Viktor Palm

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib Viktor Palm seeniorist; tema poja kohta vaata artiklit Viktor Palm (noorem).

Viktor Palm (17. september 1926 Tartu[1]23. jaanuar 2010 Tartu[viide?]) oli eesti keemik ja poliitik. Ta oli Tartu Ülikooli professor ja Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Viktor Palm sündis kooliõpetaja pojana.[1] Ta õppis aastatel 1937–1940 Hiiu progümnaasiumis ja 1940–1941 Tallinna 10. Keskkoolis. Aastatel 1941–1943 oli ta evakueerituna NSV Liidu tagalas, 1943–1947 mobiliseerituna Nõukogude armees. 1946. aastal sooritas ta eksternina Tallinna Polütehnilise Instituudi ettevalmistusosakonnas keskkooli lõpueksamid ja lõpetas 1952. aastal Leningradi Ülikooli keemiateaduskonna. 1955. aastal oli ta Tartu Riiklikus Ülikoolis üheaastases aspirantuuris, 1959–1960 viibis stažöörina Pennsylvania ja Chicago Ülikoolis, 1964. aastal veel mitmes USA ülikoolis. 1956. aastal kaitses Palm keemiakandidaadi kraadi NSVL TA Keemilise Füüsika Instituudi juures väitekirjaga "Исследование кинетики и мехнизма реакции хлорирования n-фенилуретилансульфокислоты хлорсульфоновой кислотой", 1966. aastal keemiadoktori kraadi NSVL TA Elementaarorgaaniliste Ühendite Instituudis väitekirjaga "Исследование в области реакционной способности органических соединений".[1]

Aastatel 1952–1954 ja 1956–1958 oli Palm Tartu Riikliku Ülikooli orgaanilise keemia kateedri vanemõpetaja, 1958–1962 dotsent, 1962–1993 kateedri juhataja, aastast 1968 professor, 1994 emeriitprofessor. Ta oli teaduslähetustes 1973. aastal Tšehhoslovakkias, 1978. aastal Itaalias, 1994. aastal Hispaanias ja Koreas, 1995. aastal Prantsusmaal, 1996. aastal Jaapanis. 1958. aastal rajas ta TRÜ keemilise kineetika ja katalüüsi probleemlabori.[1]

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Viktor Palm uuris happelist katalüüsi ja kõrgelt happelisi keskkondi, keemiliste ühendite reaktsioonivõimet ning teiste omaduste struktuurist ja solvendist tulenevaid sõltuvusi, keemilist informaatikat, arvutikeemiat ja statistilist andmetöötlust, samuti teaduse metodoloogia küsimusi. Ta oli heterolüütiliste orgaaniliste reaktsioonide kiirus- ja tasakaalukonstantide tabelite seeria (1975–1990) toimetaja. Nende baasil loodi Palmi juhendamisel digitaalne andmebaas ning viimasega seotud otsingu ning statistilise andmetöötluse tarkvarapakett. Koos Ilmar Koppeliga esitas ta üldise kvantitatiivse ja kvalitatiivse käsitlusviisi, mis võimaldab arvesse võtta solvendiefektide mõju keemiliste ühendite reageerimisvõimele, optilisele ja raadiospektrile ning mitmesugustele füüsikalis-keemilistele omadustele (seda nimetatakse Koppel-Palmi võrrandiks).[1]

1960.–1970. aastail korraldas Palm üleliidulisi konverentse ja seminare, millega rajati alus keemiliste ühendite omaduste struktuuri- ja solvendisõltuvuste kvantitatiivset käsitlust ja prognoosi võimaldavate korrelatsioonivõrrandite rakendamisele. 1964. aastal asutas ta uue jätkväljaande (ajakirja) Реакционная способность органических соединений ja oli selle teaduslik toimetaja. Aastast 1978 ilmus ka ajakirja ingliskeelne variant Organic Reactivity, aastast 1993 ilmub ajakiri ainult inglise keeles. Palm oli aastatel 1991–1996 Eesti Teadusfondi Nõukogu ekspert keemia, molekulaar- ja mikrobioloogia ning geneetika alal.[1]

