Peep Palumaa

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Peep Palumaa (sündinud 30. juunil 1959 Tartus) on Eesti biokeemik.[1]

Peep Palumaa on tootmisjuhi (meistri) poeg.

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Ta lõpetas 1977 Võru 1. Keskkooli ja 1982 Tartu Riikliku Ülikooli keemia erialal (cum laude). 1982–85 oli TÜ aspirant, keemiakandidaat (1986, Keemia Instituut), väitekiri "Афинное модифицирование ацетил-холинэстеразы ионом N, N-диметил-2-фенилазиридиния".[1]

Täiendusõpe[muuda | muuda lähteteksti]

Järeldoktorant Zürichi Ülikoolis 1989–92; täiendusõpe Soomes, Rootsis, Šveitsis ja Saksamaal.

Teenistuskäik[muuda | muuda lähteteksti]

Oli 1985–86 TÜ keemilise kineetika ja katalüüsi labori nooremteadur, 1986–89 bioorgaanilise keemia labori nooremteadur, teadur ja vanemteadur, 1992–93 TÜ bioorgaanilise keemia labori vanemteadur, 1993–94 magnetresonantstomograafia biokeemia õppetooli professori kohusetäitja, 1994–99 biokeemia korraline professor, TTÜs 1999–…: alus- ja rakenduskeemia instituudi vanemteadur 1999; geenitehnoloogia keskuse/instituudi genoomika ja proteoomika professor 2002–2016; genoomika ja proteoomika õppetooli juhataja 2002–2016; keemia ja biotehnoloogia instituudi professor 2017-...

Teadustöö mujal[muuda | muuda lähteteksti]

Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus AS (endine Reproduktiivmeditsiini TAK AS) vanemteadur 2010–2015; Zürichi Ülikooli Biokeemia Instituudi külalisprofessor 1996; Münsteri Ülikooli Anorgaanilise Keemiainstituudi külalisprofessor 1995; Zürichi Ülikooli Biokeemia Instituudi postdoktorant / vanemassistent 1991-1992, assistent 1990-1991; Kuopio Ülikool külalisteadur 1989.

Teadustöö põhisuunad[muuda | muuda lähteteksti]

mass-spektroskoopia rakendamine proteoomikas, metalloproteiinide struktuur ja toimemehhanismid, tsingi ja vase roll Alzheimeri tõves, amüloidsete peptiidide agregatsiooni seaduspärasused, Alzheimeri tõve ravimiarendus. Uurinud ensüümide toimemehhanismi ja aktiivtsentrite struktuuri, metalloproteiinide struktuuri ja funktsiooni. Välja töötanud biomimeetilise keemia meetodi koliinesteraaside aktiivtsentrite uurimiseks, selgitanud metallotioneiini metall- ja fosfaatsõltuva dimerisatsiooni mehhanismi ning metallotioneiini dimeeride struktuuri.[1]

Teadusorganisatoorne tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Ameerika Keemia Seltsi liige, Eesti Biokeemia Seltsi asepresident.

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Kinetic analysis of butyrylcholinesterase inhibition with N, N- dimethyl1-2-phenylaziridinium ion (kaasautor). // Bioorg. Chem. 11 (1982) 4
  • Alcylboronic acids accelerate affinity labeling of acetylcholinesterase with N, N- dimethyl-2-phenylaziridinium ion (kaasautor J. Järv). // Biochim. Biophys. Acta 784 (1984) 1
  • Biomimetic modelling of spatial structure of acetylcholinesterase active site with cyclodextrins (kaasautor K. Kask). // Organic Reactivity 26 (1989)
  • Binding of inorganic phosphate to the cadmium-induced dimeric form of metallothionein from rabbit liver (kaasautor M. Vasak). // Eur. J. Biochem. 205 (1992)
  • Formation and spectroscopic characterization of a novel monomeric cadmium- and phosphatecontaining form of metallothionein (kaasautor M. Vasak). // Biochem. 32 (1993)
  • The effects of physiologically important nonmetallic ligands in the reactivity of metallothionen towards 5,5 dithiobis (2-nitrobzoic acid): a new method for the determination of ligand interactions with metallothionen (kaasautor L. Kangur). // Eur. J. Biochem. 268 (2001) 18
  • Geonoomika, proteonoomika … ehk kuhu liigub bioloogiateadus. // TTÜ aastaraamat (2003). Tallinn, 2004.

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Harrastused ja huvialad[muuda | muuda lähteteksti]

Võrkpall, mäesuusatamine.

Tema kohta[muuda | muuda lähteteksti]

EE 2000, 14; Tallinna Tehnikaülikooli professorid läbi aegade.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Album professorum Universitatis Tartuensis anno MCMXCVIII. Trt, 1998, 82
  • Tartu Ülikooli õppe-teaduskoosseisu biobibliograafia nimestik 1981–1995 (käsikiri), 125
  • Eesti entsüklopeedia 14, 356
  • Tallinna Tehnikaülikooli professorid läbi aegade. Tallinn, 2008, 303
  • Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Livre.png Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.