Mine sisu juurde

Jüri Talvet

Allikas: Vikipeedia
Jüri Talvet 10. novembril 2011 Tartu Ülikooli aulas Maailma kultuurinõukogu auhinnatseremoonial pärast audiplomi vastuvõtmist

Jüri Talvet (sündinud 17. detsembril 1945 Pärnus) on eesti kirjandusteadlane, tõlkija, luuletaja ja esseist.

On kasutanud ka pseudonüümi Jüri Perler.

23. aprillil 2007 kirjutas Talvet alla Eesti kaitseministrile kirjutatud professorite kirjale.[1]

Elulugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Jüri Talvet lõpetas 1972. aastal Tartu Riikliku Ülikooli inglise filoloogina ning kaitses 1981. aastal Leningradi Riiklikus Ülikoolis kandidaadiväitekirja teemal "Mateo Alemani pikareskne romaan "Guzman de Alfarache" ja realistliku romaani kujunemine" ("Плутовский роман Матео Алемана "Гусман де Альфараче" и проблемы формирования реалистического романа").

Alates 1973. aastast on ta töötanud Tartu Riikliku Ülikoolis väliskirjanduse õppejõuna. 1992. aastal sai ta Tartu Ülikooli maailmakirjanduse professoriks ja 1992/1993. õppeaastal asutatud hispaania filoloogia eriala juhatajaks. 1994. aastast on ta juhatanud Eesti Võrdleva Kirjandusteaduse Assotsiatsiooni ning toimetanud rahvusvahelist võrdleva kirjandusteaduse aastaväljaannet "Interlitteraria".

Looming

[muuda | muuda lähteteksti]

Jüri Talvet on nii kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija kui ka esseist ning luuleraamatute, artiklikogumike ja reisiesseede autor. Ta on üks Eesti tuntumaid Juhan Liivi uurijaid. Samuti on ta kirjutanud teoste eessõnu ning aidanud kaasa mitme muu tõlke tegemisel.

Talvet on eestindanud nii hispaaniakeelset klassikat kui ka uuemat kirjandust ning avaldanud nende käsitlusi. Ta on tõlkinud ka inglise, katalaani ja portugali keelest. Tänu tema tõlketegevusele on eesti lugejani jõudnud hispaaniakeelse maailma väärtkirjandus ja hispaaniakeelse lugejani eesti kirjandus.

Talveti luuletus "Armastus" on loetav 80 keeles ja sellega on seda peetud kõige enam tõlgitud eestikeelseks kirjandusteoseks.[2]

Teosed

[muuda | muuda lähteteksti]

Luulekogud

[muuda | muuda lähteteksti]
  • "Äratused" (Eesti Raamat, Tallinn 1981)
  • "Ambur ja karje" (Eesti Raamat 1986)
  • "Hinge kulg ja kliima üllatused" (Eesti Raamat 1990)
  • "Eesti eleegia, 1978–1995" (Kupar, Tallinn 1997)
  • "Kas sul viinamarju ka on?" (Ilmamaa, Tartu 2001)
  • "Unest, lumest" (Ilmamaa, Tartu 2005)
  • "Silmad peksavad une seinu" (Ilmamaa 2008)
  • Jüri Talvet, "Isegi vihmal on hing: kaheksas kogu luuletusi" + Jüri Perler (autori pseudonüüm), "Oo hamlet mu vend: esimene kogu luuletusi" (Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu 2010); ISBN 9789949195497
  • "Elegía estonia y otros poemas" (autori ja Albert Lázaro-Tinaut poolt hispaania keelde tõlgitud luulevalimik) (Palmart Capitelum, Valencia 2002)
  • Estonian Elegy. Selected Poems (inglise keelde tõlkinud H. L. Hix) (Guernica, Toronto 2008)
  • "Del sueño, de la nieve" (Antología 2001–2009) (autori kontrollitud ja Albert Lázaro-Tinaut' poolt hispaania keelde tõlgitud luulevalimik) (Olifante Ediciones de Poesía, Zaragoza 2010)
  • "See maa peal saladuseks jääma pidi" (Ilmamaa, Tartu, 2024, ISBN 9789985779378)

Luule koondvalikkogu

[muuda | muuda lähteteksti]

Reisiesseed

[muuda | muuda lähteteksti]

Artiklikogumikud

[muuda | muuda lähteteksti]

Esseed

[muuda | muuda lähteteksti]
  • "El hispanismo en Estonia" (Helsingi 1996)
  • "Sümbiootiline kultuur: mõtisklus U-st" (Tartu Ülikooli Kirjastus, 2005)
  • "A call for Cultural Symbiosis" (Toronto, Guernica, 2005)
  • "Kümme kirja Montaigne'ile. "Ise" ja "teine"" (Tartu Ülikooli Kirjastus, 2014)

