Lili Milani

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Lili Milani.
Foto: Lauri Kulpsoo

Lili Azin Milani (sündinud 27. novembril 1981) on Rootsis sündinud pärsia juurtega Eesti geeniteadlane.

Ta töötab Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramus juhtivteadurina ja personaalmeditsiini suuna juhina. Milani on omandanud bakalaureusekraadi Tartu Ülikoolis geenitehnoloogia erialal ning doktorikraadi kaitses ta Uppsala Ülikoolis Rootsis.[1] Tema peamisteks uurimisaladeks on farmakogeneetika ja epigeneetika.[2] Milani on avaldanud üle 80 teadusartikli, mis on ilmunud ajakirjades Nature, Science, Nature Genetics, Genome Biology, Nucleic Acids Research jpt.[1][3] Teda on tsiteeritud üle 8000 korra.[4]

2015. aastal tunnustas Eesti Vabariigi President Lili Milanit noore teadlase preemiaga.[5] Ta on üks Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliikmeid.[6]

Hariduskäik[muuda | muuda lähteteksti]

Lili Milani sündis 1981. aastal Stockholmi lähistel ühes väikelinnas. Milani vanemad on pärit Iraanist ning Rootsi asusid nad elama 1970ndate alguses. Tema ema on arhitekt ja isa on füüsik. Lili Milanil on ka vanem vend Vesal Vojdani.[7] Pere kodune keel oli pärsia keel, aga kuna pikema aja oma lapsepõlvest veetsid lapsed Rootsis, siis koolis omandasid Lili ja ta vend ka rootsi keele.[8]

1994. aastal kolis pere Eestisse elama, kui Lili isa, kes õpetas Kesk-Rootsis ülikoolis, kutsuti aastaks Tallinna Tehnikaülikooli külalislektoriks.[7][8] Lili oli siis 13-aastane, kui kolis Eestisse ja asus õppima Tallinna Inglise Kolledži 7. klassi. Algselt aastasest Eestisse jäämisest kujunes aga hoopis pikem lähetus. Selle tulemusena lõpetas Lili gümnaasiumi Eestis ja asus edasi õppima Tartu Ülikooli geenitehnoloogiat.[8] Milani on ise kirjeldanud, et erialavalikus sai määravaks üks gümnaasiumiaegne bioloogiatund, kus ta luges professor Andres Metspalu artiklit tulevikumeditsiinist ja geneetikast.[7]

Bakalaureuseõppe viimasel aastal õppis Lili vahetusüliõpilasena Uppsala ülikoolis, kus ta sai tegeleda mutatsioonide analüüsimise ja vähi uurimisega.[8] 2009. aastal kaitses Lili oma doktorikraadi molekulaarmeditsiini erialal, kus ta uuris geeniekspressiooni vähirakkudes. 2010. aastal kutsus professor Andres Metspalu Milani Eesti Geenivaramusse, kus ta tegi oma järeldoktori.[1][8]

Karjäär[muuda | muuda lähteteksti]

Lili Milani on juhtinud Eesti Geenivaramus genotüüpimise ja sekveneerimise tuumiklaborit (2011 – aprill 2017). 2012. aastal täitis Milani Eesti Geenivaramu direktori kohusetäitja töökohustusi (september–november 2012). Nüüd töötab Milani juhtivteadurina Eesti Geenivaramus.[1]

Milani on juhendanud magistri- ja doktoriväitekirju. Tema juhendamisel on magistrikraadi omandanud Silva Kasela, Mari-Liis Reim, Liina Pappa, Epp Kaleviste, Kelli Grand, Hanna Rein, Marili Palover ning doktorikraadi Silva Kasela, Riin Tamm ja Kaie Lokk.[1]

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Lõppenud projektid[muuda | muuda lähteteksti]

"Ravimite metabolismiga seotud geenide põhjalik geneetiline ja epigeneetiline analüüs uue põlvkonna sekveneerimistehnoloogiaga (1.01.2012−31.12.2015)"

Projekti raames uuriti ja tehti kindlaks geneetilisi markereid, mis mõjutavad ravimi toime ja metabolismi erinevusi indiviididel. Uurimistes kasutati kaasaegset sekveneerimist, mikrokiibi tehnoloogiat ja unikaalset maksaproovide kollektsiooni. Koostöös Rootsi teadlastega töötati selles projektis välja uus protokoll bisulfit töödeldud DNA rikastamiseks, mis aitab tulevikus teadlastel hõlpsamini uurida DNA metülatsiooni mustreid genoomses DNA-s. Samuti tegeleti geeni CYP3A4 avaldumise regulatsiooni uurimisega. See geen on oluline ravimite metaboliseerija geen.[1][9]

