Biochemical and Biophysical Research Communications, 430(1), 413 – 418.
  • Paaver, M; Eensoo, D; Kaasik, K; Vaht, M; Mäestu, J; Harro, J (2013). Preventing risky driving: A novel and efficient brief intervention focusing on acknowledgement of personal risk factors. Accident Analysis and Prevention, 50, 430 – 437.
  • Harro, Jaanus (2012). Molekulidest ühiskonnani ja tagasi. Pille Pruulmann-Vengerfeldt; Piret Orav; Rein Murakas (Toim.). Professoritelt Eesti ühiskonnale (28–30).Tartu Ülikool
  • Harro, Jaanus (2012). Licet Iovi? ehk kas Jupiterile on lubatud? . Indrek Rohtmets, Toomas Tiivel (Toim.). Lehed ja tähed 6: Mitmekesisus – maailma loov alge. (192–199).MTÜ Loodusajakiri
  • Harro, J.; Kiive, E.; Laas, K.; Vaht, M.; Comasco, E.; Oreland, L.; Veidebaum, T. (2012). MAOA VNTR genotype, psychiatric vulnerability and life course in a population-representative longitudinal study. In: European Neuropsychopharmacology: 25th ECNP Congress; Vienna; October 13–17, 2012. , 2012, P.4.a.006.
  • Laas, K.; Reif, A.; Kiive, E.; Deckert, J.; Lesch, K.-P.; Veidebaum, T.; Harro, J (2012). A functional NPSR1 gene polymorphism and family relations influence mood and anxiety disorders in a longitudinal study. . In: European Neuropsychopharmacology: 25th ECNP Congress; Vienna; October 13–17, 2012. , 2012, P.1.a.012.
  • Mirka, G.; Paaver, M.; Kool, P.; Kolk, A.; Harro, J.; Talvik, T. (2012). Associations between traumatic brain injury in childhood and platelet monoamine oxidase activity. In: Brain Injury : The Ninth World Congress on Brain Injury; Edinburgh, UK; 2 March 21–25, 2012. , 2012, (4–5), 722.
  • Kurrikoff, T.; Lesch, K.-P.; Kiive, E.; Konstabel, K.; Herterich, S.; Veidebaum, T.; Reif, A; Harro, J. (2012). Association of a functional variant of the nitric oxide synthase 1 gene with personality, anxiety, and depressiveness. Development and Psychopathology, 24, 1225–1235.
  • Garcia, F.D.; Coquerel, Q.; do Rego, J.C.; Cravezic, A.; Bole-Feysot, C.; Kiive, E.; Déchelotte, P.; Harro, J.; Fetissov, S.O. (2012). Anti-neuropeptide Y plasma immunoglobulins in relation to mood and appetite in depressive disorder. Psychoneuroendocrinology, 37, 1457–1467.
  • Lillemäe, K; Ress, K; Harro, J; Merenäkk, L; Maaroos, H-I; Uibo, R; Uibo, O. (2012). A ten-year serological follow-up of celiac disease in an Estonian population. European Journal of Gastroenterology & Hepatology, 24(1), 55–58.
  • Labayen, I.; Ruiz, J.R.; Ortega, F.B.; Loit, H.-M.; Harro, J.; Villa, I.; Veidebaum, T.; Sjöström, M. (2012). Exclusive breastfeeding duration and cardiorespiratory fitness in children and adolescents. American Journal of Clinical Nutrition, 95(2), 498–505.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Jaanus Harro Eesti Teadusinfosüsteemis Muuda Vikiandmetes
  2. Bachmann, T., Maruste, R. (2003). Psühholoogia alused. Tallinn: Ilo

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]