Kokku avaldas Palm üle 200 teadustrükise, oli sealhulgas nelja monograafia autor või kaasautor.[1]

Poliitiline tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Viktor Palm osales aktiivselt Eesti taasiseseisvumisliikumises. Ta oli üks Eestimaa Rahvarinde asutajaid 1988. aastal, selle algatuskeskuse ja volikogu liige, aastatel 1989–1991 NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi saadik. Eesti Vabariigi Riigikogu valimistel 1992. aastal võitis ta Keila valimisringkonnas Interrinde kandidaati, endist Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee esimeest Karl Kortelainenit.[1]

NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressil toetas Palm Molotovi-Ribbentropi pakti hukkamõistmist ja Balti riikide taasiseseisvumist. Ta tegutses NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi regioonidevahelise saadikuterühma kaasesimehena koos tuumafüüsiku, akadeemik Andrei Sahharoviga. Reaktsioonilise riigipöördekatse ajal 1991. aasta augustis tegutses Palm koos Boriss Jeltsiniga, tasandades teed Eesti taasiseseisvumise tunnustamisele.[1]

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

1978. aastal sai Viktor Palm Eesti NSV Teaduste Akadeemia korrespondentliikmeks, 1986. aastal akadeemikuks. 1982. aastal pälvis ta Eesti NSV teenelise teadlase aunimetuse, 1985. aastal Paul Kogermani mälestusmedali, 1997. aastal Eesti Vabariigi teaduspreemia elutöö eest[1] ning 2002. aastal Valgetähe IV klassi teenetemärgi[viide?].

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Viktor Palm oli Natalia ja Viktor Palm noorema isa.[1]

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Основы количественной теории органических реакций. Таллин, 1967; 2. trükk 1977 (tõlgitud 1979 ka saksa keelde)
  • Advances in linear Free Energy Relationships (kaasautor I. Koppel). // London: Plenum Press (1972) V
  • Tabels of Rate and Equilibrium Constants of Heterolytic Organic Reactions (toim). Moscow, 1975–1979, I–IV; Tartu, 1984–1990, I–IV
  • Computer-managed Automatic Data Retrival and Prognozing System for Rate and Equilibrum Constants of Organic Reactions. // J. Chem. Inf. and Comp. Sci. 30 (1990)
  • Computerized System for the Storage, Processing an Prognostication of Data with orientation toward the use of correlation equations (kaasautorid A. Jalas, J. Kiho, T. Tenno). // Organic Reactivity 31 (1997) 1 (104)
  • A computerized storage and the retrieval system of pKa values of hydrogen acids (kaasautorid A. Jalas, T. Tenno). // TA Toim. Keemia 50 (2001) 3
  • Computerized database on Chemical Reactivity (Rate and Equilibrium Constants) and Concerted Softwarefor Retrival, Processing and Prognosis of data (kaasautor). // Int. Conf. on Education and Information Systems: Technologies and Applications. Proc. II. Orlando, 2004

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 1,10 "Eesti teaduse biograafiline leksikon", 3. köide

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Album professorum Universitatis Tartuensis anno MCMXCVIII. Trt, 1998, lk 154
  • Eesti Teaduste Akadeemia 1980–1985. Tallinn, 1986, lk 342
  • Eesti entsüklopeedia, kd 14, lk 355
  • Tartu Ülikooli biograafiline leksikon I, lk 299; II, lk 125
  • Tartu Ülikooli ajalugu III, lk 187, 229, 233, 290, 291, 403
  • Eesti TA liikmeskond 1938–1998. Tallinn, 1998, lk 96–97
  • Emeriitpoliitik Viktor Palm 73. // Eesti Päevaleht (1999) 17. IX
  • Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Livre.png Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.