Mihkel Kaljurand

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Mihkel Kaljurand (sündinud 3. juulil 1945 Rakveres) on Eesti keemik.

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Mihkel Kaljurand lõpetas 1963. aastal Rakvere 1. Keskkooli. Aastail 1964–1973 õppis Tartu Riikliku Ülikooli füüsika-keemiateaduskonnas, mille lõpetas füüsikuna. 1975–1979 oli Eesti TA Keemia Instituudi aspirant ja kaitses 1979. aastal Leningradi Riiklikus Ülikoolis keemiakandidaadi väitekirja "Arvutite kasutamine kromatograafias" ning aastal 1990 kaitses Moskvas NSVL TA Füüsikalise keemia instituudis keemiadoktori väitekirja "Dünaamiliste protsesside kromatograafiline analüüs".

Töökäik[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti NSV/Eesti TAs 1973–2002: Keemia Instituudi nooremteadur 1973–81, teadur, vanemteadur 1981–89, juhtivteadur 1989–91; instrumentaalanalüüsi labori juhataja 1991; analüütilise keemia osakonna juhataja 1992–94; NASA Amesi uurimiskeskuse vanemteadur 1994–95; uurija Carbondale’i Ülikoolis 2002 (USIS Fulbrighti uurijastipendium). Tallinna Tehnikaülikooli keemiainstituudi anorgaanilise ja analüütilise keemia professor 1995–97; alus- ja rakenduskeemia instituudi analüütilise keemia professor 1997–2002; keemiainstituudi analüütilise keemia õppetooli juhataja, instituudi direktor 2004–2017; Keemia ja biotehnoloogia instituudi professor 2017; sihtrahastusega vanemteadur 2017–2018; emeriitprofessor 2018–

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Mihkel Kaljuranna peamine uurimissuund on instrumentaalanalüüs, sealhulgas komputeriseeritud analüütilised lahutusmeetodid, instrumentaalanalüüsi meetodite täiustamine, analüüsi kombineeritud meetodid, portatiivsed analüüsi seadmed välitingimusteks, bioprotsesside kapillaarelektroforeetiline seire jm.

Tema juhendamisel on märkimisväärseid tulemusi kapillaarelektroforeesi kasutusalade laiendamisel. Välja on töötatud eriotstarbelisi modifitseeritud sisuga kolonne, protsessi arvutijuhtimis-süsteeme, nutikaid proovi sisestamise süsteeme, sidussüsteeme teiste instrumentaalanalüüsi meetoditega kombineerimiseks ja arendatud on portatiivset aparatuuri näiteks lõhkeainete identifitseerimiseks nende plahvatusproduktide jälgede põhjal. Kapillaarelektroforeesi ühendamine vahetult (mini)reaktoriga või reaktsiooni teostamine kapillaarisiseselt on osutunud efektiivseks mitmete bioprotsesside seireks.

Ta on olnud rahvusvaheliste teadusorganisatsioonide esindaja ja teadusajakirjade toimetuste liige. Ta on esinenud paljudel rahvusvahelistel teaduskonverentsidel. Tema juhendamisel on kaitstud 11 doktoriväitekirja.

Valik publikatsioone[muuda | muuda lähteteksti]

Tal on ilmunud ligi 150 teadusartiklit, ta on ühe raamatu kaasautor.

  • Mihkel Kaljurand, Endel Küllik. Computerized multiple input chromatography. Chichester, Ellis Horwood, 1989, 225 pp
  • Mihkel Koel, Mihkel Kaljurand. Green Analytical Chemistry. RSC, 2010, 332 pp
  • Kazarjan, J.; Vaher, M.; Mahlapuu, R.; Hansen, M.; Soomets, U.; Kaljurand, M. (2013). Separation of glutathione and its novel analogues and determination of their dissociation constants by capillary electrophoresis. Electrophoresis, 34(12), 1820–1827
  • Kuban, P.; Seiman, A.; Kaljurand, M. (2013). Sampling and quantitative analysis in capillary electrophoresis. Ca. D. Garcia, K. Y. Chumbimuni-Torres, E. Carrilho (Toim.). Capillary Electrophoresis and Microchip Capillary Electrophoresis: Principles, Applications, and Limitations (41–64).John Wiley & Sons Ltd
  • Merike Vaher; Borissova, M.; Seiman, A.; Aid, T.; Kolde, H.; Kazarjan, J.; Kaljurand, M. (2014). Automatic Spot Preparation and Image Processing of Paper Microzone-Based Assays for Analysis of Bioactive Compounds in Plant Extracts. Food Chemistry, 143, 465 – 471
  • Hyvärinen, S.; Mikkola, J.P.; Murzin, T. Yu.; Vaher, M.; Kaljurand, M.; Koel, M. (2014). Sugars and sugar derivatives in ionic liquids media obtained from lignocellulosic biomass: Comparizon of capillary electrophoresis and chromatographic analysis. Catalysis Today, 223, 18 – 24
  • Levandi, T.; Püssa, T.; Vaher, M.; Ingver, A.; Koppel, R.; Kaljurand, M. (2014). Principal component analysis of HPLC-MS/MS patterns of wheat (Triticum aestivum) varieties extracts. Proceedings of the Estonian Academy of Sciences, 63(1), 86–92

Teaduskorralduslik tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

On olnud ajakirja Journal of High Resolution Chromatography toimetusekolleegiumi liige; NSV Liidu Kromatograafia Nõukogu liige 1990−1991; Inglise Kromatograafiaseltsi (Briti "The Chromatographic Society") liige 1991−1995; USA Laborikeemikute assotsiat. AOAC liige 1995–1997; TTÜ Keemiateaduskonna nõukogu (1995–2002); matemaatika-loodusteaduskonna nõukogu liige 2002−...; TTÜ nõukogu liige 2007−2008.

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1991 – Eesti Vabariigi teaduspreemia tööde tsükli "Kompuuterkromatograafia" eest (kollektiivi liikmena)
  • 1995 – USA Rahvusliku Teadusnõukogu stipendium töötamiseks NASAs
  • 2002 – Carbondale Ülikool, USIS Fulbrighti stipendium
  • 2007 – Eesti Vabariigi teaduspreemia teadustööde tsükli "Elektromigratsioonilised meetodid bioprotsesside analüüsis" eest (kollektiivi juht)
  • 2009 – Valgetähe IV klassi teenetemärk[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]