Ülo Lepik

Allikas: Vikipeedia
Ülo Lepik

Ülo Lepik (sündinud 11. juulil 1921 Tartus) on eesti matemaatik ja mehaanikateadlane, Eesti Teaduste Akadeemia liige.

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Lõpetas 1940. aastal H. Treffneri Gümnaasiumi. Samal sügisel astus ta Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna matemaatika osakonda. Sõjategevuse tõttu katkes õppetöö kahel korral ning ülikool õnnestus lõpetada alles 1948. aastal füüsika erialal.

Alates 1947. aastast on Ülo Lepik olnud Tartu Ülikooli õppejõud, läbides ametiredelil tee assistendist professorini. Kandidaadiväitekirja kaitses ta 1952, aastatel 1956–1958 oli doktorantuuris Moskva Ülikooli juures, kus 1959 kaitses doktoriväitekirja. Professorikutse sai 1960. aastal. Aastatel 1959–1990 oli Ülo Lepik Tartu Ülikooli teoreetilise mehaanika kateedri juhataja ning alates 1996 on ta Tartu Ülikooli emeriitprofessor. Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks valiti Ülo Lepik 1993. aastal mehaanika alal.

Ülo Lepik on ülemaailmselt tunnustatud teadlane mehaanika ja optimeerimise alal. Tema teadustöö peasuunad on elastsete-plastsete varraste, plaatide ja koorikute arvutamine, lainikute rakendamine integraalvõrrandite ja evolutsioonivõrrandite lahendamiseks. Ta on töötanud välja uusi arvutusmeetodeid nii staatilise kui ka dünaamiliste koormuste juhuks. Suur osa tema tööst on seotud ka konstruktsioonide optimaalse projekteerimisega.

Ülo Lepiku juhendamisel on kaitstud 13 doktori- ja kandidaadiväitekirja. Ta on avaldanud trükis ligi 200 teadusartiklit, kaks monograafiat ning on paljude kõrgkooliõpikute autor ja kaasautor. Akadeemik Lepik on mitme rahvusvahelise erialase teadusorganisatsiooni liige ning Vilniuses väljaantava ajakirja Mathematical Modelling and Analysis toimetuskolleegiumi liige.

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema pojapoeg on finantsanalüütik Kristjan Lepik[1].

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]