Talis Bachmann

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Talis Bachmann
Talis Bachmann (2009 mai).jpg
Talis Bachmann 10. Balti Lasteneuroloogide Ühingu konverentsil 6. mail 2009 Tartu Ülikoolis
Sündinud 27. jaanuar 1951
Tartu, Eesti
Rahvus eestlane

Talis Bachmann (sündinud 27. jaanuaril 1951 Tartus) on eesti psühholoog, Tartu Ülikooli kognitiiv- ja õiguspsühholoogia professor[1].

Ta on tegelenud peamiselt nägemispsühholoogia, teadvuse alusmehhanismide ja tähelepanu uurimise, reklaamipsühholoogia ning õiguspsühholoogiaga.

Tartu Ülikooli lõpetamise järel (1974) on valdavalt töötanud oma alma mater'is. Talis Bachmann on Tartu Ülikooli professor, ajakirja Consciousness and Cognition peatoimetaja, Euroopa Liidu teadvuseuuringute meetme COST Action BM0605 juhtkomitee liige ja Eesti Vabariigi teaduspreemia kahekordne laureaat sotsiaalteadustes (2001, 2006). Ta on olnud Tallinna Pedagoogikaülikooli rektor (1992–1995). Töötanud õppejõu ja teadurina lisaks Eestile USA-s (1990), Saksamaal (1992) ja Inglismaal (1996–1999). On olnud ja on mitmete rahvusvaheliste teadusorganisatsioonide ja -komisjonide liige, rahvusvaheliste teadusajakirjade toimetuskolleegiumide liige, on Eesti Psühholoogide Liidu asutajaliige.


Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Talis Bachmann sündis 27. jaanuaril 1951 Tartu Ülikooli õppejõu ja farmatseudi perekonnas. 1967. aastal lõpetas ta viiuli erialal Tartu lastemuusikakooli (õpetaja Renate Piho), 1969. aastal Tartu 5. keskkooli, astus samal aastal Tartu Ülikooli psühholoogia osakonda ning lõpetas stuudiumi 1974. aastal. Aastatel 1974–1977 õppis Talis Bachmann Moskva Ülikooli aspirantuuris. Teaduste kandidaadi (Ph.D) kraadi kaitses ta 1979. aastal NSV Liidu Teaduste Akadeemia Psühholoogia Instituudis, juhendajaks akadeemik Vladimir Zintšenko. Paralleelselt aspirantuuriga töötas Bachmann Tartu Ülikooli psühholoogia kateedri juures ka lepinguliste tööde täitjana. Tartu Ülikooli õppejõuks sai Bachmann 1977. aastal, töötades assistendi, õpetaja ja vanemõpetajana kuni 1984. aastani. 1984. aastal valiti ta psühholoogia kateedri dotsendi ametikohale. Talis Bachmann kaitses 1989. aastal psühholoogiateaduste doktori (VAK) kraadi Moskva Ülikooli juures (konsultandiks akadeemik Jevgeni Sokolov). 1991. aastal valiti ta Tartu Ülikooli psühholoogia osakonna psühhofüsioloogia professoriks.

1992. aastal valiti Talis Bachmann Tallinna Pedagoogikaülikooli rektoriks, kus töötas kuni 1995. aastani. Sel perioodil viidi TPÜ-s (nüüdne TLÜ) läbi struktuurireform, teadustegevuse reform, avati uusi erialasid ja osakondi (nt reklaamieriala ja psühholoogia osakond), asutati keskusi, laboratooriume ja allüksusi (nt kognitiivse neuroteaduse labor), muudeti raamatukogupoliitikat rõhuasetusega teaduslikule ja rahvusvahelisele fondeerimisele, juurutati õppeteatmikud, algatati TPÜ Toimetiste seeriad, algatati Tallinna Ülikoolide perioodiline väljaanne, süvendati rahvusvahelist koostööd; Eesti Riigikogu otsusega saavutati TPÜ-le ülikooli staatus jmt.