Monograafia

[muuda | muuda lähteteksti]

Tõlked hispaania keelest eesti keelde

[muuda | muuda lähteteksti]
  • "Kadunud aja meri", Gabriel García Márquez (Tallinn, Loomingu Raamatukogu, 1980)
  • "Tormese Lazarillo elukäik", (Tallinn, Eesti Raamat, 1983)
  • "Valik luulet", Francisco de Quevedo (Tallinn, Eesti Raamat, 1987)
  • "Käsioraakel ja arukuse kunst", Baltasar Gracián (Tallinn, Eesti Raamat, 1993)
  • "Elu on unenägu", Pedro Calderón de la Barca (Tallinn, Kunst, 1999)
  • "Suur maailmateater", Pedro Calderón de la Barca (Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus, 2006)
  • "Sevilla pilkaja ja kivist külaline", Tirso de Molina (Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus, 2006)
  • "Kohaühtsus", Carlos Vitale (Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus, 2008)
  • "Gregeriiad", Ramón Gómez de la Serna (Tallinn, Perioodika, 1974)
  • "Iidse lootuse tagasitulek: kuuba nüüdisluulet", Fayad Jamís, E. Diego, R. Fernández Retamar, F. de Oraá (Tallinn, Eesti Raamat, 1988)
  • "Kutsikad, Mario Vargas Llosa" (Tallinn, EKP Keskkomitee Kirjastuse trükikoda, 1975)
  • "Maputše, kes ronis vulkaanile: Tšiili indiaanlaste muinasjutte täiskasvanuile ja vanemale koolieale" (Tallinn, Kunst, 1991) [3]
  • "Mulle meeldib meri", Onelio Jorge Cardoso (Tallinn, Perioodika, 1985)
  • "Postmodernseid postskripte", Harvey Lee Hix ja Josep Carles Laínez (inglise ja hispaania keelest tõlkinud Jüri Talvet) (Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus 2001)
  • "Vagabund Elzabide", Pío Baroja (tõlkinud Asta Põldmäe ja Jüri Talvet) (Tallinn, Perioodika, 1979) [3]
  • "Südame ajalugu", Vicente Alexaindre (valik luulet) (tõlkinud Ain Kaalep ja Jüri Talvet) (Tallinn, Loomingu Raamatukogu, 1978) [3]
  • "Keskaja hispaania luule" (valinud A.-R. Hone ja J. Talvet) (tõlkinud Jüri Talvet) (Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus, 1998) [3]

Tõlked katalaani keelest eesti keelde

[muuda | muuda lähteteksti]
  • "Ära puuduta mind", Jordi Cervera Nogués (Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus, 2010)
  • "Mere ääres mul oli kodu...", Salvador Espriu (tõlkinud Ain Kaalep ja Jüri Talvet) (Barcelona, 1994)
  • "Labürindi lõpp", Salvador Espriu (tõlkinud Ain Kaalep ja Jüri Talvet) (Tallinn, Perioodika, 1977)

Tõlked inglise keelest eesti keelde

[muuda | muuda lähteteksti]
  • "Kindel kui linnulend", Harvey Lee Hix (Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus, 2007)

Toimetamine

[muuda | muuda lähteteksti]
  • "Meel paremat ei kannata" / The Mind Would Bear No Better, Juhan Liiv, translated with H. L. Hix (Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus, 2007)
  • "Tuulehoog lõi vetesse", Juhan Liiv (Tallinn, Tänapäev, 2007)
  • "Ameerika luule antoloogia. Poe’st, Whitmanist ja Dickinsonist XX sajandi lõpuni" (Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus, 2008)

Tunnustus

[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku

[muuda | muuda lähteteksti]

Tõlkija ja diplomaat Malle Talvet-Mustonen on Jüri Talveti õde[viide?]. Jüri Talvetil on üks poeg ja kaks tütart, tema noorem tütar on helilooja Marta-Liisa Talvet.[8]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 63
  2. ↑ 2,0 2,1 "Sada kõige-kõigemat fakti meie maa ja rahva kohta: kes on Eesti kõige noorem ja kõige vanem õpetaja?" Postimees, 4. september 2017
  3. ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 "Arhiivikoopia" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 4. veebruar 2012. Vaadatud 4. märtsil 2012.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  4. ↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
  5. ↑ "Tartu Ülikooli medali kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 5.12.2022.
  6. ↑ "Tartu Ülikooli suure medali kavalerid". Vaadatud 3.12.2022.
  7. ↑ "Teenetemärgi "100 semestrit Tartu Ülikoolis" kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 9.12.2022.
  8. ↑ Linda Järve Võtad endaga kaasa ainult vikerkaare Kruusatee: Linda Järve blogi, 24.11.2010 (pikem versioon novembris 2010 Elukirjas ilmunud intervjuust)

Kirjandus

[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Jüri_Talvet&oldid=6782994"