Hans Küüts
Hans Küüts (20. detsember 1932 Suuremetsa – 6. oktoober 2022) oli eesti põllumajandusteadlane, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 1994).
Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]
1951 lõpetas ta Tartu 1. Keskkooli ja 1956 cum laude Eesti Põllumajandusülikooli agronoomiateaduskonna. Seejärel töötas ta kuni 1958. aastani kolhoosiagronoomina Elva lähistel Erumäel.[1]
1958. aastal kutsuti ta Jõgeva Sordiaretusjaama odraaretuse nooremteaduriks. 1964 sai temast aretusosakonna juhataja ja 1973 direktor (alates 1992 Jõgeva Sordiaretuse Instituut), kellena töötas kuni 1998. aastani. Kuni 2013. aastani jätkas vanemteadurina.[1]
1968. aastal kaitses Hans Küüts põllumajanduskandidaadi väitekirja teemal "Parimatest Eesti odrasortidest ja lämmastikväetiste mõjust nende saagikusele ning kvaliteedile". 1968–1970 stažeeris ta Rootsis Svalöfi Sordiaretuse Instituudis, kust sai odra sordiaretuse alal tõsise teoreetilise ja praktilise väljaõppe ja palju väärtuslikke kontakte.[1]
Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks põllumajanduse alal valiti ta 1994. aastal.
Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]
Hans Küütsi tööks on olnud odra sordiaretus ja algseemne kasvatamine ning sordiagrotehnika arendamine. Ta on seitsme odrasordi peamine- ja kolme odrasordi kaasautor ning kuue kaera- ja kahe suvinisusordi kaasautor.[2]
Ta oli esimene eestlane, kes võeti Euroopa Sordiaretajate Ühenduse (EUCARPIA) liikmeks (1974), olnud aastatel 1981–2000 odra ja 1989–1994 kaera geneetika ning sordiaretuse rahvusvaheliste sümpoosionide organiseerimiskomitee liige, korduvalt juhatanud rahvusvahelisi sordiaretusalaseid sümpoosione ja esinenud ettekannetega. Oli rahvusvaheliselt tuntud, mis võimaldas luua head suhted aretustööks nii vajalikke katsemasinaid ja laboratooriumi aparatuuri tootvate firmadega ja nende omanikega.[2] Jõgeva Sordiaretusjaama (aastast 1992 instituudi) direktorina kulutas palju energiat asutuse väljaehitamisele.[2] Direktoritöö lõpetamisel oli Hans Küütsi juhitud Jõgeva Sordiaretuse Instituut üks paremini katsetehnikaga varustatud uurimisasutus mitte ainult Eestis vaid ka kogu Nõukogude Liidus.[2]
Aastatel 1992–1995 oli Hans Küüts Eesti Põllumajandusülikooli professor, sordiaretuse õppetooli juhataja, aastast 1995 emeriitprofessor.
Töid[muuda | muuda lähteteksti]
- Odra sordiaretuse uuemad meetodid Rootsis / Hans Küüts. Tallinn, Valgus, 1971, 151 lk
- Kaera ja odra sordiaretus ning seemnekasvatus Soomes / Hans Küüts. Tallinn, Valgus, 1974, 48 lk
- Õlleoder / H. Küüts. Tartu, Tartu Õlletehas, 1992, 28 lk
- Visandeid minu elust / Hans Küüts. Jõgeva, 2007, 315 lk
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
- 1974 Eesti NSV teeneline teadlane
- 1987 ENSV riiklik preemia sordiaretuse alal (kollektiivi liikmena)
- 1987 N. I. Vavilovi mälestusmedal
- 1998 Jõgeva valla aukodanik
- 1999 Eesti Vabariigi teaduspreemia põllumajanduse alal (kollektiivi liikmena)
- 1997 Riigivapi V klassi teenetemärk
- 2000 Eesti Rukki Seltsi aupresident
- 2002 Eesti Teaduste Akadeemia medal
- 2002 Jõgeva valla elutööpreemia
- 2006 Jõgevamaa vapimärk.
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Hans Küütsi aretustöö jätkajaks on tütar Ülle Tamm.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Eesti Teaduste Akadeemia liikmeskond 1938–1998. Tallinn, 1998, lk 66–67
- Margus Maidla. Akadeemik Hans Küüts – põline rikas põllult ja kalalt. – Teaduste Akadeemia – Eesti kollektiivne aju. Tallinn, 2014, lk 365–372
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Hans Küüts TA kodulehel
- Hans Küüts Eesti Teadusinfosüsteemis