Seotud publikatsioonid:

  • Ivanov, M., Kals, M., Kacevska, M., Metspalu, A., Ingelman-Sundberg, M., Milani, L. (2013). In-solution hybrid capture of bisulfite-converted DNA for targeted bisulfite sequencing of 174 ADME genes. Nucleic Acids Research. 41:e72.
  • Ivanov, M., Kals, M., Lauschke, V., Barragan, I., Ewels, P., Käller, M., Axelsson, T., Lehtiö, J., Milani, L., Ingelman-Sundberg, M. (2016). Single base resolution analysis of 5-hydroxymethylcytosine in 188 human genes: implication for hepatic gene expression. Nucleic Acids Research. 44:6756-6769.
  • Ivanov, M., Kals, M., Kacevska, M., Barragan, I., Kasuga, K., Rane, A., Metspalu, A., Milani, L., Ingelman-Sundberg, M. (2013). Ontogeny, distribution and potential roles of 5-hydroxymethylcytosine in human liver function. Genome Biology. 14:R83.

"Tsütokroom P450 süsteemi geneetiline ja epigeneetiline analüüs teise generatsiooni sekveneerimistehnoloogiaga (1.03.2011-28.02.2014)"

Projekti eesmärgiks oli uurida geneetilisi ja epigeneetilisi variatsioone, mis võivad mõjutada ravimi metabolismi. Analüüsis kasutati unikaalseid europiidse rassi esindajate maksaproovide kollektsiooni, mille osas oli teada ravimi metabolism ensüümide aktiivsuse ja ekspressiooni tase. Toetudes nende variatsioonide põhjalikule fenotüübiinfole, uuriti edasi Eesti Geenivaramu proove, et mõõta leitud variatsioonide esinemissagedust ja mõju suuremas populatsioonis.[1][10]

"Geneetiline varieeruvus, elustiil ja keskkonnategurid kui peamised tervise mõjurid - EGV (1.01.2008−31.12.2013)"

Antud töös kasutati Eesti Geenivaramu 1500–2000 geenidoonori andmeid. Uuriti, kuidas indiviidi geneetiline varieeruvus on seotud elustiili ning keskkonnamõjuritega. Geneetilise varieeruvuse määramiseks analüüsiti ühenukleotiidsete polümorfismide sagedusi, geenide koopiaarvu variatsioone, mRNA ekspressiooni ning metülatsioonimustrite muutumist kasutades selleks ülegenoomseid kiibi meetoteid. Eesmärgiks oli geenidoonorite andmete põhjal koostada populatsioonipõhine kontrollkohort. Peamised uuritavad fenotüübid olid antidepressantide farmakogenoomika, vaimne alaareng, nikotiinisõltuvuse seos genotüübiga, paanikahäire, kopsuvähk.[1][11]

Käimasolevad projektid[muuda | muuda lähteteksti]

"Oomiksi põhised meetodid terviseuuringutes: integreeritud lähenemine haiguste tekkeprotsesside mõistmiseks ja prognoosimiseks (1.01.2014-31.12.2019)"

Projekt on jaotatud viieks uurimisteemaks, mis on jaotatud 23 teaduri ja 5 WP vahel. Kasutades varasemaid teadmisi oomiksiga (transkriptoomika, epigenoomika, metaboloomika, keskkonna ja elustiili faktorid) kogutud infost, püütakse läheneda terviseprobleemidele uue nurga alt. Uurimisteemade hulka kuuluvad näiteks haruldaste geneetiliste variantide mõju Eesti populatsioonis, epigeneetiline varieeruvus ning selle kasutamine haiguste varajaseks mitteinvasiivseks kindlakstegemiseks jne. Saadud teadmisi rakendatakse personaalmeditsiini arendamises.[1][12]

"Genoomika ja Siirdemeditsiini Tippkeskus (1.01.2016−1.03.2023)"

Eesmärgiks on luua tippkeskus, kus suudetakse tõlgendada haiguste molekulaarseid mehhanisme, kasutades hiliseimaid teadusavastusi. Mõistes haiguste molekulaar- ja rakubioloogilisi protsesse, on tulevikus selle projekti tulemusena võimalik leida uusi biomarkereid, mida oleks võimalik kasutada personaalmeditsiinis.[1][13]

Lili Milani artikleid ja intervjuusid meedias[muuda | muuda lähteteksti]