Aastatel 1996–1999 töötas Talis Bachmann Inglismaal Portsmouthi Ülikooli psühholoogiaosakonnas, koordineerides kognitiivpsühholooga õppeprogrammi. 1999. aastal asus Bachmann tööle Tallinna, Õigusinstituuti, aidates kaasa selle eraülikooli õppekava tingimusteta akrediteerimisele ning kooli integreerimisele Tartu Ülikooliga. Praegu on Talis Bachmann Tartu Ülikooli kognitiivse ja õiguspsühholoogia professor.[2]

Talis Bachmann juhib omanimelist laboratooriumi alates selle loomisest.

Teaduslik uurimistöö[muuda | muuda lähteteksti]

Talis Bachmanni teaduslik uurimistöö on keskendunud taju, tähelepanu ja teadvuse mehhanismide ning tajufenomenide uurimisele, kombineerides kognitiivse neuroteaduse ja eksperimentaalpsühholoogia meetodeid. Lisaks sellele on ta tegelenud psühhofüsioloogia, eksperimentaalesteetika ja reklaamipsühholoogiaga. Ta on lisaks eksperimentaalsele kasutanud ka modulleerivat lähenemist.

Uurimisteemadest olulisematena tasub mainida taju (sh vormitaju) mikrogeneesi, maskeerimisnähtust, ruumiliselt kvanditud kujutiste taju, selektiivset ruumitähelepanu, tähelepanu moduleerivat mõju tajule, flash-lag-efekti, visuaalsete objektide teadvustamise mehhanisme, illusoorseid kontuure, nägudepõhiseid isiksusehinnanguid, transkraniaalse magnetstimulatsiooni mõju ajuprotsessidele, teadvuslike tajude neurokorrelaate aju biolelektrilistes võnkeprotsessides, ebasiira kommunikatsiooni signatuure aju bioelektrilistes protsessides. Üldteoreetilistest küsimustest huvitavad Bachmanni aja ja ruumi suhted tajukujundi tekkes (protsessid, mis kulgevad mõne tosina tuhandiksekundi jooksul), teadvustamata ja teadvustatud infotöötluse vahekord inimajus ja -psüühikas, teadvustatud subjektiivse tajumuse tekke etappide eripärad ja järgnevus.[2]

Talis Bachmanni teaduslikud originaaltulemused on järgmised:

  • Taalamuse mittespetsiifiliste neuronituumade ja ajukoore spetsiifiliste teabekodeerimismoodulite interaktsioonil põhineva pertseptiivse retušeerimise teooria loomine. See teooria aitab viia ühisnimetaja alla paarkümmend esmapilgul üksteisest lahus seisvat taju ja tähelepanu fenomeni;
  • Originaalse, maailmas tunnustatud visuaalse maskeerimise teooria esitamine: avastus, et flash-lag efekti tekkimiseks ei pea visuaalsed objektid oma tuumitunnustelt muutuma;
  • Proaktiivsete kiirendus- ja võimendusfenomenide uurimisel saadud originaalsed tulemused;
  • Ruumiliselt kvanditud kujutiste tajumise paradoksid, kus tajumistingimuste paranemine ning tähelepanu koondamine hoopis halvendavad originaalkujutise äratundmist ning kus vaid väikese kvantimisastme muutusega kriitilises ruumirastri sageduspiirkonnas kaasneb dramaatiline muutus kujutise äratundmisastmes;
  • Maletajate kujutluses stroopi tüüpi interferentsi leidmine malendite sümboolse tähenduse ja nendega tehtavate aktuaalsete käikude vastuolu korral;
  • Demonstratsioon McGurki efekti suurest tolerantsist ruumilise kvantimise poolt sisse viidud kujutise vaesestamisele ja "jämendamisele".[2]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Talis Bachmann". Vaadatud 09.04.2014. Eesti keel.
  2. 2,0 2,1 2,2 [Bachmann, T., Maruste, R. Psühholoogia alused. Tallinn: Ilo 2011.]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]