Tiiu Erelt

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Tiiu Erelt (1962. aastani Tiiu Kask; sündinud 20. aprillil 1942 Tallinnas) on eesti keeleteadlane.

Tema erialase tegevuse põhialad on olnud keelekorraldus, terminoloogia ja leksikoloogia, lisaks paljude erialade oskuskeele kujundamine. [1]

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Tiiu Erelt õppis Tallinna 2. keskkoolis. 1960–1965 õppis ta Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna eesti filoloogia osakonnas, kitsam eriala soome-ugri keeled. [1]

Töökäik[muuda | muuda lähteteksti]

1965–2009 töötas ta Eesti Keele Instituudis (aastani 1993 Keele ja Kirjanduse Instituut). On töötanud vanemlaborandina ja nooremteadurina, 1990. aastast vanemteadurina, 2003–2008 peakeelekorraldajana. 1977–1984 on ta lugenud Tartu Ülikoolis terminoloogia- ning 1984 ja 1986 Tallinna Pedagoogilises Instituudis keelekorralduse kursust. 1993 pidas loenguid Helsingi Ülikoolis. Ta on töötanud patendinduse, ehituse, pedagoogika ja keeleteaduse terminoloogia ning kutse- ja ametinimetuste täpsustamisel. Osalenud õigekeelsussõnaraamatute koostamises, sh ka 1999. ja 2006. aasta ÕSide toimetaja ja kaaskoostaja ning 1976. ja 2013. aasta ÕSi koostajate seas. Toimetanud muuhulgas ka "Vene-eesti sõnaraamatu" 3. ja 4. köite. [2]

Tiiu Erelt on olnud Emakeele Seltsi keeletoimkonna liige (1995–2000 toimkonna vanem) ning vabariikliku õigekeelsuskomisjoni liige (1972–78 teadussekretär).

Ta on avaldanud üle 270 publikatsiooni. [1]

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Vene-eesti kutse- ja ametinimetuste sõnastik (1979, koos Anna Argali ja Kristjan Toropiga)
  • Eesti oskuskeel (1982)
  • Väike uudissõnastik (1983, 1989)
  • Uudis- ja unarsõnu (1985, koos Rein Kulli ja Henno Meristega)
  • Eesti-soome keeleteaduse sõnastik (1992, 1995)
  • Nimekirjutusraamat (1993, autoreid)
  • Eesti ortograafia (1995, 2005)
  • Eesti keele käsiraamat (1997, 2007, koos Mati Erelti ja Kristiina Rossiga)
  • Eesti keelekorraldus (2002)
  • Eesti-inglise keeleteaduse sõnastik (2003, koos Mati Erelti ja Enn Veldiga)
  • Eesti oskuskeelekorralduse seisund (2003, koos Arvi Tavastiga)
  • Terminiõpetus (2007)
  • Keelenõuanne soovitab 1–4 (1996–2008, autoreid)

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tiiu Erelti abikaasa on Mati Erelt. Nende pojad on Pekka Erelt ja Jaan Erelt.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Maire Raadik. Oma Keel, 2012, nr 1
  2. Eesti teaduse biograafiline leksikon, Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus 2000

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]