Lili Milani 2016. aastal. Horisondis ilmunud foto
  1. Priit Pullerits. "Eesti silmapaistvaim pärslanna" Postimees, 8. veebruar 2015.
  2. Ursula Nõu. "Lili Milani, kõva hooga noor teadlane" Eesti Päevaleht, 21. veebruar 2015.
  3. "Ma elan siin. Pärslanna Lili Milani". Vikerraadio, 11. aprill 2015.
  4. "Toome geenid lauale". Sirp, 10. juuli 2015.
  5. Aime Jõgi. "Geneetik Lili Milani: igaühe genoomist võib leida 20 huvitavat mutatsiooni". Postimees, 22. jaanuar 2016.
  6. Sissejuhatus informaatikasse - Kuidas geneetikud täppisteadusi kasutavad (Lili Milani). Tartu Ülikooli Televisioon, 10. november 2016.
  7. "Plekktrumm: Lili Milani" Eesti Televisioon, 13. veebruar 2017.
  8. Kristel Ainsalu. "Geeniteadlane Lili Milani: suhkrut julgen nimetada valgeks mürgiks". Anne & Stiil, 11. juuni 2017.
  9. Uudishimu tippkeskus: 1. Eesti Televisioon, 7. september 2017.

Teadusstipendiumid ja tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

  • 2007 Anna Lundinsi stipendium väljapaistvatele doktorantidele
  • 2008 Hedströmsi stipendium väljapaistvatele vanemdoktorantidele
  • 2008 Keystone Symposia stipendium vähi genoomika ja epigenoomika konverentsiks
  • 2008 Anna Lundinsi stipendium väljapaistvatele doktorantidele
  • 2011 Mobilitase järeldoktori uurimistoetus (kolmeks aastaks)
  • 2012 Eesti Teadusfondi uurimistoetus (neljaks aastaks)[1]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Lili Milani on abielus Frederik Milaniga,[7] kes kaitses doktorikraadi 2015. aastal Tartu Ülikoolis informaatikas.[14] Ta töötab tarkvaratehnika õppetoolis infosüsteemide lektorina.[15] Peres kasvab kaks last: Adrian ja Leona.[7]

Lili Milani räägib viit keelt: rootsi, inglise, eesti, farsi ja prantsuse keelt.[1] Ta on bahá’í usku.[8] 2016. aastal võitis Lili Milani Vikerraadio emakeelepäeva e-etteütluse muu emakeelega inimeste kategoorias.[16]

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 1,10 1,11 "Lili Milani". Eesti Teadusinfosüsteem. Vaadatud 23.10.2017.
  2. TEDx Youth @Tallinn. "Esineja: Lili Milani". Vaadatud 23.10.2017.
  3. "Lili Milani". PubMed. Vaadatud 26.10.2017.
  4. Google Scholar. "Lili Milani". Vaadatud 26.10.2017.
  5. Raul Sulbi. "Pildid: geeniteadlane Lili Milani sai presidendilt noore teadlase preemia". Postimees, 03.02.2015. Vaadatud 24.10.2017.
  6. "Eesti Noorte Teaduste Akadeemia". Eesti Teaduste Akadeemia. Vaadatud 02.11.17.
  7. 7,0 7,1 7,2 7,3 7,4 Priit Pullerits. "Eesti Silmapaistvaim pärslane". Postimees, 08.02.2015. Vaadatud 26.10.2017.
  8. 8,0 8,1 8,2 8,3 8,4 8,5 Haldi Normet-Saarna. "MA ELAN SIIN. Pärslanna Lili Milani.". Vikerraadio, 11.04.2015. Vaadatud 26.10.2017.
  9. ""Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF9293". Eesti Teadusinfosüsteem. Vaadatud 26.10.2017.
  10. ""Mobilitas järeldoktori uurimistoetus" projekt MJD71". Eesti Teadusinfosüsteem. Vaadatud 26.10.2017.
  11. ""Sihtfinantseerimine" projekt SF0180142Cs08". Eesti Teadusinfosüsteem. Vaadatud 26.10.2017.
  12. ""Institutsionaalne uurimistoetus" projekt IUT20-60". Eesti Teadusinfosüsteem. Vaadatud 26.10.2017.
  13. ""Tippkeskused" projekt TK142". Eesti Teadusinfosüsteem. Vaadatud 26.10.2017.
  14. "Frederik Payman Milani". Eesti Teadusinfosüsteem. Vaadatud 26.10.2017.
  15. "Frederkik Payman Milani". Tartu Ülikool. Vaadatud 26.10.2017.
  16. Eesti Rahvusringhääling. "2016. aasta e-etteütluse teksti õige kirjapilt". Vikerraadio, 14. märts 2016. Vaadatud 28. november 2017.
  17. Tunnustusavaldused. UT 3/2019, lk 49

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]