Jaan Eha

Jaan Eha (sündinud 12. juunil 1950 Viljandis) on eesti kardioloog, Tartu Ülikooli kardioloogia professor, Tartu Ülikooli südamekliiniku juhataja ja Eesti Teaduste Akadeemia liige alates 2016. aastast.

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

1968. aastal lõpetas ta C. R. Jakobsoni nimelise Viljandi 1. Keskkooli. 1974. aastal lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonna ravi eriala. 1979. aastal kaitses ta meditsiinikandidaadi kraadi, milles uuris vasaku südamevatsakese pumbafunktsiooni dünaamilise hindamise võimalusi, 1990. aastal kaitses doktoritöö ägeda südamelihase infarkti revaskulariseerimise teemal.^[1]

Töötanud kardioloogina Tartu Kliinilises Haiglas, osakonnajuhatajana Tallinna Kiirabihaiglas ning teaduri, vanemteaduri ning laboratooriumi juhatajana Tartu Ülikooli üldise- ja molekulaarpatoloogia instituudi Eesti südamekeskuses. 1995-1997 oli Mustamäe haigla kardioangiograafia osakonna juhataja ja 1997-2002 samas sisehaiguste kliiniku juhataja. Alates 2002. aastast on ta Tartu Ülikooli Kliinikumi südamekliiniku juhataja, 2004. aastast Tartu Ülikooli kardioloogiaprofessor. Aastatel 1989-1997 oli Eesti Kardioloogide Seltsi president, 1991. a valiti ta esimese eestlasena Euroopa Kardioloogide Seltsi Fellow´ks ( FESC ).

2016. aastal valiti Jaan Eha Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikuks loodusteaduste ja meditsiini alal. Ta kuulub bioloogia-, geoloogia ja keema osakonda.

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Jaan Eha on tegelenud südameinfarkti põhjuse-tagajärje seoste väljaselgitamise ning nendest tulenevate ravimeetodite väljatöötamisega. Üks esimesi arste ja teadlasi maailmas, kes alustas 1981. aastal südameinfarkti reperfusioonravi meetodite (trombolüüsi ja mehaaniline rekanaliseerimise) süstemaatilist uurimist ja kliinikus rakendamist.^[2] Üks interventsionaalkardioloogia eriala rajajatest. on andnud hindamatu panuse nii kliinilise kardiologia kui kardioloogiateadustöö arendamisse Eestis. Ta on moodsa invasiivkardioloogia rajaja, edasiarendaja ja levitaja Eestis. 15. detsembril 1982 tegi ta Eestis esimese perkutaanse koronaarinterventsiooni Tallinna Kiirabihaiglas (praegune Põhja-Eesti Regionaalhaigla) ja pani aluse haigla invasiivkardioloogia osakonnale.^[3] Tema juhtimisel loodi 1991.a. Eestis Euroopas aktsepteeritud kardioloogia õppekava ja väljaõppesüsteem (residentuur).^[3] J. Eha käe all on õppinud arvukalt silmapaistvaid teadlasi ja arste, tänu temale on tekkinud uus põlvkond kardiolooge. Avaldanud üle 400 teaduspublikatsiooni.